Jaansoni rada 320. päev

Täna käisime 2 korda rajal, esimest korda läksime lõuna ajal, kulgesime taas muulile ja tegime Tervise sanatooriumi kandis aega parajaks, oodates armsat Ilselt, kes on Tervises puhkamas. Ja siis tulime kõik koos koju ning pärast läksime Ilset tagasi saatma ning käisime taas muuli juures. Kisub lausa. Kokku tuli siis 9,1 km ja 15000 sammu. Mõnus on olla. No ja vahepealsesse aega mahub veel reiki ja siis Ilset tagasi saates, astusime ka raamatukogust läbi, kus Antonina ja Sirje olid rippsaalis rahvaga kohtumas. Tegime mõned kallid ja mõned fotod ning kulgesime edasi. Selline tegus päev sai. Aga astume vaikselt kevade suunas ja oleme ikka rõõmsad! Aitäh! 18. aprill 2023.a. Vana-Rääma

Kohtumine sõpradega + Müstilised Lood

Nii imelised sügispäevad on olnud, need tuleb ka ju ometi oma elulooraamatusse jäädvustada. Just elulooraamatusse, sest ma elan ja elu kestab ju. Ma pole oma elulooraamatut välja andund, sest mu elu kestab. Mitme otsaga asi, aga ma leian, et elulooraamatu nimetust väärib raamat, mis on antud välj inimese elu põhjal j alles siis, kui ta on siit ilmast lahkunud. Aga see selleks. Mina jäädustan oma blogisse ka isiklikke asju, kuigi mitte kõike, sest tean, et seda loevad ka inimesed, kellel on hädavajalik huvi mu elus toimuva kohta. Aga las nad siis loevad, tühja sellest, mina olen ikka rõõmus ja õnnelik ning kirjutan täpselt sellest, millest tahan ja mis inspireerib. Need ajad on seljatatud, mil keegi justkui näpuga järge ajas ja keelustas ära tee seda, ära kirjuta seda. Olen siiski üle poole sajandi vanune inimene, tean mida tahan ja võin. Mind enam ümber ei õpeta, sest mul on kogu elu oma arvamused ja nägemused olnud olemas ja need juhendavd mind ka praegu. Ka eilsed fotod mahuvad kenasti siia blogisse. Kallis Antonina on alati külalaislahke ja positiivne, kui me kohtume Pärnus, nii ka eile. Ja ka Germole oli terveks päevaks hea tuju kindlustatud. Aitäh! Eil õhtul käisime külapeal ja tegime kerge, vaid 3 km pikkuse jalutuskäigu õhtupimedas. Ja siis lasin naabrinaisel ennast ka pikkupidi jäädvustada, ning tegin fb-sse ka uue profiilipildi, sest teine lihtsalt aegus, seal mul põsed veel olemas :) Täna saime Iffiga kokku. Teda tunnen aastast 2010, kui käisin Tallinnas tema juures tattood tegemas. Lisaks on Iff mulle suureks motivaatoriks kaalulangetamise teekonnal, sest tema langetas koguni 83 kg oma kehakaalust, 163 kg-sest mehest on saanud 80 kg mees. Uhke! Olen ka teel, sest täna hommikul näitas kaal, et olen 23 kg juba kergem, aga operatsioonist on möödas alles 2 kuud ja 14 päeva. Astun vaikselt edasi. Täna oli postkastis ka ajakiri Müstilised Lood, mille kaasautor ma jätkuvalt olen. See on novembrikuu number ja sinna kirjutasin ühe müstilise loo. Kui k sina tunned,et sul on mulle midagi müstilist rääkida ja sa tahad, et lugejad seda nautida saaks, võta minuga ühendust. Muide, nii mõnigi põnev artikkel on mul selle ajakirja tarvis pooleli ;) Aga iga asi omal ajal. Aga oleme ikka rõõmsad, onju. Aitäh maailm, et sa oled nii ilus paik elamiseks! 29. oktoober 2022.a. Vana-Rääma

v>

zRHAnzPZOawOri8rDXBdkbq7QccmF/s4128/%C3%B5dak3.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; ">

Müstilised Lood ja Nelli Teataja

Jah, oktoobrikuu Müstilised Lood on ilmunud ning sellesse numbrisse kirjutasin ma loo sellest, kuidas ravitseja Antonina nägi hingede lahkumist. Aitäh kogemust jagamast, hea Antonina! Ja Nelli Teatajasse kirjutasin sisuka loo vägivalla teemal. Kui ka sina tunned, et tahad mulle oma lugu rääkida, võta julgelt ühendust kasvõi Facebooki kaudu või helista. Kena reedet! 30. september 2022.a. Vana-Rääma

Septembri number on ilmunud

Täna jõudis postkasti ja ma usun, et ka r-kioskitesse ning suurematesse toidupoodidesse ajakirja Müstilised lood septembri number. Selles numbris on avaldatud üks mu lühijutuke ja ka väike lühikokkuvõte Antonina Kersna juubelist Raikküla kultuurimajas. Head lugemist! 31. august 2022.a. Vana-Rääma

Antoninaga Suvepealinnas hängimas :)

Ja nii me jõudsimegi algatuseks Villa Wessetisse, kus nemad sõid ja mina ploomimahla jõin. Ikka neiu Antonina, nagu Germo Antoninat kutsub ja ikka Germo ka. Nad rääkisivad, et ülihea bataadipüree ja vesiseliha põsk olevat olnud. Igatahes välja nägi küll ahvatlev. Merevette mina kahjuks minna ei saa enam sellel aastal, aga Antonina käis, viis oma unistuse täide. Jahe oli aga karastav, tervislik. Üldiselt suplejaid oli vähe. Eks ole täna veidi jahedam ka. Ja tagasi kulgesime ikka läbi kesklinna. Nautisime Cabin Guesthause ehk endise Oliveri aias Eimel Kaljulaidi musitseerimist, repetuaaris olid parasjagu The Rolling Stonesi lood. Sobisid ideaalselt augustiõhtusse ja rahvast oli hoovis murdu. Mõnus! Antonina käis Koidulale tere ütlemas ja siis tegime veel mõned jäädvustused ja 3,5 tundi oligi kätte kadunud. Aitäh, kallis Antonina ja imelist reisi! Ahjaa, 5,3 km ka kirjas 26. august 2022.a. Vana-Rääma