pühapäev, 25. veebruar 2024

Jaansoni rada 443. päev

Unerežiim on sassis. Läksin eile natuke liiga vara magama, nii kadus öösel uni või õigupoolest jäi ööuni peaaegu vahele. Pealegi on mul energiat niivõrd palju, et ei tea kuhu seda rakendada. Tänane 11,6 km ja 18 000 sammu pikkune rada pigem laadis seda juurde. Mingit väsimust ma ei tunne, aga Germo tahtis koju sööma, kuigi meil olid banaanid kaasas. Aga ma ikka arvestan temaga ja ega meie lõunasöök eriti ei lükkunud ka, üle poole tunni vaid. Jah, me sööme kindlatel kellaaegadel. Täna ületasime suisa 5 silda. Esimene on neist väike sild endise Scano taga, siis läbisime Papiniidu silla, mida rahvasuu siiani uueks sillaks kutsub, sealt edasi minnes Vallikraavi pealse silla, tagasi tulles Jahtklubi lähedal asuva silla ja viimasena kesklinna silla, mis on meie kodusild. Ehk siis kepikõndisime kogu Jaansoni raja ja peale ka veel, liikudes teater Endla eest Tallinna värvate vahele, sealt sadama veeskamise kohta ning läbi Jahisadama koju. Jahisadama väravast on meil koju täpselt 1 km, olen seda mitu korda mõõtnud. Nii mõnus on, sest suur kevad on Pärnusse kohale jõudnud,ainult kaaned veekogudel reedavad veel, et kestab talvekuu. Tahtsin muuli juurde piiluma minna, aga ehk homme, sest Germo keeldus haisu pärast :) Ja noh, meil oli juba pikk maa ka läbitud, kuigi olime muulist umbes 500-600 meetri kaugusel. Nii mõnus ilm on, minge ka õue liikuma, toas konutamine ei ole hea! Olge terved! P.S. Kesklinna silla juures näitas termomeeter 6 soojakraadi ning ma täna kepikõndisin ilma kinnasteta.25. veebruar 20024. Vana-Rääma

laupäev, 24. veebruar 2024

Täna toimus Pärnus üks imeline kontsert, millest meie ka osa saime

Pärnus, Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis andsid südamliku kontserdi "Ukerdajad," eesotsas Alari "Papa" Jansoniga. Esitati ka luulet, Liina Teimurova mängis paaniflööti, Anita Luik pianiinot. Evelin tegi mulle üliarmsa üllatuse, lauldes ühte minu sõnadele loodud laulu ja lisaks loeti selle 44 minuti kava sees ka kahte minu luuletust, eks ikka isamaalist, mis on hetkel aktuaalne ning ma olen kirjutanud hästi palju isamaaluulet. Te tegite mu päeva imeliseks, kallid sõbrad, suur-suur aitäh! Ja aitäh ka kostitamast! Nii armas olid teid kõike näha, kallis Evelin, kes sa mind kohale kutsusid ja üllatasid, kallid Papa, Tiiu, Kalju jt ... Tõesti-tõesti südamesoe päev oli. Nüüd oleme lõpuks kodus tagasi,sest ega selle armsa kontserdiga meie Eesti Vabariigi 106. sünnipäev ei lõppenud, juba oli laud mujal kaetud ja ootas meid, koos armsate pehmete kingitustega. Aitäh, mu kallis Urmas, ämm ja Harli! Aitäh, et te mul olemas olete, teie olete minu imeline perekond! Armastan! Imelist Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva lõppu! 24. veeruar 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 22. veebruar 2024

Jaansoni rada 442. päev

Tänane rada tuli 6,6 km pikkune ning samme tuli 10 700. Kõigepealt liikusime apteeki, siis edasi postimajja raamatuid viima ning Bingot ostma. Edasi läbi kesklinna randa, ühe raamatu viisin veel Vesiroosi ja teise Tervisesse. Sealt kulgesime muuli juurde, aga Germo hakkas hirmsasti öökima, no mind ajas tegelt naerma, ma olen ka lõhnatundlik või haisutundlik, kuid meremuda hais mind öökima ei aja. Jää sulab vaikselt ja rannikul ongi hetkel ohtralt meremuda lehka. Aga kesklinna silla juures on jõejää kalureid tulvil, hirm vaadata lausa, aga kirg on kirg ning eks nad võtaad jääl kalastamisest viimasti.Tagasi tulles silkasime ka poest läbi ning nüüd pudupada podiseb ja pliit köeb. Enesetunne on hea, sest sai ennast taas liigutatud. Ja-jah, tean-tean, ma ei suuda paigal püsida, ei suutnud seda ka ülekaalulisena, ma pean liikuda saama! Liikuge teie ka! Olge terved! 22. b 2024. Vana-Rääma.