Jaansoni rada 373.päev

Ilmad on Pärnus nii mõnusalt suvised, tuleb neid kepikõndimiseks ära kasutada. Täna läksime rajale umbes poole nelja paiku ja liikusime kokku 7,8 km ja 12 800 sammu. Eesmärk taas täidetud, sest alla 10 000 sammu päevas liikuda oleks juba naljakas. Läksime mööda Vana-Rääma tänavat, sealt sujuvalt Rääma tänavale ja Niiduparki välja, edasigi, sest ma ei saa ju seenemetsast üle ega ümber. Jälle üks purgitäis soolaseeni riiulil. Ja ma endiselt käiks seenel igapäevaselt. Kui ma maal elaks, elaks ma poole kohaga ilmselt metsas. Aga õnneks on Pärnu ka roheline linn ja siin leidub seeni. Pakkisin ennast natuke liiga soojalt sisse, sest minnes tundus tuuline, aga hakkas palav isegi, kuigi riided on kõik nii suureks jäänud, nagu oleks need riidepuule asetanud. Mu käed oleks nagu tunduvalt lühemaks jäänud, sest kõikide pusade ja kardiganide käised on nii pikad. Ja mu lemmikkardigan, mis mul täna seljas oli, on tõesti nagu jahukott, aga las ta olla, saan talvel külmaga seda jope all kanda, sest ma ei kujuta ettegi kuidas ma talvekülma üle elan. Eks tuleb seda taas trotsida ja hakata paljajalu lumel käima. Mis seal ikka. Päev on õhtus. Asun varsti taas käsikirjaga tööd tegema, sest kõik muud tööd on tänseks tehtud, pesumasin lõpetab ka kohe teist pesemist. Ilusat õhtut! 5. september 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 372.päev

Täna liikusime kodust välja alles kell 20.00. Trajektooriks oli Uus-Sauga tänavat pidi Ankru tänavale, sealt Kalurihalli eest läbi Vana-Sauga tänavale, siis üle jalakäijate silla Vana-Pärnusse, Põllu tänavalt Luha tänavale, sealt Emajõkke, Haapsalu maanteele, üle Siimu silla Jannsenisse ja koju. Kokku tuli teekonna pikkuseks 6,5 km kõigest ja 10 700 sammu. Soe õhtu on. Mõnus. Mina oleksin veel kesklinna liikunud, aga Germo igatses koju. Arvestan alati temaga. Ja nüüd võin öelda, et päev on korda läinud, sest inimesed, kes on liikumisnakkusega nakatanud, olgu tegu kas jooksjate, kepikõndijate, kiirkõndijate või jalgratturitega, nad peavad ühtemoodi kõik liikuda saama. Ja liikumine ei ole kunagi kurjast, pigem vastupidi. Elu ilma liikumiseta ma ette ei kujuta ja ilmselt ei ole ma selline tüüp, kes koduseinte vahele naljalt istuma jääb, küll ma midagi välja mõtlen. Igasugused sportimisvahendid on olemas ka kodustele inimestele. Ma usun, et just liikumine on see, mis aitas mul põdeda koroonat imekergel kujul, kuigi ma olen vaktsineerimata. Lisaks pole ma 6 aastat isegi nohu põdenud, kui jätte see väike ja kerge koroonanakkus välja, siis oli kerge nohu. Aga mis seal ikka, nüüd algab öine kirjutamistöö. Olge teie ka terved ja liikuvad! 4. september 2023.Vana-Rääma

Jaansoni rada 371.päev

Tänane teekond tuli 8,6 km pikkune ja samme tuli kokku üle 14 000. Lisaks seenemetsale, liikusime kodust Kaevu tänavale, sealt Lillesse, Kirsi kaudu Kuldse Kodu ette, seal Tallinna maanteele ja läbi Piiri koju. Nii soe õhtu oli enne päikese loojumist, et ma olin plätudes, lühikeses seelikus ja lühikeste varrukatega t-särgis. Kaks memme vaatasid ja kortsutasid kulmu, aga no päikese käes oli lausa palav. Mina naudin jätkuvat suve ja tunnistan, et kui päike loojub, hakkab väga külm, aga õnneks lubab veel paari nädala jagu sooja. Ootan väga. Ilus päev on seljataga ja nädal ka, peagi koidab uus päev. Olge ikka rõõmsad, õnnelikud ja terved! Ja seenemetsa pildid lisan ka blogisse, nagu ikka. 3. september 2023.Vana-Rääma

Jaansoni rada 370.päev

Täna on selline mõnus päev olnud. Hommikul oli laisk, ärkasin peale 10 alles ja juba kella 13.00 olin kesklinnas, ikka Egle juures ehk siis oma lemmikküünetehniku juures Bellissima Ilusalongis, kus Egle nädalavahetuseti tavaliselt tööd teeb. Bellissimale olen ma juba pikalt truuks jäänud, ei ole kokku arvestanudki kui palju aastaid ma seal käin, sest kulme käin ka seal tegemas, Kätlini juures, kuhu kolmapäeval ka suundun. Egle juurde sattusin umbes 1 aasta ja 2 kuud tagasi, vahetult enne armsa Diana sünnipäeva ja ma ei ole kordagi kahetsenud, sest tema käekiri meeldib mulle. Eks ikka igale oma. Nagu meeldib mulle ka Kätlini käekiri, tema tehtud kulmukaar on mu lemmik ja nagu näha, püsib tema joonistatud kulm ligi 2 kuud. Mul on veel värvi peal, kuigi augustis ma ei jõudnudki Kätlini juurde. Tüdrukud, armastan teid! :) Küüntest tulles viskasime mu õlakoti koju, võtsime kepid ja suundusime rajale. Tänase teekonna pikkuseks tuli veidi üle 8 km ja 13 100 sammu. Kodust liikusime Männi parki, kuhu ennast veidikeseks unsutasime, sest seeneperekonnad igatsesid meie järele. Edasi liikusime Kuldse Kodu ette, sealt taas Tallinna maanteele, sealt Piirisse ja edasi või ikka tagasi koju. Siis hakkasin seeni puhastame, puravaikud praadisin sibulaga ära ja lisasin tatart, nämm. Kaseriisikad soolasin purki, ikka talveks. Varsti on hoidiseid nii palju, et talvel ei peagi poodi minema, saab varasalvest söönuks :D Äkki õnnestub siis mõni sent kukrusse ka jätta ja järgmisel aastal reisikirge rahuldama minna. Pole juba ikka päris mitu aastat õnnestunud. Aga mis seal ikka, blogin ära ja asun kirjatööd tegema, tunne on selline. Olge teie ka ikka rõõmsad ja õnnelikud, sest õnn peitub meis eneses, see tuleb lihtsalt üles leida! Armastan! 2. september 2023. Vana-Rääma P.S. Kesklinna liiklus on juba ümber suunatud homse Jaansoni jooksu tarvis.