Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

kolmapäev, 26. detsember 2018

LUULE, AMETNIK - Aile Alavee

Pealkirjale pilku heites võib tunduda, et tegu on luuleraamatuga, aga nii see siiski ei ole. Tegu on Aile Alavee poolt kirja pandud jutustusega "Luule, ametnik," mis saavutas kirjastuse Tänapäev 2011.aasta romaanivõistlusel 3. koha. See raamat läheb mul eriliste raamatute riiulisse, kuna see on pühendusega. Jah, väga mõnus on teiste kirjanikega raamatuid vahetada, sest olen endiselt lugemishoos ja just jõulude aeg on selleks väga sobiv. Aitäh, Aile!

Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, tundus algul, et teema on mulle võõras, sellise poliitilise alatooniga, et poliitika on koht kuhu ma oma nina ei torgi, pole lihtsalt minu maailm. Aga võta näpust, raamat osutuks nii loetavaks, et ma terve tänase päeva kibelesin seda edasi lugema.

Pedagoogist eestlannast naine, kes pettub oma mehes, lendab elama ja töötama Brüsseli võimukoridoridesse. Avastab enda jaoks täiesti uue, ent pisut hirmutava maailma. Lisaks lendab ta elus esimest korda ning pisikesest provintsilinnast naasnuna on see tema jaoks paras katsumus.

Kuidas ja kas Luule, õbluke eestlannast naine, oma elu ja tööga Europarlamendis hakkam saab ning mis temaga seal juhtub, sellest loe juba ise. Mina igatahes tundsin, et õppisin läbi selle raamatu taas killukese ühte Euroopa linna tundma.

Jutustus on ka romantiline, sellest ei puudu ka kahe lähedase inimese suhteteema ning raamat laseb meid piiluda Euroopa Komisioni võimukoridoride tagakambritesse.

Oli põnev lugemine!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

LUULE, AMETNIK

Autor: AILE ALAVEE

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

Reedetud armastus lennutab Luule, tagasihoidliku väikelinna õpetajanna, tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni võimukoridoridesse. Seal tuleb elukogenematul, pigem kunstiliste kui praktiliste kalduvustega naisel saada hakkama paljude keerukate olukordade ja eri rahvustest inimestega. Muu hulgas vaatab ta kogemata liiga sügavalt silma pikaripsmelisele prantsuse poisile, kes osutub õige kõrgeks ametnikuks. “Luule, ametnik” on jutustus maailma avastamisest ja taltsutamisest ning eneses selgusele jõudmisest. Aile Alavee armastab eri maailmu, proovib järele eri elusid, kombib nende habrast luulelisust ja sügavat naljakust, püüab painutada keelt kõike seda kajastama ning jagab oma kirjutatud lugusid hea meelega teistegagi. “Luule, ametnik” saavutas kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel III koha.

ISBN	9789949272259
Ilmumisaasta	2012
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	166 lk
Mõõt	220x148x16 (mm)
Kirjastus	TÄNAPÄEV
Sari	TÄNAPÄEVA ROMAAN
Lisamise aeg:	30.04.2016 Toode pole saadaval

26. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

reede, 21. detsember 2018

LASTEKODU - Rein Veidemann

Sain just loetud Rein Veidemanni memorandumi. Õigupoolest on tegu Rein Veidemanni autobiograafiliste sugemetega romaanitriloogia "Wiik" esimese raamatuga - "Lastekodu.". Juhtus jah nii, et teise raamatu "Tund enne igavikku" lugesin ma enne läbi, aga ega tegelikult ei olnudki midagi hullu, sobib ka nii.
Juba on ilmunud ka sama triloogia kolmas raamat "Piimaring," mis on mul veel lugemata, aga küll ma jõuan.

"Lastekodu" on üdini Pärnu raamat. No küll oli hea lugemine! Nüüd sain ma teada kus Rääma piir asub. Teadsin et kusagil Piiri tänava lõpus peaks olema piirikivi ka, aga käisin otsimas ja ei leidnud. Aga vana kaev, mis asub üsna mu kodu lähistel, sai minu jaoks nüüd hoopis teise tähenduse. See on siinpoolne Rääma piir. Jah, aadressi järgi elan ma ju Tallinna mnt-l, aga meie majal on silt VANA-RÄÄMA ja minu aknad jäävad ka just Vana-Rääma tänavale, sestap armastan ma oma kodu aadressiks nimetada just selle tänava nime. Ja Rääma tänav jookseb paralleelselt Vana-Rääma tänavaga. Ehks siis Rääma või Vaeste Patuste Alev on mul siin ligidal.

Ja Pärnu lastekodu, nujah, kurb teema. Kunagi, kui ma väike olin ja ühes Pärnumaa külakeses elasin, elasid millegipärast ühel suvel Rääma (Pärnu) lastekodu lapsed meie külas. Ma enam ei mäletagi miks, kas maja remonditi või juhtus midagi. Aga mina sõbrunesin nende lastega, viisin salaja kodust neile isegi saia ja vorsti, ning pannkooki ka, sest nad kurtsid, et kõhud on tühjad. Olen ise pärit paljulapselisest perest, meil oli kombeks näiteks kommid (ka pannkoogid) laste vahel ära jaotada, ma hoidsin enda omad alles ja viisin ka need lastekodulastele.

Vaatamata kurvale teemakäsitlusele ja teemale üldse, on see raamat ka väga romantiline. Siin on kõike, ajakirjaniku katsumusi, armastust, valu, inimlikkust, petmist jne...Peategelane Andreas Wiik oleks tõesti nagu surmakutsar, kõik ta lähedased, kellega ta Pärnusse tagasi tulles suhtleb, surevad. Siin hargneb mitu armastuse- ja armatsemiselugu, aga ka "jälgi" 40 aasta eest toimunust. Valdavaks teemaks on küsimus miks lastekodu koliti Rääma pargis asetsevast mõisast Niidupargi ühiselamusse. Kes või mis on selle taga? Ajakirjanik Andreas tulebki seda teemat Pärnusse lahkama. Aga loe ise, mina soovitan väga. Aus ja väga hea raamat! Ootan juba mil saan "Piimaringi" käes hoida!

See on romaan Pärnust, linnast, mis keskmistelegi maailmakaartidele ei jäta täpikest, kuid sellele vaatamata on olnud peagi juba tuhat aastat sünni-, elu- või surmapaigaks loendamatutele inimestele – eestlastele, venelastele, sakslastele, juutidele. Samas on see lugu metafoorsest kodukülast või -linnast, mida võivad omaks pidada ka need, kes on Pärnust üksnes läbi sõitnud või pole sinna eales jõudnudki.

See on raamat lastekodust, Baltimaade vanimast Pärnu lastekodust, mis on andnud oma saja kuuekümne viie eksisteerimisaasta kestel peavarju tuhandetele lastele ja võimaldanud neil kasvada inimesteks. Samas on see raamat meis kõigist, kes me ju ühel või teisel viisil pärineme oma lapsepõlvekodust.

21. detsenber. 2018.a.
Vana-Rääma

Tänases Nelli Teatajas

Möödunud laupäeval käisin Evald "Kotkasulg" Piirisilla raamatu esitlusel Pärnus ning kirjutasin sellest Nelli Teatajasse väikse nupu. Aga päkapikud on vist vallatud olnud, Evaldi nime esitähe kellegi kingikotti poetanud. Kui te leiate jõulukingituste hulgas ühe kadunud E tähe, siis palun tagastage see! Aitäh!
Tegelikult vabandan Nelli Teataja toimetuse nimel, et selline apsakas juhtunud on. Vabandust! Vabandust!
Samas...kui Evald kirjutada ilma esinime esimese täheta, saab temast vald, just valla suurune (ja tegelikult kordi suuremgi) on Evaldi vägi, sestap vast saan toimetuse nimel paluda kergemat karistust?

Muide, hakkasin selle E tähega mängima, no kui jätame sõnal "Ema" E tähe ära ja poetame kogemata ühe A juurde (no viimaseks täheks), saame sõna MAA, ja sellel sõnal, nagu Emalgi, on ka ülivõimas tähendus.
Kui võtame emaililt E tähe eest, seostub jälle kõik maaga, kõik kolm sõna, mille näiteks tõin, seostuvad otseslt maaga. Paras maagia (jälle see sõna maagia seostub ka), eksole?
Ma tean, ma tean, et olen paras tähenärija, aga õnneks mitte sõnasööja. Aga jah, tähti ma armastan krõmpsutada küll ;)

Ega ma veel Evaldit rahule ei jäta, sest tema raamat ootab mind ju öökapil, lugemisjärjekorras. Aga järjekord aina kasavab, sest olen palju raamatuid jõulukingitusteks saanud. Linnukesed sidistasid, et neid on veel tulemas. Oi, kuidas kõik see mulle meeldib! Ja loomulikult blogin ma kõikidest loetud raamatutest!

Kui ka sinul on mulle midagi öelda, arvates, et saaksin sinust põneva loo Nelli Teatajasse, Müstilistesse lugudesse, Saatus & Saladustesse või ka ajakirja Lemmik (lemmikloomade ajakiri), siis võta minuga ühendust juba täna.

Täna tegime kirjanik Erika Salumäega otsuse, et sünnib ka TRIINULE kolmas osa, aga see on juba noorteromaan, ning kannab pealkirja TRIINU. Kui Erika oli 2. osa valmis kirjutanud, soovitasin juba mina tal kolmas veel kirjutada, nüüd soovitas veel üks Erika sõber, ja nüüd läheb tööks. Aga kuna see tuleb ilmselt kahest esimesest raamatust paksem, plaanime sünni sügisesse. Igal juhul suusõnaline diil sai täna Erikaga tehtud. Ja ühte ma ütlen, me mitte ei saa kohe alla tunni telefonis räägitud, sest juttu jätkuks kauemaks, kui kauaks! :)

Ahjaa, mu romaan "Üksinda maailmas" läks ka trükki, selle sündi ennustan jaanuari keskel.

Hästi mõnusat jõuluaega!

Mõned fotojäädvustused ikka ka:

aitäh päkapikud Tiia Merily ja Arne!

aitäh päkapikk Aili!

Aitäh, päkapikk Aili!

täna ilmunud ajalehe Nelli Teataja kaaned

21. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 19. detsember 2018

ELAJAS JA VIDEVIKUMADU - Ott Kilusk

Peatselt jõuab raamatupoodidesse müügile Ott Kiluski luulekogumik "Elajas ja videvikumadu." Mina sain täna selle raamatu omanikuks ja selle eest tänan autorit - Ott Kiluskit! Aitäh!

Kui sulle meeldib must huumor ja sa oskad lugeda ridade vahelt, siis on see just see raamat, mille sa lausa pead läbi lugema. Mina igatahes sain suure kõhutäie naerda. Päriselt. Väga lustakas raamat. Ja loomulikult meenusid mulle kirjandusõhtud, mida ma aastaid Pärnus korraldasin, kus bänd nimega "10 minutit hirmu" korduvalt üles astus ja rahvast naerutas. Sõnade autor, mida bänd esitleb, on Ott Kilusk. Bändis musitseerivad ka Jaanus Mehikas, Lauri Kink ja nüüd ka Kait Kallau.

"10 minutit hirmu" lugu "Ei sellel suvel.." saate kuulata ja vaadata SIIT!
Oi, ma ei või! :)

Näide:

EI SELLEL SUVEL TEINUD HEINA MA
ajamaagi rohimata jäi
jäin üht silmapaari leinama
teadagi - ta enam siin ei käi

välikäimlas istun valu rinnas
pühin perset ajalehega
ise mõtlen: miks tal meeldib linnas...
ja miks tal meeldib teise mehega

* * *

LÄBI INIMESTE MAJADE JA MUU
roomab sültjas videvikumadu
huulteta ja hammasteta suu
külvab kurbust aga lõikab kadu

mina seda videvikumadu
armastand ja vihand imetabast
olen - aga lõpuni ei adu
millal ükskord haaran tema sabast

* * *

See lähen eriliste raamatute riiulisse, kus mul on autogrammide- ja pühendustega raamatud.

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

ELAJAS JA VIDEVIKUMADU

Autor: OTT KILUSK

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

Ott Kiluski eelmise luulekogu ilmumisest on möödas juba 8 aastat. Kiluski luule toitub binaarsetest opositsioonidest, ühes tekstis võivad kokku saada ilus ja kole, õudne ja naljakas, siin- ja sealpoolsus. „Elajas ja videvikumadu“ on luulekogu, millel ei saa määratleda väga täpset vanuselist sihtrühma, vaid see sobib inimestele, kellele on omane sürreaalne maailmanägemine vürtsitatuna absurdi ja musta huumoriga.

Ott Kilusk on vabakutseline kirjanik, kellelt on varasemalt ilmunud kaks raamatut: luulekogu “Oktoobrikuine tuuker” ja romaan “Veidrikud ja võpatused”. Lisaks on ta kirjutanud mitmeid näidendeid ja dramatiseeringuid ning avaldanud erinevates väljaannetes kirjandusteoreetilisi artikleid.

Illustratsioonid on loonud Margus Bamberg, kes on 14 aastat Tallinnfilmi nukufilmi osakonnas animaatori ja dekoraatori ametit pidanud

ISBN	9789949888856
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	62 lk
Mõõt	200x140x60 (mm)
Illustreerija(d)	MARGUS BAMBERG
Kirjastus	GROTESK OÜ
Lisamise aeg:	18.12.2018	~~15.35~~ 14.58 €Varsti müügil

19. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Evald "Kotkasulg" Piirisild esitles raamatut

15. detsembri päraslõunal esitles Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus Piano oma raamatut "Kotkasule lend" šamaan Evald Piirisild. Raamatu panid kokku Evald Piirisild ja Evelin Kivimaa. Kotkasulg Evald võitis 2018. aastal "Eesti selgeltnägijate tuleproovi."

Kohale oli tulnud rekordarv rahvast. Pianos ei olnud isegi enam püstiseisu kohta ning kõik ta raamatud müüdi läbi.

Kõigest pikemalt kirjutan reedel (21.12) ilmuvas Nelli Teatajas. Aga Evelin Kivimaa kirjutas sellest esitlusest ka juba Õhtulehes ning Õhtulehte (Evelin Kivimaale) saatsin mina galerii tarvis fotod. Õhtulehe artiklit saad lugeda SIIT!

Lisan siia kogu fotogalerii, aga pean vabandama, et osad fotod ei tulnud välja või on halva kvaliteediga. Siit saate vajadusel endale fotod laadida, aga kui te neid kasutate siis pange minu nimi alla. Vajutage fotole, siis läheb foto suureks ja laadige.

Rohkem ma ei kommenteeri. Aga huvitavad üritused kuskohast olen osa võtnud, leiavad alati tee ka minu blogisse.

Aitäh head Evelin ja Evald!

Fotogalerii: