Aastaks Inglismaale lapsehoidjaks

noorkirjanik Karina Louisa Puht

   Vahel teeb elu keerdkäike. On need halvad või head, seda me alati ette ei tea, aga aken tulevikku (maailma) on avatud ja, kui sisetunne ütleb, et tuleb minna, siis tuleb minna.

  Täna istusime kohvi/tee tassi taga noorkirjanik Karina Louisa Puhtiga, kes juba vähem, kui nädala pärast sõidab aastaks ajaks Inglismaale lapsehoidjaks. Ütlen ausalt, kui mina oleks nii noor, läheks ma samuti. Iga kogemus tuleb elus kasuks ja veidikeseks kodust eemale saamine avardab kindlasti silmaringi ja usun, et Louisa tuleb tagasi suurema kogemustepagasiga. Pealegi loodan ma väga, et ta saab seal ainest oma järgmiste romaanide kirjutamiseks, sest tema debüütromaan "Võidetud tüdruk", mille kordustrüki alles Heli kirjastus välja andis, müüb edukalt. No, ja saladuskatte all ütlen, et tegelikult on noorkirjanikul juba uus romaan kirjutamisel.

  Mis plaane meie täna pidasime? Vaat, ei ütle! Jään salalikuks ;) Iga asi omal ajal.
Igal juhul hoiame me Germoga pöialt Louisale, aga me näeme ja ma veel kirjutan temast, enne, kui ta läheb.

siin hoiab Louisa käes Germo lemmiknukut lapsepõlvest, neegripoissi. aga Louisa ise läheb Eesti lapsi hoidma :)

Tema debüütromaaniga saate tutvuda SIIN. Väike tutvustus ka siia:

Nende kaante vahele on köidetud noore autori esmateos, mis haarab kaasa oma lennuka tegevusega ja ei lasegi enne lugejat oma haardest vabaks, kui raamat saab lõpuni loetud.Kiired autod, rohkelt adrenaliini, suhtedraama ning armastus esimesest silmapilgust - kõik see on siin olemas.


Loe ka SIIT hiljuti aset leidnud raamatuesitluse kohta!


11. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Ühepajatoit ja sült

   Siis, kui Metsatöll üle tee asuvas Kentuki kõrtsus suvelava avab ja minu elamise aknaid väristab ning Vallikääru aasal paljud Grillfesti naudivad, keedan mina kodus süüa. Jah, algselt oli ka plaan täna kell 11 Grillfestil kohal olla, kuid Germo ärkas ilma hääleta ja meie plaanid muutusid. Päeva peale hakkas ta küll rääkima, ise naeris, et teeb karu häält. Määrisin poisi kuusekasvutinktuuriga sisse, andsin teelusikatäie sisse ka ja kohe tundis ta ennast paremini. Germo on endale päeva jooksul kenasti ka 4 tassi nurmenuku-kortslehe-kuusekasvu teed teinud. Kui palusin tal voodisse pikali minna, oli ta kahtlev ja ütles, et ei ole epilepsia. Ja siis küsis kas lähme Anne Teeääre juurde, kuid me ei läinud. Olgu siis mainitud, et Anne Teeäär on meie pere perearst ja me oleme kõik temaga väga rahul. Germo läheb tema nime kuuldes juba rõõmsaks.

 Ka Metsatöllu kuulama-vaatama minek jäi ära, sest väljas sajab lausvihma ja on külm. Aga ilmselt rahvast seal on murdu, sest hulgim motomehi sõitsid mu aknast mööda, Aleksandri pubi juurde ja nautukese aja pärast läks suurem punt karvaseid Kentuki suunas. Aga minule tuleb kontsert koju kätte, naudin seda kodus.

  Mida sa ikka vihmase ilmaga teed, kui oled koju naelutatud? Mulle tegelikult väga meeldivad vihmased ilmad, kuid soojad vihmased ilmad. Aga ka kodus on siis hea toimetada. Nii ma siis kanaliha-seakoodi süldi üle mitme kuu valmis keetsingi. Ja lõunaks tegin ühepajatoitu. Õnneks on Germol ka haigena väga hea söögi-isu.
  Minu tänane ühepajatoit:

kaalikad
porgandid
kartulid
sibulad
sealiha
sool
must pipar
küüslaugusool
vesi
puljongikuubik
loorber

  Süldi koostis:

1 pisike kana
1 sea koot
2 sea jalga
2 sibulat
2 suurt porgandit
3 loorberilehte
sool
pipar
küüslaugusool
vesi

 
10. juuni.2016.a.
Vana-Rääma

6. hooaja viimane kirjandusõhtu Versuses

    Järgmisel kolmapäeval, 15. juunil, kell 17.00  toimub 6. hooaja viimane kirjandusõhtu Pärnus, kohvikus Versus. Vahepeal peame mõned kuud suvepuhkust ja ilmselt oktoobris alustame taas. Septembris on vara, sest inimesed kõpitsevad alles maamajades ja naudivad ilmselt vananaistesuve, aga just oktoobris tahaks teha 7. hooaja avapaugu. Aga sellest kõigest saate teada sügisel. Sündmuse lehte saate vaadata SIIT, kuid kopeerin ka info siia:

RAAMATUATLAS Kaur Riismaa ja Einar Ojarannaga:

Hooja viimases raamatuatlases esitleme Ojaranna uut raamatut "Ahvide planeet" Ji nr 89 mis on üks selle aasta ägedamaid luulekogusid ja külas on superstaar Riismaa - noorema põlvkonna silmapaistvaim anne, romaanivõistluse võitja, Kultuurkapitali aastapreemia võitja ja ilus inimene - loeb luulet ja räägib juttu.

Õhtut juhib (:)kivisildnik ja see on tasuta.
Versuses on olemas ka raamatulett, sealt saate osta raamatuid soodsamalt, kui poodidest.

Kaur Riisma (kopeeritud Vikipeediast)(sündinud 24. märtsil 1986 Tartus^[1]) on eesti luuletaja (Kirjanike Liidu liige 2012. aastast), dramaturg ning näitleja.

Kaur Riismaa

Haridus ja teatritegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes'i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi, osaledes mõlema kooli teatrites^[2][3] näitleja ja dramaturgi ning hiljem ka juhendajana ^[4][5]. Ta on lõpetanud ka Tartu Lastekunstikooli^[6]. Kooli ajal avaldas Riismaa tekste kirjandusportaalides KLOAAK ja Poogen^[7], mislaadne tegevus on kokku võetud intervjuus Poogen.ee häälekandjale Poogna Kratt ^[8].

Aastail 2005–2010 õppis ta Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat, kuuludes samaaegselt Tartu Üliõpilasteatri^[9] koosseisu ja lõpetades Drakadeemia ^[10] esimese lennu Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel 2009. aastal äramärgitud tööga "Tulvavesi vaatama", mida näidendivõistluse žürii esimees Toomas Kall pidas "lugemistekstina ülimalt nauditavaks"^[11][12]. Tema näidendi "M.P.T.T. ehk Mida Polnudki Tarvis Tõestada" lavastasid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala tudengid 2010. aasta kevadel^[13][14]. 2010. aastal asus Riismaa õppima dramaturgiat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis Tiit Ojasoo kursusel^[15].

2012. aasta kirjandusfestivalil HeadRead lavastas ta kabareelavastuse eesti meesluulest ehk eesti macho-luule õhtu "Viimased halvad mehed" ^[16] [17], Vanamõisa Seltsimaja suvelavastuseks kirjutas näidendi "Vanamõisa legendid" ^[18] [19] ning suvise detektiivnäidendi "Pulm" etendamiseks Õisu mõisas Viljandimaal koos Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiatudengitega ^[20] [21] MTÜ Kultuur Aitab Hingata korraldamisel. Teatris Ugala sai ta esimeseks tööks dramaturgina Terry Pratchetti «Õed nõiduses» lavaletoomine koos lavastaja Sander Pukiga detsembris 2012.^[22]

Kirjanduslik looming[muuda | muuda lähteteksti]

Debüteerimine ajakirjas Vikerkaar^[23] pälvis Luuleaasta 2010 gallupis hindamist kui "erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne. Ka paistab ta oma eakaaslaste seast silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu. Need kaks on vägagi defitsiitsed omadused noorte luuletajate seas. Tema nime tasub lähiaastatel silmas pidada."^[24]. Samas toonis hinnangu leiab ka Loomingu aastaülevaatest, kus tema tekste hinnatakse kui "2010. aasta positiivsemaid üllatusi, ja seda just väljapoole suunatud ja uuriva luuletajapilgu tõttu. Riismaa huvitub aktiivselt teistest (ka tundmatuist) inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, ja selle poolest on tegu erandliku nähtusega meie noorluules: inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu"^[25].

Kaur Riismaa esikkogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" sügisel 2011 kirjastuselt Jumalikud Ilmutused esitati niiKultuurkapitali kirjanduspreemia kui ka Betti Alveri debüüdipreemia saamiseks ning autor ise nimetati Eesti Ekspressitulevikutäheks.^[26][27]. Kriitikute arvates "üllatab (kogu) oma mahukuse, sisukuse ja stiiliküpsusega" ^[28] ja et kirjutajal on potentsiaali "saamaks suureks eepiliseks kirjanikuks, kes käsitleb suuri, sajanditepikkuseid teemaplokke – olemaks Jaan Kross, Mats Traat või Ene Mihkelson" ^[29]. Sama äratundmiseni on jõudnud muudki arvajad, et "noore autori esikkogu on tõeline avastus, võrratult sümpaatne elamus...On tunda matstraadilikku münti, paljud tekstid, küll pikemad ja arutlevamad, kui luule kohta sobib nii öelda, meenutavad nii pealkirjade kui ka sisu poolest "Harala elulugusid" ^[30]. Kirjutaja tekstide lähedust Mats Traadi Harala-sarja ja ka Hando Runneliga on märgatud rohkemgi, "erinevate kõnelejate väljajoonistamise keerulist kunsti" rõhutades ^[31]. Märkamata pole jäänud, et "luulekogu läbiv mure keele ja rahvuse püsimise pärast on seotud eelnevalt vaadeldud väljarännete ning teistsuguse elukorralduse pealetungiga. Olgu siis tegemist pealesunnitud või vabatahtliku lõimumisega võõrasse kultuuri. Sõja hirmus kodumaalt põgenemine, küüditamine või lihtsalt soov lahkuda jõuavad Riismaa luuletustes samuti lugejateni" ^[32].

Ajakirja Vikerkaar tavapärases Kirjandusaasta 2012 gallupis pälvis see kogu üheksast kriitikust kuue eelistuse, näiteks jõulises sõnastuses "Parim debüütraamat: “Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd”. Küllalt juba “uussiiraste” virilast käsikiimlusest – tere tulemast vanaluiskamitele, kes mõistavad jutustada (teisi) inimesi!""^[33]. Sama veendunult kõlab luulevormis arvustus "Kui enamasti on debüütkogudes tsüklikaupa kõik, mis noor autor noore elu jooksul / mõtelnud, tundnud, aimanud, kartnud jne,/ siis siin on lood. /Eestlaste, ja ka teiste, elulood."^[34].

Esimesed tõlked Riismaa luulest on tehtud vene keelde Igor Kotjuhhi poolt ning avaldatud kvartaliajakirjas "Воздушный змей" ("Tuulelohe") ^[35]. Tallinna Linnateatri lavastuses "Keti lõpp" on kasutatud Kaur Riismaa luuletusi Luuletaja rolli elavdamiseks ning valik luuletusi on leida ka lavastuse kavalehel ^{[36] [37] [38]}.

Oma 2014. aastal ilmunud luulekogude „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“ eest võitis Riismaa Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Kirjastuses Näo Kirik Asko Künnapi kujunduses ilmunud „Teekond päeva lõppu“ pälvis ka raamatukujunduskonkursil „25 kaunimat raamatut 2014“ koha 25 väljavalitu hulgas. 2015. aastal võitis seni luuletajana tuntud Riismaa kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse käsikirjaga "Pimeda mehe aiad". See romaan esitati ka koos lühiromaaniga „Pühamägi“ (2015) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nominendks 2015 proosa kategoorias.^[39]

Liikmesus organisatsioonides[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kirjanike Liidu liige

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

• "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2011 [11]

• "Rebase matmine". Tallinn: Näo Kirik, 2012 [12]
• "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". Tallinn: Verb, 2013 [13][14]
• "Metamorfoosid". Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2013 [15]
• "Teekond päeva lõppu". Tallinn: Näo Kirik, 2014 [16]
• "Merimetsa". Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2014

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

• "Pühamägi". Tallinn: Verb, 2015 [17]
• "Pimeda mehe aiad". Tallinn: Tänapäev, 2015 [18]

Näidendeid[muuda | muuda lähteteksti]

• "Tulvavesi vaatama"^[40]
• "M.P.T.T. ehk Mida polnudki tarvis tõestada"^[41]
• „Ei teki ega kao" (Hea Energia Festival Hiiumaal)^[42]
• "Vanamõisa legendid" ^[43]
• "Pulm" ^[44]
• "Viimased halvad mehed" ^[45]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

• 1984– 1Q84 [19] Eesti Päevaleht, 2014-01-20
• Maurice Blanchot ja keele müstika [20] Eesti Päevaleht, 2014-04-21
• Tasub igal juhul kohalesõitmist [21] Maaleht, 2012-06-01
• Seksist – ka igavikuliselt ja filosoofiliselt [22] Ekspress, 2012-06-08
• Kaur Riismaa toidublogi: Kas pole Savisaar nagu Anakin Skywalker [23] Ekspress, 2012-06-14
• Baltoscandal – maailmatasemel teatrifestival [24] Maaleht, 2012-07-13
• Folk pole vaid kandletinin [25] Maaleht, 2012-08-16
• Lesed välja­mõeldise ja tegelikkuse piiril [26] Ekspress, 2012-09-24
• Krümitor tuleb uksest [27] Eesti Päevaleht, 2011-08-13
• Tähenduse­otsijana ruumis "Tähenduse­otsijana ruumis" Kirikiri, 2005-02-11

Rolle[muuda | muuda lähteteksti]

• Veiko Märka "Keskaeg – julm aeg" Tartu Üliõpilasteater, lavastaja Kalev Kudu, esietendus 15.06.2005^[46]
• Mark Twain / Madis Kõiv "Huck Finni lugu. Seiklused võlujõel" Tartu Üliõpilasteater, lavastaja Kalev Kudu, esietendus 16.03.2006^[47]

***************''''

Einar Ojaranna (Ojarand) luulet on eelnevalt avaldatud ka kogumikus Elavete surnute antoloogia (Ji 2013). 

Einar Ojarand

Elavana vastik, surnuna jälk! Ettevaat!

See on jube raamat, kurja (:)kivisildniku koostatud mahukas valik sisaldab kodumaise zombiluule suurimaid hitte: Jaan Pehkilt, Jüri Kolgilt, Krafinnalt, Margo Vainolt, Einar Ojarannalt, Margit Petersonilt, Mikker Parukaselt ja paljudet teistelt.

Nakkuseoht!

Ära on märgitud ka ajakirjas Looming.

Tulge kohale ja saate sellest kõigest osa!

TASUTA!

9. juuni. 2016.a.

Vana-Rääma

Minu uus laps

   Täna sai meie pere taas ühe liikme võrra rikkamaks. Tänud Elerile, kelle käest selle lapse sain ja tänud Evele, kes selle vastu võttis! Armas, eksole? ;)
   Ühesõnaga, olen endale ammu juba seda lille igatsenud, sest see on ehtne köögilill, tõmbab kõik köögiaurud endasse ja just köögis kasvatab ta kõige paremini. Ta on kõige parem õhupuhastaja! Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast, kus teda kutsutakse ka ämblitaimeks. Tegelikult ta ju meenutabki ämblikku, kui uued noored õisikuvarred  ennast alla riputama hakkavad, nende külge tulevad väiksed valged õied ja peale õitsemist hakkavad õisikvarte külge tulema tütartaimed. Väetamist ta eriti ei taha ning on üldse vähenõudlik, seega sobib neile kes unustavad lilli kasta regulaartselt. Väetis aga pärisb tütartaimede tekkimist. Otsest päikesevalgust ei talu, aga valgust armastab. Häramas kasvades kaotab lill oma valged triibud.

 Kopeerin netiavarustest ka siia veel vajalikku teksti:

Tups-rohtliilia eelistab kuivemat mulda ja kastmiskordade vahel laske mullal kergelt kuivada. Taimega ei juhtu midagi halba, sest tema omapärased paksud juured talletavad vett. Väga pikki kuivaperioode püüdke siiski vältida. Suvel kastke rohkem, talvel aga siis, kui muld potis on täiesti kuiv.

Tups-rohtliilia ei talu poti alusel seisvat vett. Liiga märjast mullast annavad tunnistust kolletuma kippuvad lehed.

Mõnikord hakkavad tups-rohtliilia leheotsad kuivama. Need võib kääridega julgelt ära lõigata. Leheotsad muudab mustaks see, kui kastmisvees või mullas on liigselt naatriumi. Floriidirikas vesi muudab lehed punakaks ning boorirohkus tuhmiks. Liiga kuiva õhuga ruum või küttekeha lähedus muudab leheotsad pruuniks. Selle vastu on abi, kui taime aeg-ajalt veega piserdada.

Tups-rohtliilia istutage ümber igal kevadel. Kasutage 10–12cm läbimõõduga potte, kuid väga lopsakate taimede korral võivad need olla ka suuremad. Muld olgu toitaineterikas, näiteks üks osa mättamulda ja teine lehemulda, millele segada juurde veidi liiva.

Rohtliilia ei ole eriti pikaealine taim ja vajaks iga paari-kolme aasta tagant uuendamist. Tehke seda näiteks puhma jagamise teel või kasutades tütartaimi või juuremugulaid.

Esialgu istutage eraldatud tütartaim 6–7cm läbimõõduga potti liivasegusemasse mulda ning juurdunud taim juba suuremasse potti ja rammusamasse mulda.

Kevadsuvisel kasvuperioodil väetage taimi paar korda kuus toalilledele mõeldud väetissegudega. Talvel mitte väetada.

Suveks võib taime õue viia, kuid taime tuleks kaitsta ereda päikese ja tugeva tuule eest.

Taim meeldib lehetäidele, kilptäidele ja lestadele ning liigniiskuses haigestub juuremädanikku.

8. juuni. 2016.a.

Vana-Rääma

Heli Künnapas ja Karina Louisa Puht esitlesid oma raamatuid

   Täna kell 17.00 esitlesid Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus Piano oma romaane Heli Künnapas ja Karina Louisa Puht. Sõbralik ja soe õhkkond valitses kogu tunni kestel, peale mida jagasid kirjanikud autogramme ja soovijad said endale soodsamalt raamatuid osta.

  Karina Louisa kirjutab oma teist romaani, kriminulli, millest ei puudu tänapäeva meelemürgid ja kuritegevus. Rõõm oli kuulda, et noorkirjanik on kirjutamisele truuks jäänud. Täna esitletud raamat oli tema debüütromaani "Võidetud tüdruk" kordustrükk, mille andis välja Heli kirjastus, eesotsas Heli Künnapasega. See oli esimene teise autori raamat mille Heli kirjastas. Olgu mainitud, et esmatrüki andis välja kirjastus Hea Tegu umbes pool aastat tagasi ja see müüdi kuu ajaga läbi. Raamat kõneleb armastusest, kirest ja kiiretest autodest läbi ameerikaliku maailmavaate. Tubli, Karina Louisa ja kõrget lendu!

Karina Louisa Puht "Võidetud tüdruk"

  Heli Künnapas esitles oma kuuendat raamatut. Tema sulest on eelnevalt ilmunud noorteromaan "Lõpupidu," romaan "Homme on ka päev," noorteromaan "Tristan," elulooraamat "Minu ilus elu maal," romaan "Tähtajaline elu 1" (kirjutab hetkel järge) ning tänane, noorteromaan "Ütlemata sõnad". 2 viimast raamatut on Heli oma kirjastuse kaudu välja andnud.

päevakangelased

Heli lausub ütlemata sõnu...

 Millest "Ütlemata sõnad" kõneleb? Sellest teen lühikokkuvõtte siis, kui taas lugemishullus peale vajub. Igal juhul võin julgelt ütelda, et tegu on tema ühe parima raamatuga. Aga kas see on minu jaoks kõige lemmikum? Haaa, ei kergita ma veel midagi saladuseloori...Ühesõnaga minge nüüd vutt-vutt poodidesse ja soetage endale need raamatud! Mingil määral on need raamatud isegi saranased, mõlemad noortekad, kuid sobivad ideaalselt lugeda ka täiskasvanutele.

   Mõnes mõttes oli väga hull päev. Esiteks Heli oli poolhääletu, Karina Louisa poolpalavikus ja mina, kui kuulaja, poolpõrunud, seda otseses mõttes. Loodan, et minu blogi loeb ka abivalmis ja heatahtlik härra Rein Laos, kes mulle kiiresti appi tõttas ja asju riiulitesse tagasi panema hakkas, kui ma Piano kohvikus riidenagi (jalaga) taha komistasin ja nägu ees vastu põrandat potsatasin. Jäi ta seal tänamata, sest ma ei olnud sellest põrutusest päris mina ise. Jääb loota vaid, et mu põsesarn ja põlv siniseks ei lähe, sest valu need teevad. Aga peavalust sain lahti juba. Päris naljakas vaatepilt võis olla, kui tagant järgi mõelda, aga samas...mis oleks saanud siis, kui oleks komistanud minust poole vanem inimene? Ohh, ei taha mõeldagi...Hetkel pean olema tänulik, et mul liiga palju polstrit peal on ja kohvikus mistra maas on, vastasel korral oleks...Jalutasime koos klassiõega lifti ja kõrvu jäid kajama härra Laose sõnad;" ma olen juba ammu mõelnud, et see riidenagi on vale koha peal..."

  Ja, no ei saa ma ju ka oma teisele romaanile jätta reklaami tegemata. Armsa Karina Louisa ema ostis mu romaani "Rist teel" ning Rahva Raamatusse jäi veel vaid 1 raamat. Soovijad-kiirustage!
  Tänud imelise esitluse eest, tüdrukud!

Louisa emme minu romaaniga

****************

  Hommikul panin kortslehed juba purki, kuna need ravimtaimed kuivavad põhimõtteliselt 24 tunniga ära. Jälle üks purk talvevaru juures!

****
  Kurb on see, et sellel kuul saab mul haigla vahet joostud juba 2 kuud. Eelmisel nädalal nad ütlesid, et pean nüüd vaid korra nädalas sidumas käima, kuid esmaspäeval arvati, et ikka kaks korda tuleb käia. Nii ma siis nüüd neljapäeval taas siduma suundun. Kurb on ka see, et nad teevad mulle ikka pigistades sellist valu, et koju jõudes ma lausa kukun voodisse. On see normaalne? Minu andmetel ei tohi peast ega pead üldse tugevasti vajutada...Ateroom küll enam põletuikuline ei ole, kuid putru ajab endiselt välja ning seda sidudes sealt välja ka pigistatakse. Vabandan, kui ma sidumispäevadel ei ole mina ise, sest koju tulles võtan kange valuvaigisti ja poen põhku.

*********

  Ja täna sai endale nägu pähe joonistada lastud, seda kulmude näol "Helle & Heleni" (Hommiku tn) salongis, Kati käe all. Tänud!


7. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

 

Kabristes kortslehetamas

   Täna oli ideaalne päev sõita maale ravimtaimi korjama. Liiga kuuma ilmaga on piin ja õnneks läksid vihmapilved (vähemalt sellel ajal) Kabriste külast mööda, lasid mul kortslehed ära korjata, pisut piilusid taevalaotusest, piserdasid paar piiska ja hajusid, liikudes Pärnu kohale.
  Annelist ja Kabristes käimisest olen juba enne ka bloginud, kuid materjali jagub küll ja veel. Pealegi on mu lapsepõlvesõbranne Anneli Eestis vaid mõned kuud ja siis läheb Lapimaale tagasi.
  Ega me siis niisama ei istunud, lisaks grillimisele ja ravimtaimede korjamisele pani noorperenaine meid ka veidi tööle, ehk siis naabertalust pakke tooma. Seal ei saanud ma üle ega ümber vanast traktorist, pidin selle kohe jäädvustama. Raske aiakärutäie pakke lükkas Anneli ise kohale, kuna ma kartsin, et Germo kallutab selle kummuli. Pealegi lausus Nurga talu noorperenaine Anneli;"kui ma ei jõuaks lükata, siis ma poleks Nurga Meida tütar!" Mida sa ikka selle peale kosta oskad? No, ja siis meie Germo tassimsine pakke süles. Väheke füüsilist ei tee ju paha.
  Ja siis läks grillimiseks. Mina muidugi püüdsin vana Riga pesumasinasse tehtud grillis lõõmavast tulest kujundeid, ühe rebasereinu sain pildile ka. Grillkanakoiva kõrvale meisterdasime koos noorperenaisega salati, mis koosnes järgmistest komponentidest:

pool kapsapead
pipart
soola
kanepiõli
seesami seemneid
päevalilleseemneid
karp ploomtomateid
(ja siis üks suur karbitäis igasuguseid maitserohelisi, mille Anneli Vana-Pärnu Maksimarketist ostis)

  Ja muidugi maitses väga hästi kaevuvesi. Puhas ja selge, nagu allikavesi, ei mingeid kõrvamaitseid. Lapsepõlv tuli meelde.
  Meiega olid grillimas ka selle pere loomad, kolm kassi ja taksikoer Tessa. Kassid on selles talus omapäised. Germo püüdis küll pai teha ja sülle võtta, aga ega nad rumalad ei ole. Mis see siis olgu, tulevad linnakad ja hakkavad sülle haarama, no ei! Tegelikult on ju meie juured ka hoopis Pärnumaal ja maal tunneme ennast väga hästi. Ja pealegi arvab Germo endiselt, et käisime Lapimaal, sest just sellise kohas ju Anneli elab :)

  Kortslehed kuivavad pliidil, loomulikult kütmata pliidil. Kortsleht on naistetaim, leevendab menstruatsiooni- ja klimakteeriumivaegusi, langetab veresuhkrut, korrigeerib seedimist, eriti tavib kõhulahtisust, peatab verejooksu ja antibiootikumina (põletiku vastane) ravib raskesti paranevaid haavasid. Ravib ka külmetushaigusi, neere, magu, põiepõletikku. Koos naadi ja võilillelehtedega on ta üks väga tugev vitamiinipomm (salatina).

   Nüüd aga lisan siia tänase pildigalerii, sest ma kohe mitte ei saa oma nutikat kotis hoitud, kui maale satun. Ilu silmale ja hingele. Suured tänud, kallis Anneli, et meid taas maale viisid ja üldse, et sa olemas oled! Meie Germoga oleme nüüd nagu energiapommid, mis iga hetk võivad plahvatada.

  Ja linna jõudes väike dušš kalli inimese juures oli ka väga kosutav. Vihma pole mina täna veel näinud, olid vaid vihmaniisked tänavad.


5. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Germo ja kortslehekorvike

minu lemmikpeenar ´, taamal Nurga talu ja selle aknal perenaine Meida

võimas rändrahn

imelised õied...

taas huvitav lillepeenar

selfitasime Germoga suure rändrahnu juures

Nurga talu noorperenaine teeb tuld

väga hea ja otstarbekas grill, tehtud vanast Riga pesumasinast ja täidab oma ülesannet kenasti

ja perekoer Tessa oli ka meiega

Vana-Neeva tallu pakkude järgi minek

naabertalu ehk siis Vana-Neeva talu traktor, armas uunikum ;)

Nurga talu noorperenaine Anneli kännukäruga

püüdsin tulirebase pildile...

kui te näete laatadel ja teistel suveüritustel sellise pakendiga teed müümas siis teadke, et just sellest Nurga talust on see pärit. 

perekass Urkel hiilib ligi

Germo käis vahepeal sporti tegemas

nämm-nämm...

nämm-nämm...

Urkel teab kus kohast mida saab...

lõuna aias. grillkanakints salatiga

mind võlub lihtsus. selliseid armsaid ja lihtsaid lillepeenraid on Nurga talu hoovis mitmeid. panin Germo poseerima

kortslehedroog minu kodupliidil kuivamas