reede, 22. jaanuar 2016

TUULE LIND- Vale tõde



   Ma ei tea kes selle nime taga peitub ja palju tal raamatuid ilmunud on.(Vaatasin järgi, näitab lausa 6 raamatut) Tean vaid seda, et sügisel ostsin selle raamatu Rahva Raamatust vaid paari euroga ja täna sain selle loetud. Tegelikult alustasin lugemist alles eile õhtul ning täna kibelesin edasi lugema. Algul plaanisin ühele raamatuesitlusele minna, aga enesetunne oli kuidagi imelik, kõrvus kohises jmm...ning otsustasin vaikse ja koduse õhtu kasuks, raamatu seltsis.

  Raamat on valusalt aus ja eluline. Teos on rajatud sellele, kuidas perepea vihkab teatud rahvust (ja tal on ka selleks põhjust) ning see saab saatuslikuks tema pojale. Üleüldiselt kõneleb see raamat tänapäeva Eesti elust nii ehedalt, nagu see on, elust Kopli liinidel, narkootikumidest, alkoholismist, valedest, väljapressimistest jne...Ühesõnaga tegu on krimkasugemetega romaaniga, mis on väga kaasahaarav ja selgesti loetav. Eriti meeldib mulle autori käekiri. Käekirja jälgi tõlgendaks, et tegu on umbes 50 aastase autoriga, pigem naisega, kuigi vahepeal kahtlesin. Aga see polegi oluline. Oluline on see, et tahan veel selle autori raamatuid lugeda, kuna mulle need sobivad väga.

Soovitan soojalt!

22.jaanuar 2016.a.
Ülejõe

Rahva Raamat kirjutab:

RAAMAT

VALE TÕDE

Autor: TUULE LIND
 0 Google +0  0 Share0
Rannar kohtub juhuslikult noorepõlvekallimaga, kes asub temalt raha välja pressima. Ent enne kui asi teoks jõuab saada, juhtub mehega autoõnnetus ning petuskeem jääb mõneks ajaks seisma. See ei takista aga šanta˛öörist Varjal ja tolle pojal Rannari peret aina sügavamale mahhinatsioonidesse mässida.
Kujundaja: Angelika Schneider
TOODE POLE SAADAVAL

neljapäev, 21. jaanuar 2016

...




...

maa hingab toorust öö sõgedad sõnumid taeva katusel

21.01.2016.a. Ülejõe

Andra Jõgis- MINGI KALA



   Täna lõpetasin ühe vapustavalt hea luuleraamatu lugemise. Aitäh sulle, armas Andra, selle eest!
Kuigi Andra on Pärnu tüdruk, kohtusime ja tutvusime me kirjastuse JI suvepäevadel Kavastus 2012 aastal.
Suvepäevadest on mul ka facebookis album ja seda piiluda saate SIIT.
  Andra debüütluuleraamat olmus 2013 aastal ja selle kohta infot saate SIIT.
Andra Jõgise loomingut on avaldatud ka 2014.aastal ilmunud ühiskogumikus "Pärnu kirjarahva antoloogia 2"


Andra Jõgis. foto: Vallo Hallik


   Andra kirjutab elulisi ja tugevate kujunditega proosaluuletusi ja vabavärsse. Need on nii tugevad, et, et...ma ei leiagi kohe õigeid sõnu. Vahel tekib tunne, et ta kirjutab maailt maha. Tegu on küll klaasikunstnikuga, aga Andra maalib ka luuletusi .

   Olles ise Facebooki luuleklubi "Ahjusoe luule" asutaja, olen ma läbi aastate lugenud ahjusooja luulet sealsest klubist. Väga palju on ka häid luuletusi klubist "läbi käinud", kuid viimasel ajal on tase langenud, sest luuletustel puuduvad kujundid ja ühtne kompositsioon. Ja enamus neist on lõpetamata. Muidugi ma ei üldista, aga soovitan rohkem nendega tööd teha. Olin ise kunagi ka arvamusel, et kui ahjusoe luule sünnib, siis ta on lõplik. Aga nüüd ei arva ma ammu enam nii ja ükski mu luuletus ei jõua ka raamatusse, kui ta pole valmis.

  Andra luuletuste lõpud on ikka nii tugevad, et panevad kohati õhku ahmima. Ükski luuletus pole lõpetamata. Tegu on väga, väga hea luuleraamatuga. Ja julgen ütelda, et viimasel aastal ilmunud luuleraamatutest minu lemmikraamatuga.

Nimiluuletus:

sõidan praamiga koju
tuult ei ole
vesi on sile
aga ikka on tunne
nagu oleks mingi kala



Rutake poodidesse teie, kes te tahate kvaliteetluulest osa saada! :)



21.jaanuar. 2016.a.
Ülejõe

Rahva Raamatu lehelt:

RAAMAT

MINGI KALA

Autor: ANDRA JÕGIS
 92 Google +0  0 Share1
Andra Jõgis on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie mõjurikkamaid klaasikunstnikke ning suurepärane poeet, selles raamatus on kõik, mis ühes luulemenukis peab olema: globalism, armastus, estetism, looduse ilu, künism, hamba- ja maailmavalu. „Mingi kala“ ühendab endas Marie Underi ja Andra Teede parimad omadused.
*
....
elame nüüd
tipa-tapa
kahekesi koos
ja rõhk
ei ole
tipal
*

kolmapäev, 20. jaanuar 2016

Sõbrannel külas



   Täna jõudsin(me) sellel aastal esimest korda armsale sõbrannele, Terjele külla. Aeg lihtsalt kaob kätte ja pole aega isegi netis nii palju olla, kui vaja oleks. Naudin uut kodu ja kütmist, mis võtab hulga aega päevast endale, aga see on siiski minu jaoks kvaliteetaeg.


  Algul plaanisime Germoga üle silla jalutada, aga jalad said märjaks ja otsustasime bussi kasuks.
 Germo jääb loomulikus olekus pildile kena, kuid kui esimene pilt mulle ei meeldi ja palun tal veel kaamerasse vaadata, läheb ta krampi ja enam ei saa head pilti. Ta on vist tüdinenud, et ema kogu aeg poseerida käseb, kuigi ma ikka heast tahtest.

  Ja eriti rõõmsaks muutus ta siis, kui bussijauht Karin meile kesklinnas signaalitas. Oota sa, külle me veel signaalitame! :D

  Kui juba pildistamiseks läks, ei saanud ju meie Terjega mitte selfitamata jätta. Kokku 10 pilti sai lausa tehtud. Nagu edevad kooliplikad. Eksole? Aga päeva oligi mõnusalt südamesoe ja armas. Aitäh Terjeke ja "head reisi!"

Pildiallkirja lisamine
Pildiallkirja lisamine
Terje ja mina. Ei saa mitte mainimata jätta, et minu ripsmed ja kulmud on tehtud Melani poolt ja kohas Melanie ripsmepikendused

  No, ja nüüd alles saatsin viimase külalise ära, sest koju jõudes hakkas neid tulema...üks, kaks, kolm jne...Ühesõnaga, tegelikult soola ja leiba võite alles veebruaris tooma tulla, aga kohvi jooma ka enne ;)


  Lihtsalt üks pisike nupuke argipäevast, teadmaks, et olen endiselt olemas!

20.jaanuar 2016.a.
Ülejõe

teisipäev, 19. jaanuar 2016

...



...

tee hargneb kaheks vasak viib metsonni juurde ja parem sohu nooremapoolne mehehakatis märss takust paelaga seljas üks püksisäär pikem kui teine päevinäinud soni kuklas longib paremas suunas ja haitub kui päike pilvepiiri taha vasakut jalga lonkav näguripäevi näinud halli habemega taat jahipüss lohakalt kaenlas suundub vasakule läites sigaretti kui viimsepäeva tulukest aga taamal vinguvad tuled justkui plingiks majakas ja hüüaks merekaru koju ka susi silmad võivad põleda

19.01.2016.a. Ülejõe

esmaspäev, 18. jaanuar 2016

Riina Einasto- HINGAB ARMASTUST



   Kui krõbe pakane on ennast taeva unustanud ja päevad on pisutki valgemaks muutunud, oskan ma isegi talve mingil määral nautida. Eriti selliste ilmadega, nagu täna Pärnus. Nii otsustasingi üle kesklinna silla kesklinna jalutada. Pealegi olen viimastel nädalatel vähe liikunud ja "ametis" olnud pigem kodu korrastamisega.Põhjuseid oli ka mitmeid, kuid raamatud (postipanekuks) unustasin ikka koju...Vabandan! Aga ega need kusagile kao.

Esimene asi, mille järgi tõttasin oli Riina Einasto raamat HINGAB ARMASTUST, mille autor mulle smartpostiga saatis. Olin taas mina üks nendest, kes selle raamatu enne ta sündi läbi lugeda sai. Ja ka sellele raamatule kirjutasin järelsõna. Eelnevalt oli mu koduriiulis Riina luuleraamat RING, mis ilmus tal 2014.aastal. See raamat koosneb haikudest ja lühijuttudest. Iga haiku on eellugu lühijutule. Siu Etti imelised illustrartsioonid muudavad raamatu veel elavamaks, kui ta on. Imeline kooslus! Üleüldse meeldib mulle lisaks sisule ka raamatu kujundus väga. Eriti Peeter Einasto tehtud kaanekujundus. Plusspunktid!


  Väike jäädvustus ka Pärnu kontserdimaja esisest. See kuidagi haakus raamatuga.

Lisaks külastasin ma Delange maja, kohvikut Versus. Ei saa mina üle ega ümber Melanie ripsmepikendustest

Minu järelsõna Riina raamatule on siin:

 Riina raamat „Hingab armastust“ on valdavalt erootiline. Kes oskab ridade vahelt lugeda, see tabab. Pisut tagasihoidlikkust, hulluvalt palju kirge ja salapära teevad selle raamatu eriliseks. Iga eelnev haiku on nii täpselt teemasse, proloog loole. 

  Meenub lause „vaga vesi-sügav põhi,“ aga palun ärge tõlgendage seda halvamaiguliselt, pigem vastupidi. Riina lugude algused on lihtsad, piltlikult kirjeldavad, mänglevad. Kohati isegi sobivalt venivad, kuid siis viskab autor sihukese vimksa sisse, nagu oleksid toobritäie jääkülma vett krae vahele saanud. Ta mängleb lugeja tunnetega päris pikalt, kuni hetkeni, millal sa kõige vähem muutust aimata oskad. Siis autor justkui lajataks labakäega kümnesse. Kruvib uudishimu üles ning lõpuks jätab lugejale palju fantaasiat. Mulle sobib.

 Julge ja otsekohese väljaütlemistega lood on nii elutruud, et võiks mõelda, et tegu ongi otse elust maha kirjutatud seiklustega. Aga kuna raamat on siiski ilukirjanduslik teos, kasutab autor ilmselgelt ka fantaasiat. Kuigi raske on aimata kus jookseb joon fantaasia ja reaalsuse vahel. Muidugi mõista reedab seda suurel määral minategelane, olevikuline minategelane.

 Raamatus on tunda eluküpse daami maailmavaadet, tema kirge sooja kliima, eksootiliste maade ja inimeste vastu. Küps naisterahvas avastab ja leiab alles ennast eksootika keskel, justkui sünniks uuesti, uude kehastusse. Tema kirglikkus teostes, millega ta lugejat köidab enda külge on kergelt mänglev ja salakaval.

 Lisaks kõigele on teos ka romantiline, unistav ja illusioorne. Tunda on autori igatsust armastuse järele.Kohati jääb mulje, et tegu oleks unenägudest maha kirjutatud lühijuttudega, mis on pisut muinasjutulised.
Nagu pealkirigi ütleb, on tõesti tegu armastuslugudega, mille hingad endasse.

Head hingamist!


Kirjanik ja poetess Margit Peterson
06.12.2015.a.


Pärnu

_________________________________________________

18.01.2016.a.
Ülejõe

Ja Rahva Raamat räägib järgmist:

HINGAB ARMASTUST pilt

    RAAMAT

    HINGAB ARMASTUST

    Autor: RIINA EINASTO
     31 Google +0  0 Share0

    "Riina raamat "Hingab armastust" on valdavalt erootiline. Kes oskab ridade vahelt lugeda, see tabab. Pisut tagasihoidlikkust, hulluvalt palju kirge ja salapära teevad selle raamatu eriliseks. Iga haiku on nii täpselt teemasse, proloog loole."
    Kirjanik ja poetess Margit Peterson

    pühapäev, 17. jaanuar 2016

    Minu järelsõna VÕIDETUD TÜDRUKULE



       Noorkirjaniku Karina Louisa Puhti romaan VÕIDETUD TÜDRUK on tänaseks ilmavalgust näinud ja saadaval ka kõikides suuremates raamatukauplustes. Mina olin üks nendest kes enne raamatu sündi sellega tutvuda sai ning kellele autor usaldas järelsõna kirjutamise. Aitäh, armas Karina Louisa! Tuult tiibadesse!

    Siin oma järelsõna:

       Järelsõna „Võidetud tüdrukule“!


    „Võidetud tüdruk“ on kaasaegne romaan läbi tänapäeva noorkirjaniku silmade. Ameerikalik elustiil ja uhked ning kiired autod, eestlasele mitteomane temperament, tegelaste võõramapärased nimed ning palju erinevaid, pisut ulmelisi situatsioone panid mind hetkeks arvama, et tegu on Ameerika romaaniga, Eesti keelde tõlgituna.

    „Võidetud tüdruk“ on läbilõhki armastusromaan millest ei puudu ka kriminaalsed sugemed. Kui 19- aastane autor suudab valmis kirjutada nii elusa ja põneva romaani, ootaks mina temalt kunagi mõnda kriminulli.

    Eriti tähelepanu väärib see kui hästi autor tunnetab ja oskab lahti kirjutada tegelaskujude psühholoogilist külge. Ta mängib läbi romaani inimeste tunnetega ja haarab sellega lugeja kaasa ning tekib tunne, et ei tahagi raamatut käest panna. Ja see on ainult hea.

    Minu jaoks on romaan põnev kui selles on sündi, seksi ja surma. Siin oli kõike. Mõõdukalt. Sünni tähendus kandub küll mingil määral uussünni valdkonda, kuid ka uussünd on sünd. Pean silmas ühe peategelase Nathani venna Ethani „tagasitulekut“.

    Autor on väga hästi tabanud ühte tänapäeva valupunkti. Üha enam haigestub inimesi maniakaal-depressiivsesse psühhoosi ehk moodsamas keeles bipolaarsesse häiresse. Kas tuleneb see deprssioonisugemetega haigus tänapäeva kiirest elutempost, või on haiguse massiliseks puhanguks ainest andnud valdavalt vägivaldsed multifilmid, või on selle taga veel midagi. 

      Kuigi elukogemus tuleb aastatega, tundub, justkui oleks raamatu kirjutanud elukogenud naine, sest süžee on eluliselt kaasahharav ja paneb arvama, et autor kirjutab oma elust. See on üks loomujoon, mida mina ka tihti raamatutest otsin. See ehedus ei kõla igast romaanist läbi.

    Autori kirg kiirete ja kallite autode vastu kõlab läbi raamatu. See kuidas ta autodega flirdib, on omaette teema. Kõik autod mille rooli peategelane, Arizona läheb, hakkavad ta käes nurruma, kuigi pigem need urisevad. Ehe kujutluspilt nurruvatest autodest maalib ennast läbi raamatu mitmeid kordi silme ette ja harvad pole ka olukorrad, kusitahaks ise gaasi põhja vajutada.

    Autor oskab luua ka häid ja usutavaid meeleolupilte, viies lugejat jahedasse vette ujuma ja tekitades sellega „tibutagiefekti.“

    See massoistlik teos võidab kohe kindlasti kuulsust noorte seas ja mitte ainult, sobib lugeda ka vanemal generatsioonil, kuid lastele eriti ei soovita.

    Ennustan Karina Louisa Puhtile suurt tulevikku kirjandusmaailmas.

    Aitäh, et selle raamatu kirjutasid!

    Kirjanik ja poetess Margit Peterson

    03.12.2015.a.Pärnu

    ***************************************************************
    Karina Louisa Puhti facebookilehekülg on SIIN ja VÕIDETUD TÜDRUKU kohta infot saate lugeda SIIT.

    Artiklit Pärnu Postimehest saate lugeda SIIT.

    Rahva Raamat kirjutab nii:

    VÕIDETUD TÜDRUK pilt
      RAAMAT

      VÕIDETUD TÜDRUK

       0 Google +0  0 Share0
      Nende kaante vahele on köidetud noore autori esmateos, mis haarab kaasa oma lennuka tegevusega ja ei lasegi enne lugejat oma haardest vabaks, kui raamat saab lõpuni loetud.Kiired autod, rohkelt adrenaliini, suhtedraama ning armastus esimesest silmapilgust - kõik see on siin olemas.
      16.20 15.39 €
      KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 15.39 €
      KAUPLUSES: 16.20 €
      KAUP KÄTTE: TEISIPÄEV 19.01
      KIIRTELLIMUSEGA:HOMME, 18.01

      Tuult tiibadesse! :)

      17. jaanuar 2016.a.
      Ülejõe