Kuvatud on postitused sildiga pere. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pere. Kuva kõik postitused

pühapäev, 16. juuli 2023

Rääma Rahva Oma Päev 2023.

Traditsioon jätkub ning eile (15.07.2023) toimus juba 7. korda Rääma linnaosas Rääma Rahva Oma Päev, kus mina isiklikult osalesin juba 5. korda. Esimesel aastal läks info minust mööda, teisel aastal avastasin Jaansoni rajal kepikõndides teeviidad antud kogukonnapäeva kohta ja 3. aastal otsustasingi osaleda. Nüüd juba täitsa ootan seda päeva, sündmust, mis leiab aset suve südames ja Rääma linnaosas. Sellel aastal oli meie hoovis juba rohkem osalejaid. Kui eelmisel aastal liitus minuga Maarja oma kiluvõileibadega, siis sellel aastal liitus ka Daisy Ameerika kirbukaga ja Vallo oma raamatute ning ungari veiniga (jne...). Päev kujunes päris põnevaks, kohale oli tulnud rahvast ka Tallinnast ja mujaltki. Nii kohtasin ma näiteks vast üle 10 aasta Ivarit, kellega tutvusime Tallinnas Võtikverre raamatukülla bussi oodates. Võtikverre kutsus mind toona Imbi Paju, kellele olen siiani väga tänulik, aitäh! Seal sai veel mitu tutvust alguse, ka tutvus Soome-Rootsi kirjaniku Emma Jusliniga, Lilli-Krõõt Repnau ning paljude teistega. Olid ajad! Sain sinna Eesti Kirjanike Liidu bussiga ning hea Jan Kaus aitas mul Tallinna tagasi naastes bussipileti automaatpiletimüügiaparaadist osta, millega mul puudus enne kokkupuude, üleüldse ma kardan tehnikat, igasugust. Oli üks tore päev. Nii toredad on ka meie kogukonnapäevad, kuhu olen kutsunud teisigi osalema. Igal juhul Vallo jäi ka rahule ning lubas järgmisel aastal ka kohal olla. Nii armas oli saada igasugust infot, ka minu raamatute kohta ja nendega seonduvalt. Isegi ühe põneva ettepaneku sain. Paljudega vestlesin raamatute ja kirjutamise ning kirjanikuks olemise teemadel. Nagu ka armsa Pärnu juurtega kirjaniku, ajakirjaniku ja filmirežissööri Kadri Kõusaarega, kes on ka räämakas ning veedeb suviti aega vanematekodus. Sportlik Kadri ja ta poeg tulid ratastel. Oli armas kohtuda. Jäin päevaga väga rahule ning nii mõnigi raamat sai kodust läbimüüdud. Aitäh! Jah, kalli õega sai fotojäädvustus tehtud ning Kadriga ka, aga päeva lõpus avastasin, et teistet polnudki aega pilti teha. Ei olnud aega lõunat süüa ega isegi kohvi teha, niivõrd palju rahvast külastas meie hoovi! Ja siis tuli veel ka armas Margot oma perega. Margot oli kunagi mu naabritüdruk, hoidsin teda ning aastakümneid hiljem hoidis ta minu poisse, kui nad väikesed olid. Meie tutvus on umbes 40 aasta pikkune. Alati on armas teid näha, aitäh! Nüüd jään järgmist suve ootama, suvesüdames on taas järgmine meie kogukonnapäev tulemas. Nautigem suve! 16. juuli 2023.

neljapäev, 16. veebruar 2023

Väike jalutuskäik

Munamüts pähe ja lets go! Jah, juba hommikul oli hirmus tahtmine rajale minna, aga kogu aeg ju sajab vihma. Kuid pealelõunat ma siiski ei suutnud, läksime. Jah, tõsi ta on, et koju naastes olime märjad aga külm ei olnud, sest isegi jalutades ei hakka külm, sa ju liigutad ennast. Läbisime 6,5 km ja 10600 sammu. Kulgesime mööda Tallinna maanteed, seal keerasime Voorimehesse. Kuna Voorimehe lõpus terendas meid lisaks ka vastik tuul, siis otsustasime, et keerame Rõugu tänavat pidi alla, ei läinud Saugamõisa teele. Rõugu tänav on vähese ajaga nii muutunud, uus tee, uus maja jne... Sealt jõudsime Vana-Sauga tänavale, läksime üle Sauga jõe kulgevat jalakäijate silda Vana-Pärnu linnaossa, sealt Maarja tänavale, edasi Peetri tänava algusesse, olime tagasi Sauga jõe ääres ning sealt juba Haapsalu maanteele ning Vana-Pärnu Selverisse, sest enne õue minekut küüris Germo usinasti hommikust pudrupotti, et ma talle kindlasti hommikupudru valmis keedaksin, aga piim oli kodust otsas. Ja Selverist läksime taas Haapsalu maanteele, sealt tulime üle Siimu silla Jannsenisse ja peagi olimegi kodus. Nii mõnus on olla! Järgmisel nädalal kavatsen taas kepid appi võtta, on mõnusam ja paneb õlaliigese paremini tööle ja luumurrud paranevad jõudsasti. Ahi ja pliit köevad, kartul ja porgand keevad ühes potis puupliidi ja kaerahelbepuder teises. Mõnus, hubane ja soe on kodus olla, just eriti siis, kui naased rajalt ning tunned ennast energiat tulvil olevat. Minge liikuge teie ka! 16. veebruar 2023.a. Vana-Rääma

teisipäev, 20. detsember 2022

Kodus on alati olla hea

Jah, nii ta on. Ega kui ikka hädasti praeguste teeolude tõttu õue minna vaja ei ole, tuleb leida toas tegevust. Meil on olnud täna sisukas päev. Mõlemal. Peale Reikit armsa Avega, kes täna ka Päkapikuks kehastus, külastas meid armas Heli, kellega lahkasime luuleteemat, aga see ei kuulu avalikustamisele, vähemalt praegu mitte. Tuleviku suhtes ma hetkel rääkida ei oska. Mina olen nüüd PETU 3 kirjutamisega ametis ning Germo joonistab köögis laua taga Simbat. Päris hästi tuleb juba välja kui vaadata esimesi piirjooni, mille ta pildistamise ajaks oli paberile teinud. Ma kordan, Germo ei loe ega kirjuta, ei tunne tähti ega numbreid, aga ta joonistab. Eile näiteks joonistas sõbrannede (nii ta Gaudi ja Anut kutsub) peade kohale lilla päikese. Vahva. Päris postkasti avades ootas meid 2 üllatuskirja, ühe saatis armas Helena Baierimaal ja teise armas Margit Pärnust. Lugesin Germole ka ette, võttis tal muige huulile. Germo kannab nüüd uhkelt ka sinu nikerdatud käevõru, armas Helena! Ja no Margiti nime kuuldes on juba hea tuju kohal! :) Ma käin vahelduva eduga mööda tube ja nuputan kuhu panna Päkapiku toodud imeline ja võimsa energeetikaga 3D pilt, no ei leia kohta. Vaatan ja imetlen, no nendele huntidele saab täitsa pai teha. Ühesõnaga, leidke teie ka tegevust, nii möödub see pime ja pikk ning külm periood kiiremini ja kevad hakkab naeratama taas! Jäädvustan ka selle kuidas mu viies novellikogumik Baierimaal oma uues kodus elab. Olge terved ja õnnelikud! 20. detmsember 2022.a. Vana-Rääma

teisipäev, 13. detsember 2022

Uuel aastal uue hooga ehk muutused

Kuna blogi on avalik, siis alates uuest aastast jagan siin üksnes raamatute arvustusi ja kepikõndimisi, aga ilma jäädustusteta endast. Vaid minu fb sõbrad näevad fb ajajoonel minu isiklikke asju. Fb sõbrad on ka mu pärissõbrad. Teised ei pea minu eluga kursis olema. Eriti negatiivsed inimesed ja paadunud kurjategijad. Pole vaja. Lisaks on mulle ja mu perele tehtud selline kaitse peale, et need, kes meile halba enegiat saadavad, saavad selle kõik endale tagasi. Mis juhtuma hakkab selle eest mina juba ei vastuta. Eks need ise teavad, kes siunavad. Pärast kellelegi kaebama minna ei ole, oma süü. Meie oleme õnnelikud, olge teie ka, kes te elate oma elu ja olete positiivsed. Negatiivsed inimesed olen oma elust välja heitnud ja neile enam siin kohta ei ole. Lisaks, kui ma veel kuulen laimu siis ... juba olen artikli kirjutmisega algust teinud ning selle ilmumine on üksnes ühe kliki kaugusel. Vihkan valetamist, silmakirjalikkust ja teiste elu elamist. Nii kaitsen ennast ja oma pere saatanliku energia eest, sest seda energiat joodikud endas kannavad ja välja kiirgavad. Aga oma sõpradele soovin head ja ainult head. Õnneks on mul palju sõpru ja veel rohkem häid tuttavaid, kes minusse usuvad ja on meie pere jaoks alati olemas. Teie oletegi mu pere. Aitäh! Lisaks kuuluvad minu perekonda veel mu ämm Helmi, mu kallis Urmas, mu poeg Geio, poeg Germo, vend Mati ja poolvend Heiki. Lisaks on mu heade sõprade hulgas ka mu lähisigulasi, kellega aktiivselt suhtlen. Teie olete ka osa minu perest. Kunagi oli mu pere suurem, aga kallis Ema, keda enam aastaid ei ole, ennustas ette, et kui ükskord teda enam ei ole elavate kirjas, meie pere (õed-vennad) laguneb koost, lõhe oli juba enne sees. Nii ongi läinud, aga jäävad alati need, kes peavad su elus olema, mitte need, kes ennast sinust paremaks peavad ja siunavad ning teevad otsuseid, mis võivad lõhestada pere. Lisaks vale vajub ja tõde tõuseb, sestap tahaks koputada mõne inimese südametunnistusele, et ta ei saaks asjadest valesti aru, ei tõlgendaks asju valesti ning vaataks enda sisse, sest tihtilugu endaga pahuksis olles inimene teeb impulssiivseid otsuseid ega suuda hiljem ka iseendagagi toime tulla. Olen selliseid inimesi kohanud ja mul on nendest ka kahju. Aga tavaliselt saab inimene ise ennst aidata. Jah, minu viga on see, et ma usaldan inimesi liiga palju, või usaldasin, sest tänaseks ma väga valin keda oma elu lasen ja keda mitte. See aasta ei ole olnud kerge, poja ränkraske haigus, koos võitlesime ta tervise pärast ja võitsime. Hea tunne on. Mida see näitab? Et prioriteedeid on paigas ja meie elu on positiivne. Lisaks enda tervise paranemine, operatsioon ja juba 30 kg kaotus. Tunnen ennast 20 aastasene ja õnnelikuna. Ja ka oma firma tegemine, mille alt ka toimiv kirjastus ning juba käib töö mu raamatute ilmumise nimel. Pole enam ühelgi naabrimutil kobisemist, aga noh, mis ma ikka joodikute peale aega raiskan, nad on haiged inimesed, vajavad abi. Aga "joodik" ütlen ma otse välja, sest minu mustamine jätkub, aga kordan eelpool mainitut, kõik mida teed mulle, saad tagasi! Ühesõnaga ma olen õnnelikum kui kunagi varem. Minu elu on läinud täpselt nii nagu ma seda olen soovinud, läbi tähtede valguse poole ja ikka edasi. Armastan teid, mu kallid sõbrad ja mu üliarmsad pereliikmed! Tänu teile saan ma olla mina ise! 13. detsember 2022.a. Vana -Rääma

kolmapäev, 21. september 2022

Umbehää on ennast liigutada

Ja nii see kulges, meie tänane teekond. Suurema koguse raamatuid pakkisin Germo seljakotti, sest ma ise ei või veel raskusi kanda, aga mingi osa jäi siiski minu õlakotti. Kõik, kes te minu käest raamatu tellinud olete, vaadake homme või ülehomme oma postkasti. Ja kes veel tahab siis praegu on võimalus, palju mul enam raamatuid ei ole. Jutt käib endiselt minu viiendast novellikogust ŠAMAANI SILMADEGA MEES. Aitäh tellijaile! Aga ega meie teekond sellega ju ei piirdunud, kokku läbisime 8,2 km ja ligi 14000 sammu. Ja ilma rannata ei saa mitte kohe läbi. Täna oli veel imeilus vananaistesuve päev, rannas sai isegi päikest võetud. Ja kesklinna silla juures näitas 14 sooja. Kui me juba rannapiirkonnas jalutasime, raiskasime ka poolvenna tööajast mõne minuti, silkasime Wasa aeda, kus mu poolvend tööd tegi, haljastusel. Sealt kulgesime Ammende suunas ja edasi koju. No vaja oli ka kodupiirkonna apteeki lipata ja Rimist läbi käia, ikka täispikk tegus päev. Ja koju jõudes teatas Sven, et sai Luuleraadio saate purki, siis hakkasin seda kuulama. Olen väga rahul, aitäh Leonora ja Sven! Aga see on tegelikult teise blogipostituse teema. Minge teie ka liikuma, saate head energat juurde. Meie oeme õnnelikud ja rahul! 21. september 2022.a. Vana-Rääma
block; padding: 1em 0; text-align: center; ">