Kuvatud on postitused sildiga nostalgia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga nostalgia. Kuva kõik postitused

neljapäev, 18. juuli 2019

Uus soeng nimega "Kuimaeiolekslokilammas"


 Päris mitu päeva on viimasest blogimisest möödas ja päris mitu asja on selle aja sees juhtunud. Eks ma jõudumööda jäädvustan need ka blogisse.

 Täna on natuke rahulikum päev kui viimastel nädalatel olnud on. Sain ka lõpuks kõik vajalikud asjad korda aetud ja veidike endale mõelda ning ennast lille lüüa, sest juba homme ootab ees uus turnee, uus üritus - pulmad. Sestap ma täna ennast Ülejõe Ilusalongis lille lüüa lasingi, ehk siis käisin juuksuris, juukseid sirgendamas, nagu fotolt ka näha.

 Ka kulmud ja küüned on Ülejõe Ilusalongis tehtud Evi poolt. Aitäh! Olen nii kulmude, küünte kui ka soenguga väga rahul! Ei ole tegemist geelküüntega, täitsa oma küüned on, kaetud geellakiga. Ja need ma lasin just seda värvi teha kalli Ema austuseks, sest ta kunagi ütles, et mulle pidavat see värv väga hästi sobima. Ema teemal ma rohkem ei peatu, Ta oli, on ja jääb mulle maailma kallimaks inimeseks!

 Mõne tunni sain ka laupäeval, 13. juulil Rääma Rahva Oma Päeval raamatuid müüa, siis hakkas sadama ja ... Aga see polegi oluline, kordi olulisemad on tunnid, mille saime koos õdede ja vendadega koos veeta, sest oli, lisaks kalli Ema sünnipäevale ka minu ja kahe õe nimepäev. Mõni foto sai ka jäädvustatud RROP ist, ka Pärnu Postimehe fotograaf oli kohal, kuid tal ei tulnud fotod välja, aga õnneks minu enda fotod tulid. Väike mälestus ikka.

 13. juulil sai ka Audru Valla Vapimärgi omanik, armastatud pedagoog ja rahvatantsu õpetaja, hea Elma Killing endale Pärnumaa Omavalitsuste Liidult (MTÜ Aruvälja ja Suurküla selts) omaenda pingi Aruvälja kultuurimaja ette. Mul oli ka au seda oma käega katsuda, seal hetke istuda ja pingi omanikust, minu kalli Ema kallist sõbrast Elmast pilti teha. Aitäh, kallis Elma, et Sa olemas oled!Sa oled selle au kuhjaga välja teeninud. Palju, palju õnne!

 Selle nädala kolm viimast päeva on plaaniderohked, puud vajavad ka tegemist, mille võtan ette laupäeval, pühapäevaks on plaanis üks väljasõit. Ehk algab uus nädal rahulikumalt, tahaks ju traditsioonilistele Pärnu Bluusipäevadele ka jõuda, need on mu ühed lemmikud muusikapäevad üldse. Toimuvad 24. ja 25. juulil. Ootan juba. Ja alles peale seda võtan ühe kirjatöö tõsisemalt käsile. Tegelt kirjatöid on päris mitu, mul pole lihtsalt olnud viimasel ajal inspiratsiooni ja motivatasiooni, kuid värske luuletuse jäädvustan ka blogisse. Ma ei ole tõesti kirjutamist lõpetanud! (vastus mõne tuttava murelikule küsimusele).


/Hüvasti, kallis Ema! ... /
.
Sa andsid meile kõik
mis eales suutsid anda
Hing tulvil armastust on ...
süda nutab sees
.
Ei ole ilmas antud rohkem
raskust kanda
Ei rohkem kui on pärleid
eluhelmekees
.
Veel viimseid hetki paistab
päike Sinu peale
Näe, nutab taevas
viimseid kurbuspisaraid
.
Su kalmult, kallis Ema
lahkuma nüüd peame
Et taaskord mälestama tulla
siia vaid ...
.
Siin oled sündinud
ja siin Sa saad ka mullaks
et meie juured ikka
kodupinda jääks
.
Et võrsuks sugupuu ...
Et aated muutuks kullaks
Ka siis kui ületada
tuleb kõrged mäed
.
17. juuli. 2019.a.
Kell 1.06 - 1.35

 Aitäh kõikidele, kes te mulle toeks olete olnud!!! Armastan!
ah, ma ei saa sonksi ilusti püildile!
da-da-da-da-daaaa :)
niisiis...
väike mõttepaus...
uhke!
armas Elma istub oma pingil
Germo ja maja
vana kultuurimaja makett, Elma kunagine kodu- ja tööhoone. Elma ikka ka.
2 pingikest Aruvälja kultuurimaja juures
Aruvälja kultuurimaja
Emmekese 84.....
laualina kattis end ...
selline pesa siis ....
antiik ja mina - kes meid suudaks lahuta!? ;)
koos nunnu teadetetahvliga, mille tuul kogu aeg pikali ajas...
rahvas uudistab :)
RROP- il pakkusin ka kohvi ja kommi. Kommid Eve poolt


18. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma



kolmapäev, 10. juuli 2019

Eesti, Soome, Hispaania...

üliäge seltskond! eile kalli Ave juures
 Armastan Pärnu suve, kuigi eile õhtul nina ja varbad külmetasid, oli hinges lausa kuumus. Aitäh kõigile mõnusa seltskonna ja õhtu eest!

 Kalvi, sa oled niiiii äge sellel fotol, sestap paningi selle blogipostituse kaanefotoks :)

 Ja sõnum on sama mis eelmisel blogipostitusel, suvi toob Pärnusse kalleid inimesi.

 Jah, siin on esindatud nii Eesti, Soome kui ka Hispaania - Barcelona, sest just seal elab Kalvi juba 13 aastat. Ja minu kallis lapsepõlvesõbranna Merle elab kaua aastaid Soomes. Ja mina olen ikka veel ainuke inimene Eestis kes pole oma jalga Soome saanud. Ehk kunagi!

raske on pilvelõhkujaga ennast ühisselfile püüda :)
kand ja varvas...
sasipäine mina. tegelt oli plaan selle taustal oleva ojaga selfitada :)
rõõmsameelne Germo. soeng on minu kätetöö

 Ilusast õhtust on hing siiani armastust täis. Aitäh, kallis Ave, et meid võõrustasid! Uute kohtumisteni!

 Mõni foto ka oma elulooblogisse:

jalutuskäik Ave juurde...
Soome, Hispaania, Eesti :)
Ave ja Kalvi
Margit (kes ei läinud tõlkes kaduma) Kati ja Ave (kes asetab koogimütsi pähe) :)
Tarvi ja Janno
kolm Margitit, nagu Merle ütles :)
kalli sõbranna Merlega
Barcelonas elava sõbra Kalviga


Koosistumine 9. juulil.

Blogimine 10. juulil. 2019.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 13. juuni 2019

Mööda kodukandi radu...


  Täna oli üllatusterohke päev.
 Hakkasime just Germoga hommikust sööma, kui tutav auto parkis akna alla. Sõbranna Anneli tuli "korraks" linna kohvi jooma, kui talle tuli üks kõne, peale mida tegin ma ettepaneku sõita Häädemeestele ja Kablisse. Peale söömist ja kohvitamist me teele asusimegi. Nii-öelda juuri otsima.

 Esimese peatuse tegime Häädemeestel, sest meil mõlemal on selle paigaga eriline kontakt. Häädemeestele on maetud nii Anneli isa, vanaema kui ka vanaisa. Ka minu vanavanaema puhkab seal.

 Hea võõrustaja Aleksander-Tõnis Joarand oli meile igas mõttes giidiks. Nii sai, tänu just Aleksander-Tõnisele, Anneli vallas oma asjad aetud ja väga palju oma suguvõsa suhtes targemaks. Mina küll ei saanud palju, sest olin 4 aastane, kui mu vanavanaema Ann Kiisk lahkus ja Häädemeestele maeti, kuid tema hauda mul leida ei õnnestunud, aga ma ei kaota lootust, ehk ikka leian kunagi, sest ta oli mulle vägaväga lähedane inimene.

 Hea Aleksander-Tõnis oli meile ka giidiks Häädemeeste Õigeusu kalmistul ning mind tabas seal üllatus, sest leidsin üles ühe oma lapsepõlve lemmiktädi -Linda Abrami- haua. Lisaks veel paljude tuttavate hauad. Aga ega asi sellega veel ei piirdnud, sest meie lahke giid juhatas meid ka Häädemeeste Issandamuutmise Õigeusu kirikusse ning lubas seda imekena pühamaja ka pildistada. Sealt soetasime endale ka mõne postkaardi ning brošüüri Eesti Õigeusu kirikutest. Me oleme siiralt tänulikud Aleksander-Tõnis Joarannale, aitäh!

 Edasi kulges tee Kabli külla, mis oli lapsepõlves mõnda aega ka minu koduküla. Kes meist ei teks ühte imekena maja Kabli südames? Minule jäi see häärber meelde juba lapsepõlvest, aga alles täna tõstsin ma jala üle selle maja ukseläve. Nii vähe oligi õnneks vaja, et üks lapsepõlveunistus täituks.

 Kus me käisime? Jah, õigesti arvasid need kes teavad kohta nimega "Marksoni talumuuseum." Selle lahke perenaine Dora-Alviine Kesper kutsus meid lahkesti aita muusemi külastama ja ka häärberisse, oma sünnikodusse, kus käib hetkel hoone renoveerimine. Nii saime osa ka perenaise orelimängus, palju teadmisi Kabli ajaloost ning nägime maalinguid, mis renoveerimise käigus välja ilmusid ning ka väga huvitavat Hiina käsitöötapeeti, mille ma ka jäädvustasin.

 Vanaproua Dora-Alviine Kesper, kes on ka mitu raamatut Kabli ajaloost koostanud on nii vitaalne ja siiras inimene, tekkis tunne nagu tunneks teda kogu elu. Oma 84 eluaasta juures on ta nii elutruu ja tahtejõuline, et lausa lust on selliste särasilmsete inimestega suhelda. Ja kontaktid vahetasime ka, seega kohtume ehk peagi.

 Ma ei saa mainimata ka jätta tõika, et Aleksander-Tõnis Joarand tuletas mulle meelde, et ma olen ka Häädemeeste raamatukogus oma raamatuid esitlemas käinud ning ta tundis mind ära, sest oli ka esitlusel.
  Lisaks oli vanaproua Dora-Alviine üllatus suur, et tema hoovis seisab PETU autor :) Küll oli palju äratundmisrõõmu.

 Teate, kummaline on see, et "Westoffhauseni häärberi saladusi" kirjutades oleks ma justkui selles häärberis viibinud, kuigi täna tõstsin esimest korda elus jala sinna. Kõik need seinamaalingud, mööbel-teadagi antiikne- kõik oli nii oma ja tuttav. Oehh, ma tean, et olen antiikinimene! Sain tohutult palju energiat ja inspiratsiooni. Usun, et lähipäevail hakkan oma poolikuid kirjatükke edasi kirjutama. Aga vaadake pilte, need kõnelevad palju rohkem, kui minu sõnad siin!

 No ja Kablist tagasi sõites ei saanud ma ju mitte külastamata jätta oma lapsepõlvekodu Penu külas, üsna Kosmonautike Puhkekeskuse lähistel (sellest kirjutan ka Westoffhauseni häärberi saladustes). Ja mõlemad mu PETUD (PETU ja PETU LÄHEB KOOLI) kõnelevad minu lapsepõlvest just Häädemeeste vallas.

 Minu kallis kask (PETUS palju juttu) on ikka väga võimsaks sirgunud, aga kahjuks majad lagunevad iga aastaga, hoov on rohtu kasvanud ja isegi vana kaev (kuhu tahtsime õega laskuda ja patju kloppima minna) on poolenisti täis kasvanud. Aga ümber koduhoovi on endiselt viljapõld, nagu 40 aastat tagasi, kui me pidevalt viljapõllus mängisime. Tegin Annelist põllul ka jäädvustuse, aga vili on praegu veel väike, madal.

 Sellised positiivseid päevi võiks rohkem olla, need seljatavad või suudavad panna kasvõi hetkeks unustama mured, läbi milleta elus ei saagi.

 Aitäh teile kallid kaasteelised! Suur kummardus. Armastan! Ka sind, mu kallis lapsepõlvesõbranna Anneli!

Ja nüüd pirakas fotogalerii:
Anneli tegi meist Penu küla viljapõllus selfi ka :)
Häädemeeste
Salomia (Salme) Murdla rahupaik. Ta oli mulle vanaema eest...
...
...
...
laskusin hetkeks palvesse...
küünalda altar
altar
lühter kirikus...
kirikus...
Häädemeeste Issandamuutmise Õigeusu kirik
tuulest viidud mina Häädemeestel
Germo nautis ka päeva täiel rinnal, uus ja põnev tuttav tädi Dora ju :)
vahepeal peab söögimõnu ka nautima :)
imekena aidamuuseum
võtab sõnatuks...
...
täielik nostalgia...
Marksoni talumuuseum
nostalgia...
sellised nukud olid ka minul lapsepõlves, kingitud Salomia Murdla poolt...
Germo ka uudistamas...
...
muuseumiaidas, nagu muinasjutumaal...
Anneli ja pruoa Dora muuseumiaida ees pingil
muuseumiaida uksel
Germo võrkkiigub häärberi aias :)
häärberi sünniaasta
peegel
antiikne ahjusuu
antiikne ahjusiiber
antiikne Hiina käsitöötapeet
antiikne Hiina käsitöötapeet
Dora kunst
Dora kunst
Dora kunst
mina häärberi verendal
Germo ja Dora-memm häärberi verandal
vitraazid ja tuulekell häärberi verandal, kõik Dora kätetöö
võimas orel ja Dora
proua Dora mängib meile orelit
võrratult uhks ahi
proua Dora koikul
antiikne kardinapuu
lihtsalt võrratud kunstiteosed proua Dora käte läbi...
lihtsalt võrratud kunstiteosed proua Dora käte läbi...
proua Dora-Alviine Kesper oma uue raamatuga "Eluhetked"
proua Dora maalid
õunapuud ja meri
keller
reeder-kapten J.Marksoni elamu
maanteelt...
maanteepoolne vaade häärberile...
häärber hoovipoolt vaadatuna
maja taga on Kabli meri (Liivi laht)
avasime ja sulgesime proua Dora koduvärava...
kodu...
imestav mõmmi :)
Köögimaja (ka PETU raamatutes)
minu lapsepõlvekask on ka suureks kasvanud...
PETU oma lemmikkase juures 40 aastat hiljem...
Anneli ja minu kodukoha viljapõld
lapsepõlvekodu Penu külas
meened kirikust
mõmmi lapsepõlvekodust


12. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma