Kuvatud on postitused sildiga Tammiste. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Tammiste. Kuva kõik postitused

pühapäev, 5. august 2018

Jaansoni rada 121. päev. Tammiste.


  Täna oli veidi jahedam suveilm ning me otsustasime Maarja ja Germoga juba päeval rajale minna. Päris mitu õhtut sai lõõgastatud, viimati käisime rajal kolmapäeval, oligi paras aeg minna. Lisaks andis eilne Clavise kontsert (me ei käinud eile Bum-Bumis pidutsemas, vaid käisime kontserti nautimas, tarbisime jäävett) sellise energialaksu, et energiat oli vaja kusagile rakendada.

 Kui olime üle 4 km kepikõndinud ja oma esimest istepausi tegemas, tuli mulle mõte kepikõndida Tammistesse armsale sõbrannale Ruthile külla ja seda me ka tegime. Ehk siis läbisime täna 18 km. REKORD, JUHUUU! Olgugi, et peale 9 km puhkasime Tammistes mõned tunnid ja tuhisesime taas koju. Mingit väsimust ei ole, miski ega keski liiga ei tee, energiat on ülearugi. Ka Maarja ja Germo ei kurda. Kuidagi väga kerge on olla. Ma pole küll mitu nädalat kaalule saanud aga mul on tunne et olen nüüd taas paar kg kergem. Aga ehk kunagi eksin ka kaalule ära, omal kodus seda ei ole ja ei ihka ka, muidu hakkan ehk liiga tihti seda asjandust külastama jne...

 Tegin ka väikese kalkulatsiooni, Tammistest tagasi tulles arvestasin need paar puhkepausi maha ja me läbisime 9 km kõigest 95 minutiga. Ennast kiitmast ma ei väsi, kaaslasi ka mitte. Me olime ülitublid!

 Rehkendasin selle nädala 3 päeva kilomeetrid ka kokku, neid on 33,6. No kepikõnniga ma igatahes jätkan, sest see on mind palju tervemaks ravitsenud, ausalt. Tunnen ennast vähemalt 10 aastat nooremana.

 Aga nüüd fotod ikka ka:
Maarja ja kased
2 km läbitud...
3 km läbitud...
4 km läbitud...
reklaam rajal
uue silla alt mööda kergliiklusteed Tammistesse
reklaam tee ääres
Tammiste hooldekodu ees
puhkepaus Nuka peatuses
Tammiste bussipeatus. Vaid 600 m veel kepikõndida
perekass Jossu
perekoer Digi
Maarja ja Jossu
Ruth, Maarja, Germo
Ruth, mina, Germo
ja uue silla all tagasi, vaid üle 4 km koju veel

Aitäh, kallis Ruth, meid võõrustamast!

Ahjaa, aitäh ka uue tassi eest! Sellest blogin mõnes teises blogis.


5. august. 2018.a.
Vana-Rääma

laupäev, 30. september 2017

Laupäev ja seened-loogiline ju!

mis elukad need küll on?

 Nagu pealkiri juba ütleb, käisime täna seenel. Germot ma veel metsa ei võta aga ta juba liigub paremini ja pareneb jõudsalt. Eve ja Kaidiga käisime ja muidugi autojuhile eelkõige suured tänud, aitäh!

 Tegelikult olin hommikul päris hädas sest üksinda ei tahtnud metsa minna ja kamraade oli raske leida, kes on haige ja kes ei viitsi. Aga õnneks Eve ja Kaidi tulid.

 Umbes poole tunniga oli meil ämber juba täis, seeni jagub. Saime puravikke, pilvikuid, kreemriisikaid, kaseriisikaid, männiriisikaid, kuuseriisikaid jne...Aga mingeid imelikke isendeid nägime ka. Esimesel pildil on üks nendest, tulemasin tundub imepisikene. Meenutasid hiigelsuurt kukeseent, kasvasid samblas ja just nii alaspidi nagu nad pildil on. Siis oli mingeid kõrvu meenutavaid seeni mida me koju ajada ei osanud. Üldiselt tundus, et selles metsas ponud kaua keegi käinud sest paljud kaseriisikad ja suured puravikud olid vanad ja ussitanud, aga üht koma teist me ikka saime. Puravikud puhastasin ära ja panin sügavkülma sest võid oli kodus liiga vähe nende praadimiseks ja ma olin nii laisk ja ei viitsinud poodi ka minna. Teisi seeni kupatan juba kolmandast veest. Ma lisan alati vette ka soola. Ja peale kupatamist tükeldan ning panen soolvette, ei tee marinaadi, sest armastan soolaseeni. Nii hea talvel võtta ning koos sibula ja hapukoorega salatiks teha. Ma isegi panen seda salatit saiale, sobib ka sooja keedukartuliga. Nämma!

 Külaisi jõudsin ka võõrustada ning õige mitut. Olen ju tubli :P Ok, ok, käisin ise ka külakorda, nüüd kustud, pestud ja kammitud ning hakkan vaatama mis fb-s teoksil.

 Väike fotogalerii ka:
just seal me käisimegi, jah...
isegi sellist asjandust kohtasime ;)
perroonil...
ilusad iseenesest...
hiigelpuravik...
kõrvu meenutavad seened...
puhastatud puravikud...
enamus kreem- ja kaseriisikad pesukausis...


30. september. 2017.a.
Vana-Rääma

laupäev, 7. mai 2016

Jaansoni rajalt Tammistesse

Germo kesklinna silla juures


    Sellisel suvepäeval kodus istuda oleks lausa patt. Nii me otsustasime Germoga jalutama ja kesklinna poolset Jaansoni rada taasavastama minna. No, see oli tõeline avastus, tõeline kunstiteos! Vaata siinset pildigaleriid ja näed oma silmaga.

Germo ja imeline graffiti 

imekena graffiti

meie kunagise kodu taga, jõe ääres on vanad hooned graffiteid täis maalitud


Jaansoni rada

graffiti kesklinna silla läheduses

graffiti kontserdimaja läheduses asuvagaraaži küljel

Jaansoni rada

  Pärnu kesklinn on üldse kuidagi väga kodune, kuna enamuse ligi 11 aastast, mis me Pärnus elanud oleme, on meie kodud paiknenud just kesklinnas. Jäädvustasin mõned endised kodud ka pildile.
 Suur-Jõe 16 maja on ikka ilusaks tehtud. Elasime seal 2,5 aastat ja kolisime sealt ära just sellepärast, et maja, eriti meie korter oli kohutavas seisukorras ja nurkades haigutas lausa must hallitus. Just selles elamises surid mu kodulilled välja. Nüüd pidavat elama seal üks maja omanikest ja on kenasti maja üles vuntsinud.

Suure-Jõe 16, all paremal nurgas 1.(poiste tuba) ja 2. (minu tuba)aknaga korter oli meie koduks

 Pikk 24 on kuidagi nukker ja vaikne. Aastate eest pidime sealt välja kolima, sest kogu maja pandi müüki. Saime seal elada vaid 11 kuud, aga kodune tunne on ikka sinna sattudes. Eriti armas on mulle see allee, mis mööda pikka tänavat Riia maanteele suundub.

kunagine koduallee, Pikk tn

Pikk 24 alt 2. aken oli meie koduaken (minu tuba)

  Tegelikult oli plaan kogu Jaansoni rada läbi jalutada, kesklinna poolne, aga siis juhtusime kokku paari kalli inimesega ja lõpuks tulid kallid Ruth ja Ülar, ning viisid meid Tammistesse. Tegelikult oli üldse hommikul plaan Sindi paadilaenutusse talgutele minna, aga teatud asjaoludel jäi minemata. Kuid Ruth ja Ülar just seal naasesid ning nii me Tammistesse grillima ja talgutama jõudsimegi.

Germo teise perekassi Jossuga

ja armas perekass Teet

Germo, peremees ja naabrimees. mehed kasvuhoonet kokku panemas

nagu näete Germo sai taas habemiku staatusest lahti. tänud peremees Ülarile! :) meie Tammistes sõbranne maja terrassil

  Muidu väga imeline päev, kui poleks Tammistest Pärnusse naastes ühte koletut intsidenti bussis aset leidnud. Tammistest tuli peale (kell 19.10 väljuvale nt 16 bussile) umbes neljane 17-20 aastatste noorte punt, kes ebaselgetel põhjustel kiskusid riidu. Mul silmi selja taga ei ole ja seega ma ei oska täpselt ütelda mis selle kakelungi põhjustas. Oletatavalt olla üks noormees veidi laiutanud bussis ja Tammiste hooldekodu peatusest peale tulnud slaavi päritolu mees käskis tal jala eest ära võtta, et vahekäigust mööda pääseda, kuid siis läks lohmimiseks ja see kõik toimus mu kõrval istmel. (Ma küll, et tea kuidas see slaavi noormees käskis jala eest võtta, kuna seljatagant kuuldus, et mööduja olevat väga halbade sõnadega seda teinud )Jumala õnn, et mul Germo kaasas oli, muidu ilmselt oleksin ka vahele läinud, kuid see oleks võinud halvasti lõppeda. Hooldekodu peatusest peale tulnud mees peksti läbi, verd oli bussi põrand täis ning peksjal jätkus ka jultumust ühele mu tuttavale naisele karjuda, et kui veel sekkub, lööb pea lõhki. Üks härrasmees hakkas politseid välja kutsuma, siis sealt kraaklejate pundist umbes 17 aastane noormees kargas helistajale kallale ja sikutas teda täie jõuga kõrvast. Politsei kohale ei jõudnud ning kraaklejate 4 liikmeline punt (3 noormeest ja 1 neiu) väljusid Mai peatuses ning jalutasid Metsa tänava suunas, kuid rääksid midagi tegelikult Kuke peatusest. Kuidas ja kas politsei neid korrale kutsuda sai, seda ma ei oska ütelda, sest sõitsime bussiga edasi. Inimesed olid igal juhul bussis paanikas ja Germo lausa värises mu kõrval, aga ma olin sunnitud hiirvaikselt olema, sest kraakleja istus minu ja Germo seljataga ning bussist väljudes jätkus tal jultumust ja ülbust veel karjuda, et kas keegi tahab veel molli saada. Kurat küll, Pärnu ei saagi peksupealinna staatusest lahti, kui politsei ei suuda kiiresti reageerida, igal juhul Tammiste hooldekodu peatusest Mai peatuseni polnud neid veel näha. Aga nüüd me kodus õnnelikult, kuid Germo on kuidagi väga närvis. Olen valvas.

   Kui see ebameedliv intsident välja jätta oli imeline päev.

7. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

laupäev, 26. detsember 2015

Jõulupühad Tammistes

Minu kallid Ülar Palmiste ja Ruth Kõlvart


   Eile sõitsime Germoga Pärnumaale, Tammistesse kallile sõbranne Ruthile ja tema elukaaslasele Ülarile külla. Ja, oh üllatust, päkapikud olid kingitused kuuse alla jätnud! Ju neil oli kiire, vaja ju ikka laste juurde naasta, aga arusaadav ka, nendele ju kõige kiirem periood aastas ;)

üks kingitus millega oli vaja ju poseerida
teine kingitus, imearmas
see kübar oleks justkui lapsepõlvest minuni jõudnud. Ema kandis sarnaseid
kallis sõbranne Ruth kingitusega

Germo kingitustega (uhke müts ja imesoe, Ruthi kootud sall)
mina kingikotiga
Germo kingikotiga
Ülar kingikotiga

  Ikka ja jälle ei saa ma ka üle perekassidest Jossust ja Teedust. Jossu on ehe inimestesõber, pugeja (ikka heas mõttes) kes peab kõike kuulma ja nägema. Ilma inimesteta ta olla ei oska. Eile õhtul oli ta lausa mures, kuna keegi ei tahtnud magama minna. No, nii sõbralik pererahvas, maitsvad toidud ja....pidime ju ikka ka kingitusi demonstreeima. Jossu oleks tahtnud ammu magama minna, aga ei saanud ju, sest lisaks kõigele tulid televiisorist head saated ja juttu jätkus meil hommikutundideni.

Jossu ja Teet
Germo mängib Jossuga
Jossul see hetk kus uni peale tikkus
Jossu on lihtsalt armas
ise nagu diivanikate
selfi :)
piilun laua alt mis toimub...

ja nüüd sain kellukese kaela 
  Teeduga on teised lood. Tema on kass kes kõnnib omapead. Käib tiiru kodus söömas ja kaob. Eks noorem kass Jossu ju tahab temaga mängida, aga Teet on selline tõsisem. Isegi ühele pildile õnnestus nad jäädvustada.


Germo peale habemeajamist ja enne juuste lõikamist (see on perenaise kleit, ei ole Germo oma) :)
Ruth Germole imelist soengut lõikamas
Pererahva ühissoeng (Germole)sai valmis
vajus kohe mõttesse
peremees Ülar
  Täna võttis võimsaid tuure Tammepärja juuksurisalong. Ruth lõikas kääridega Germole uhke soengu ja Ülar silus aparaaadiga kenasti üle. Ja muidugi ajas peremees kenasti ka Germo habeme maha. Päris sile poiss tuli välja.

ja see hetk kus peremees avastas, et minuga koos polegi pilti ;)
Palmiste ja Peterson ;)

  Tammistest koju sõites kohtus Germo bussis oma kunagise söögitädiga, kellega juttu jätkus neil kauemaks. Nagu teada, on Eestimaa nii pisike, kõik on kõigi tuttavad jne...Nii juhtus ka täna, et koos söögitädiga tuli bussi ka üks teine naine, kes osutus minu kauaaegseks facebooki sõbraks, Merikeseks. Mõlemad tunnevad ka Ruthi. Oli rõõm ka reaalselt tutvuda! Sihukesed põnevad jõuluüllatused siis.

 No ja, päevad on ka juba pisut valgemad ja uus aasta pole enam mägede taga. Hoidkem ja hooligem!

Margit Germoga.

26.12.2015.a.
Mai