Nelli Teatajas

Hillar pani meid lehte. Ütlesin paar sõna sekka toetuste teemal. Loomeinimesena tean, kui raske on midagi avaldada, sestap olengi korduvalt pannud õla alla Hooandja projektidele. Lisaks ka riideabi Ukrainasse saatnud. Püsiannetaja ma ei ole, vahel tuleb ise vaadata kuidas selles hullumeeleses maailmas hakkama saada. Just hindade suhtes hullumeelses. Muu üle ma ei kurda. Aga elamiseks vajame toitu ja ma üldse ei imesta, et lausa peredega kolitakse Eestimaalt, sest elu on siin ikka tohutult kallis. Olge hoitud! 21. aprill 2023.a. Vana-Rääma

Uues Nelli Teatajas

Täna ilmunud Nelli Teatajas on raamaturubriigis minu uue raamatu tutvustus ning Hillar Kohv küsitles rahvast valmisteteemal, ka mina vastasin. Head lugemist! 3. märts 2023.a. Vana - Rääma

Vaat, kus lops!

Siis, kui just su enda artiklit pole Nelli Teatajas avaldatud, paneb Hillar Kohv sind ajakirja. Eks ta kirjutas postkasti jah, nagu ikka. Mina vastasin. Tuttavad mäletavad ilmselt seda aega, kus mu hoidised pidid külalisi juba elamisest välja ajama, ka esik oli neid täis. Jah, see kõik oli enne diabeeti. Nüüd ma enam ei tee hoidiseid, vaid soolan seeni, sest sügavkülas hoitud seened on täiesti mõttetud ja marinaadi ma ei tee, ka see küsib suhkrut ja äädikat, mida ma aastaid juba enam ei tarbi. Sestap polegi hoidiste tegemine üldse tervislik. Aga ma ei taha endale sügavkülma (eraldi) ka soetada, ei jaksa voolu maksta. Nii laongi marjad (Germole hommikupudru tervis) sügavkülma, hommikul panen need pudrule, lasen uunis soojaks ja ... Pole parata, elu ise teeb korrektuure. Olgu see teema siis siin böogis pikemalt lahatud. Tändu, Hillar! 14. oktoober 2022.a. Vana-Rääma

Hämming

Kui Hillar Kohv saatis mulle infot, et pärnakatele jääb süütu kukk ette, et algatatud on suisa petitsioon sellel teemal, pidin ma, pehmelt öeldes, perseli kukkuma. No ausõna, tule taevas appi! Jah, ilmselgelt ongi käes see aeg mil inimkond hakkab totaalselt ära pöörama, nagu ennustatud on ja ma isegi ei vihja tänu millele või kellele, tulemused ongi käes juba. Jeerum, kukk on olnud elupäevad äratajaks ja ma tunnen kuke hommikulaulust suisa puudust. Polegi nagu midagi lisada, ütlesin ka Hillarile sõna sekka ja Nelli Teataja avaldas. Tulge mõistusele, inimesed! Ärge kirjutage sellisele lauslollusele ometi alla! Aga siiski-siiski ilusat ja õnnelikku alanud sügist koos kukelauluga! 23. septe,ber 2022.a. Vana-Rääma

Tänases Nelli Teatajas

Täna ilmunud Nelli Teatajas on küsitlus Hillar Kohvi poolt. Teemaks on valimised, mis hetkel toimuvad. Mina tegin oma valiku esimesel päeval ning E-hääletasin, sest hulluv maailm seab üha piiranguid ja me ei tea hommikuti iial mis õhtu ette tuua võib. Aga tänan kõiki, kes meile nänni tõid! Sõnum on lehes. Aitäh, Hillar! 15. oktoober. 2021.a. Vana-Rääma

Müstilised lood ja Vaba Eestimaa Ajaleht

jäädvustus ajakirjast...

jäädvustus ajakirjast...

  Mulle meeldib kirjutada persoonilugusid erilistest inimestest ning viimasel ajal olen vägagi kirjutamislainel. Käsil on romaanitriloogia kirjutamine ja päris mitu artiklit on veel oma järge ootamas, aga ajakirja Müstilised Lood selle kuu numbris kirjutasin üliandekast Kadri Kasest, kelle fb lehekülg on SIIN.

jäädvustus ajakirjast.....

 Kadri joonistas ka minust kunagi portree, mida kasutasin ühe oma raamatu tagakaanel. Olen tema imelisi joonistusi fännanud aastaid ning tuli tahtmine temast kirjutada, sest Kadri lugu on nii müstiliselt põnev. Aitäh, et tegid minuga imelist koostööd, kallis Kadri!

  Nüüd ka veebis loetav ja lugeda saate SIIT!

mina, kui ma veel rastamari olin :) autor: Kadri Kask

 Tema fb lehelt saad uurida hinnakirja ja soovi korral lasta ka endast või mõnest tuttavast portree joonistada. Jõulud on tulemas, mõnus jõulukingituseks kinkida.

 Ka siit saate artiklit lugeda: (aga see on mustand)

Kadri Kask- sündinud kunstnik?

• 1. Kadri, Te joonistate väga hästi. Kas olete kunsti õppinud või on see anne Teis peitunud juba sellest ajast kui ennast mäletama hakkasite?

Kõigepealt ma tänan Teid ilusate sõnade eest! Muidugi on mul väga hea meel, kui inimestele meeldivad mu tegemised. Panen joonistustesse palju oma energiat ja armastust.

Ma ei ole kunsti õppinud. Olen õppinud juuksuriks ja juuksurikoolis oli ka kunstitund, kus õpetati veidi varjutamist ja hajutamist. Tavakoolis ei jäänud ma kunstiõpetajatele eriti millegagi silma.

• 2. Olete pärit Mulgimaalt paljulapselisest perest. Kas Te olete ainus oma perest, kes joonistab?

Olen pärit neljalapselisest perest. Ema on meil alati lasknud olla need, kes oleme. Ta pole kunagi surunud ega pealesundinud suundi, mida me elus õppima või millega tegelema peaksime. Pigem on ta olnud selline suunaja, kes aitas üles leida, mis igaühele meist kõige hingelähedasem ja sobilikum oleks. Mu ema on muusikaõpetaja ja tema suunamisel oleme kõik, neli tütart, muusikakoolis klaverit õppinud. Õed käisid seitse aastat, mina vähem, kuna viiendas klassis hakkasin rohkem ratsutamise vastu huvi tundma. Kool, muusikakool ja hobused ei mahtunud kõik korraga minu päevaplaani. Pidin millestki loobuma. Teised mu õed tegelevad käsitööga, aga nad ei joonista. Üks on super koogimeister, teine tegeleb kingituste ja pidude dekoreerimisega ning kolmas armastab näputööd ja tal on hea silm värvide sobitamisele.

• 3. Olete illustreerinud raamatuid ja kas ka ajakirju? Räägiksite sellest lähemalt?

Illustratsioonid on sisult teistsugused joonistused, kui minu tavapärased tööd. Igapäevaselt joonistan fotode järgi, püüdes võimalikult tõetruud pilti tabada, ja ise nimetaksin oma tavatöid realistlikeks söejoonistusteks. Ühe raamatu esikaane tarbeks olen joonistanud raamatu autori portree ja teine mu joonistus läks teose tagakaanele. Ühe ajakirja toimetaja tellimusel olen joonistanud päris suure ja töömahuka pildi tema artikli tarbeks.

• 4. Mis või kes teid inspireerib?

Elan maakohas, kus inspiratsiooniallikad ei lõpe iialgi otsa! Armastan palju oma väikeste poegadega looduses jalutada. Inspireerivad mõlemad – nii loodus kui pojad.

Tänapäeval on internetis palju realistliku kunstiga tegelejaid, hoian neist mõnedel silma peal. Jälgin ka instagramis paljusid kunstnikke ja eks igaüks neist ole mulle mingil määral inspireerijaks oma teostega.

• 5. Kui palju aega võtab ühe keskmise mustvalge portree valmimine? Kas joonistate päeval või olete ööinimene?

A3 formaadis pildi valmimiseks kulub mul umbes neli päeva, juhul, kui joonistusel on üks inimene. Ajakulu oleneb kõige enam sellest, kui palju on pildil pisikesi peeneid detaile ja kui palju on inimesi joonistusel. Iga silm, suu, nina, käed, ehted, mustrid - kõik see võtab oma aja, varjud ja hajutamine ka.

Armastan pigem hommikul joonistada, siis on silm selgem ja pea värske. Õhtul olen ise väsinum ja ka lastega on rohkem toimetamisi.

• 6. Kas olete ka näitustel oma töödega osalenud? On tulemas?

Ei ole näitustel osalenud ja pole ka tulemas, aga olen ühel võistlusel osalenud. Seal läks mul väga hästi ja sain peaauhinna osaliseks.

• 7. Kunstnikke on palju, osad võimendavad oma töid üle, osad ei joonista nii tõetruid pilte, aga teie joonistused on üks ühele. Kus peitub selle ande võti­­?

Ma ei tea, kus on selle võti, aga tean, et praegusesse arengupunkti olen jõudnud tänu sellele, et olen kulutanud palju tunde harjutamisele. Mida rohkem ma joonistan ja uurin joonistatavat, seda rohkem panen ma tähele pisidetaile. Mõni aeg tagasi ma ei näinud, et varjud on erineva tugevusega, nüüd ma juba märkan seda. Ma ei pannud ka tähele, et silmade peegeldusel on kuju, nüüd ma näen seda. Ja algul kasutasin ma teistsuguseid töövahendeid kui praegu. Kõik see joonistamine ongi olnud katsetamise asi - milline pliiats ja milline kustukumm mulle kõige paremini sobib jne.

• 8. Olete kahe poja ema, üks on alles väike. Kas vanemal pojal on avaldunud ka juba kunstianne?

Mul on jah kaks imearmast poega. Suurem on 5-aastane ja sai just selgeks raudtee joonistamise Nüüd on meil koduseinad täis kleebitud raudteede pilte ja laps ise on väga uhke nende üle. Natuke naljakas on vaadata neid lõputuid teid igal pildil, aga samas väga tore.

• 9. Millega tegelete lisaks laste kasvatamisele ja joonistamisele?

Lisaks laste kasvatamisele ja joonistamisele meeldib mulle värskes õhus viibida ja sporti teha. Käin jooksmas, rattaga sõitmas, teen joogat ja eks lastega tegelemine on ka paras sport. Praegusel eluhetkel saan rohkem värskes õhus jalutada, kui et aktiivsemalt sporti harrastada, sest pisem poeg on veel vankris. Armastan väga loodust. Elan Lõuna-Eestis, Läti piiri lähedal ja meile siin jagub looduse ilu kuhjaga.

• 10. Kui palju paberit kulub teil ühe portree joonistamiseks? Kas joonistate otse või sünnib eelnevalt palju visandeid?

Ühe portree jaoks ma kasutan ühte A4 paberit, millele prindin joonistatava foto ja siis vastava formaadiga paber, kui suurt joonistust on soovitud: A4, A3 või A2. Suuremaid formaate ma pole teinud. „Sodipaberiks“ (kuhu saan üleliigse söepuru pühkida jms) kulub veel üks A4 paber, kokku seega kolm paberit. Joonistan otse, visandeid ei tee.

• 11. Millal avastasite, et oskate joonistada ja millal jõudsite teostuseni?

Kui ma oma esimese lapse ootele jäin, teadsin, et minu elu peamiseks eesmärgiks saab nüüd oma pojast tubli ja toreda noormehe kasvatamine. See oli õnnis teadmine, seda enam, et päris õiget, hingetoitvat eriala või tööd polnud ma enda jaoks tolleks ajaks veel üles leidnud.

Veidi aega enne rõõmustavat beebiuudist nägin üht huvitavat unenägu. Ekslesin tühjadel tänavatel, olin segaduses, ei teadnud kuhu minna ja mind ajas keegi taga. Vaatasin kaugele ette ja nägin väikese poisi varju, kes näitas sõrmega mulle suunda, kuhu joosta ja nii igal tänaval.

Vanema poja sirgudes hakkasin lihtsalt oma lõbuks, ajaviiteks, joonistama ja peagi tundsid ka sõbrad-tuttavad mu joonistuste vastu huvi. See oli mulle kinnitus, et teen õiget asja ja mu töö tulemus pakub rõõmu ka teistele. Sain seeläbi ka seletuse oma unenäole: mu väike poeg Simon oligi minu teejuht seal unenäos. Tema ilmaletulek tõigi joonistamise minuni ja see ongi see, mida ma armastan, mida tehes aeg justkui lendaks. Joonistades kaotan ajataju täielikult, naudin ise väga seda tegevust ja saan oma töö tulemustega rõõmustada nii ennast kui ka teisi. Minu järeldus: elus juhtuvad kõik asjad põhjusega ja igal asjal on mõte, nii heal kui ka halval.

• 12. Kas teil on mõni asi mis hingel kripeldab ja mida pole saanud välja öelda aga tahaksite?

Tahaksin lihtsalt, et inimesed mõistaksid - joonistamine on väga aeganõudev tegevus. Kui ma joonistaksin vaid piirjooned või visandi, siis saaksin tõesti ruttu tehtud. Kuna ma aga joonistan ka kõik varjud ja detailid välja, siis võtab pildi valmimine päris palju aega.

• 13. Kolm kõige imelisemat hetke teie elus?

Minu esimese poja sünd, minu teise poja sünd ja oma ande ülesleidmine. Viimane tõi rahu minu hinge. Varem ekslesin teadmatuses: ma ei saanud aru, milline on see just „minu tee“ja kas ma kunagi üldse leian selle „oma tee“.

Igal asjal siin elus on oma aeg ja tihti oleme liiga kärsitud, nii ka mina. Tahaks ju kõike nüüd ja kohe! Tõenäoliselt ongi vahel tarvis elus mõttepausi, et leida see, mis su hinge tegelikult puudutab ja toidab. Selles meeletus tänapäeva virrvarris on raske ennast ja oma teed üles leida. Võtame aega….

Margit Peterson 

********************************
  Eile avaldati ajalehes Vaba Eestimaa Ajaleht minu poolt kirja pandud persoonilugu Hillar Kohvist, mida saad lugeda SIIT. Aga panen selle kenasti ka oma blogisse üles.

foto: erakogu

Hillar Kohv- kes ta on?

1. Väidetavalt on ajakirjanik see kes on õppinud ajakirjandust. Vastava paberi mitteomaja on kolumnist või lihtsalt sõnaseadja. Nimetate ennast vabakutseliseks ajakirjanikuks. Kas teil on ajakirjanduslik haridus? Kui jah siis kus te selle omandasite?

Rahvasuu nimetab ajakirjanikuks seda inimest, kes ajakirjanduses kirjutab. Tegelikult olen ma kirjasaatja ning alustasin kirjade saatmisega juba siis, kui olin 16- 17. aastane ning alguses sai saadetud kirju Pärnu Kommunistile. Esimene saadetud kiri rääkis libedast teest ning peale kriitika avaldamist ajalehes tehti asi ka korda. Vanasti oli ikka nii, et kui ajalehes kriitikat tegid, siis tehti asi korda kohe. Mis haridusse puutub, siis lõpetasin Õhtukeskkoolis 11. klassi kaugõppe teel.

2. Töötate kaasautorina paljudes eriväljaannetes. Millal ja kus avastasite endas huvi ajakirjanduse vastu? Kas töö kaasautorina on ise kätte tulnud või olete pidanud selleks palju vaeva nägema, et teie artikkel mõnes ajalehes või ajakirjas ilmuks?

Kui juba esimesed kirjad ajalehes avaldati ja probleemid lahenduse leidsid, siis tekkis huvi ja tahe edasi kirjatööga tegelema hakata. Ise kätte ei tule midagi, ikka on vaja oma kirjatükke pakkuda erinevatele väljaannetele. Umbes 10- 15. aastat tagasi oli meil ikka korralik ja normaalne ajakirjandus ja meedia, siis avaldati kirju pidevalt. Praegusel ajal on olukord vägagi muutunud, sest ainult teatud väljaanded avaldavad minu kirju. Õnneks on tänapäeval Facebook ja Youtube, kus saab sõna võtta just nii, nagu tahad

3. Miks te seda tööd teete? Kas loodate maailma paremaks muuta läbi artiklite või põete kirjutamiskirge?

Minu peamine huviala ongi kirjasaatja olla ning iga päev otsin erinevaid võimalusi, kus sõna saada. Minus on nii kirjutamiskirge kui ka soovi maailm paremaks muuta. Kui probleemid ikka rahva ette tuua, siis peaks sellest olema mõtlemisainet ning kes teab- ehk maailm muutubki paremaks. Sageli jäävad probleemid lahendamata just ükskõiksuse taha pidama ning kurb on see, et inimesed hakkavad sageli lahendamata probleeme normaalseks pidama. Arvatakse, et kui nii need asjad on, et ju siis nii ongi õige. Valet asja ei saa kunagi õigeks pidada ja minu põhimõte on alati selline, et asju tuleb senikaua ajada, kuni need korda saavad.

4. Olete figureerinud ka telemaastikul ning laulnud duetti näiteks ühe tuntud laulja Ergoga. Ergo mainis, et Hillar Kohv lauljana on lihvimata teemant. Kas muusikal ja laulmisel on teie elus suur roll? On see teil geenides või tunnete lihtsalt erinevate asjade vastu huvi? Kas mõni teie lugu on ka plaadile salvestatud?

Antud küsimusele vastamist alustaksin sellest, et mul on olnud oma kirjarubriigid kunagi ka Nelli Teatajas ja hingusele läinud Kulleris. Nelli Teatajas toimetas minu kirjarubriiki humorist Mart Juur ja Kulleris praegune Õhtulehe peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots. Kindlasti paljud teavad sedagi, et mind on parodeeritud ka kunagises Wigla Shows Jan Uuspõllu kehastuses ning sinna sattusin just Nelli Teataja rubriigi tõttu, sest Mart Juur ja Andrus Kivirähk kirjutasid selle stsenaariumit. Samuti on minu kirjarubriigid olnud ka erinevates raadiojaamades, nagu Tartu raadio (Onu Bella alias Igor Maasiku juhitud Faasinihe saates ning hiljem mõnda aega ka tema juhitud Põlva raadio Marta saates), Kuku raadio saates Rohke Debelaki alias Gaute Kivistiku juhtimisel, Pärnu Päikeseraadios soovisaates, mida juhtis Margus Turu ning Raadio 2 saates "HAI", mida juhtisid Siim Susi- Naelapää ja Rednar Annus. Sel ajal, kui minu kirjad ilmusid praktiliselt kõikides ajalehtedes ja ajakirjades ning mind parodeeriti Wigla Shows, siis võeti minuga kohe kontakti, et minu tuntust ära kasutada ja selle vastu polnud ega pole mul ka siiani midagi. Nii näiteks käisid mul külas Onu Bella ja Gaute Kivistik ning tellisid, et hakkan neile kirjutama raadiosaatesse. Kuna Tartu raadiot ma Pärnumaal ei kuulnud, siis salvestas Igor Maasik minu rubriigid raadiosaatest ning saatis Eesti Postiga need mulle koju. Minust esimene intervjuu ilmus aga kunagises ajalehes Liivimaa Kuller ning selle tegid Jaan Väljaots ja tema tollane naine Epp. Mis puutub showna laulmisse, siis minuga võttis ühendust Facebookis Ergo Korp, kes tegi ettepaneku laulda "Aiamaja" laulu, mille ta ise kirjutas. Saatis loo mulle kuulamiseks ja õppimiseks ning kuna leidsin, et saan hakkama, siis olin nõus ja Pärnus selle laulu ka linti tegime. Olgu siinkohal mainitud ära seegi, et 2018 kevadel annab Ergo Korp välja uue plaadi ning Aiamaja laul on ka plaadil olemas. Teisena võttis minuga ühendust DJ Heiki Hainsalu, sest tutvusime Marek Veltmanni juhitud Playsoundi raadio soovisaate vahendusel ning Heiki Hainsalu tegi mulle ettepaneku laulda temaga. Jällegi oli nii, et Heiki Hainsalu saatis mulle laulu õppimiseks ning see oli Diskori valss.Salvestasime selle kevadel Tori Sotsiaalmajas, sest mujal kohta polnud. Peagi saatis Heiki Hainsalu mulle Suvi kuum laulu ning ka sellega sain hakkama ja taas salvestasime selle Tori Sotsiaalmajas ning võtted tegime Tori Põrgus ja võtteid tehti ka mujal. Kuna 15. detsembril ilmub DJ Heiki lauludega plaat, siis selle peal on ka need kaks nimetatud laulu. Plaadi lubas DJ Heiki mulle saata Eesti Postiga koju. Vahepeal pakkus DJ Heiki mulle veel ühte laulu, aga kuna leidsin, et see mul välja ei tule, siis loobusin sellest. Ühe laulu puhul oli veel selline lugu, et saatsin mõne filmitud klipi endast, et nad said panna need laulu "Elu Farmis" videosse. Arvatavasti teen veel edaspidigi mõne laulu nii Ergo Korpiga kui ka DJ Heiki Hainsaluga. Lauljaks ennast ei pea, aga showd võib ju teha.

5. Väidetavalt te ka luuletate. Kas olete mõned laulusõnad ise kirjutanud?

Luuletama hakkasin kunagi vaid sel põhjusel, et mul olid raadiotes oma kirjarubriigid ning sinna sooviti luuletusi. Laulusõnu ma ei kirjuta, sest sellist annet mul pole.

6. Mäletan müüti, et Viinahaua Hillar on väljamõeldis. Kas Hillar Kohv Viinahaualt on päriselt olemas? Kas Viinahaua on ka päriselt olemas?

Kui ma kirjasaatjaks hakkasin, siis kirjutasin alati artikli lõppu, et Hillar Kohv Viinahaualt. Kunagi oli Viinahaua küla olemas, aga juba ammu muudeti nimi Rätsepa külaks ning Viinahaua nime kannab vaid bussipeatus minu maja taga. Viinahaua nimi on tulnud sellest, et vanal ajal veeti hobustega viinavaate üle jõe jää lodjateed mööda, aga üks viinavaat oli kukkunud jääst läbi ning kuna jõgi on selles kohas sügav kui haud ning viinavaat kukkus hauda, siis saigi kohanimeks Viinahaua.

7. Kandideerisite sügisel KOV-i valmistel üksikkandidaadina ja saite päris palju hääli. Rääkiga põgusalt sellest. Kas olete endiselt seda meelt, et peakiste KOV-i ridadesse kuuluma? Miks? Kas kavatsete ka järgmisel korral KOVI-i valmistel kandideerida?

KOV- il kandideerimine oli lihtsalt soov näha ja teada saada, et kui palju ma hääli saan. Kuna häältesumma oli suur- 46, siis plaanin sõna sekka öelda ja asju lahendama hakata ning seda nii Tori vallas, Pärnus kui mujal, sest olen Facebooki kaudu saanud tuttavateks paljude poliitikutega, kelledega on võimalik asju ajada. Minu soov ega eesmärk pole olla võimul, vaid püüda asju lahendada, sest rahvas pidevalt pöördub probleemidega minu poole. Juba nüüd sain kaasa aidata sellele, et Tori kaupluse juurdeehitus sai teoks, sest mul pole kombeks esitada palveid, vaid põrutada rusikat ja see viimane ka tihtipeale aitab. Kas ma ka edaspidi kandideerin? See sõltub juba soovist ja viitsimisest. Ehk peaks vahelduseks riigikokku kandideerima, et näha, kas ka sinna kandideerides mõne hääle saan.

8. Teie perekonnaseis?

Vallaline.

9. Kogu Eesti rahvas teab, et olete lauljatar Anne Veski paadunud fänn. Kui kaua te teda fännate ja mis on lauljatarist nii erilist, et just tema on võitnud teie aastatepikkuse soosingu?

Ei oska öelda muud, kui seda, et Anne Veski on lihtsalt erilisem laulja kui teised ning tänaseks on ta saavutanud ka palju. Fännan Anne Veskit juba ajast, mil ta laulma hakkas. Tänaseks oleme tuttavad ning suhtleme "sina" vormis. Tean tema kodust aadressi, mille kunagi ütles mulle ta abikaasa Benno Beltšikov, kui kunagi küsisin, et millisel aadressil Anne Veskile jõulukaart saata? Anne Veski koduse telefoninumbri ütles kunagi telesaates eetrisse Kerli Veski, kui ta tema alles laulmisega tegeles ning mobiiltelefoni numbri ütles üks Anne Veski koduabiline.

10. Olete väga sõnakas sõnavõtja, kohati isegi paindumatu, jääte alati enda arvamusele truuks, mis on hea. Kas on aastate lõikes tulnud ette ka juhuseid, et teid on alandatud ja sõimatud oma julgete väljaütlemiste eest? Kuidas need teile mõjunud on?

Olen piisavalt paksu nahaga, et mitte välja teha taolistest asjadest. Alati, kui mingit probleemi kajastad, siis tuleb arvestada ka sellega, et kõigile see ei meeldi.

11. Kui te oleksite pääsenud KOVI-i, mis oleks prioriteet number 1 maaelu paremaks muutmisel?

Maaelu juures tuleks parandada paljud asjad. Number 1 oleks see, et teenused ja teenindused tuleks tuua maaelanikule koju kätte, aga mitte koondada ja kärpida, nagu praegusel ajal tehakse. Selline poliitika olla ei tohiks, et vaesemad ja väiksemad surume nurka ja kärperahaga täidavad kärpijad oma rahakotte ja tulubaase.

12. On teil mõni isiklik soov mida lähenevatelt jõuludelt ootate ja mida võiksite ka lugejaga jagada?

Mida muud ikka soovida, kui jõulurahu ning üksteise mõistmist. Soovin sedagi, et talv taeva jääks, sest lumi ja külm mulle ei meeldi. Olen kevade ja suve armastaja. Eriti meeldib periood maist kuni jaanideni, kui linnud laulavad ja pimedat aega on väga napilt.

Margit Peterson

********************************************'

 Minu järgmiste raamatute illustraatorid teevad usinasti tööd. 

Signa Lauk illustreerib mu lasteraamatut PETU LÄHEB KOOLI ja siin on üks visand ta illustratsioonidest:

...

 Annika Lainela jõudis just ühele poole mu romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 1. Trevori juhtumi illustreerimisega:

...

 Ja mina aina kirjutan, ega väsi.

Olge hoitud!

4. detsember. 2017.a.

Vana-Rääma

Esmakohtumine Hillar Kohviga Toidupangas

foto: Hillar Kohv

    Peale pikka kaalumist, saatsin oma hirmud minema ja astusime Germoga esimest korda Pärnu Toidupanga uksest sisse. Tõsi küll, seda tänud Viinahaua mehele, Hillar Kohvile, kes seal vabatahtlikuna juba jupimat aega tööd teeb. Et mis hirmud? Miks?

  Inimene ju ikka kipub aeg-ajalt pabistama, et mida teised arvavad, kui ma...äkki keegi näeb ja näitab näpuga. Nii arvasin ka mina algul, kuid enam ei. Kuidas ma suutsin hirmudest võitu saada? Endaga tuleb tööd teha. Saatsin tõesti valehäbi tuulde ja läksin abi vastu võtma. Lõppude lõpuks kasvatan ma üksinda erivajadustega poega, kelle kõrvalt on raske 4 tunnist tööd leida, kuna lihtsalt pikemaks ajaks ei julge ma Germot, tema tervise tõttu, üksinda koju jätta. Isegi öösiti, kui Germo köhatab, ehmatan ma üles. Nii on. Kui ma leiaks 4 tunnise töökoha, ei vajaks ma Toidupanga teenust, aga hetkel võtsin tõesti kahel käel pakkumise vastu. Pealegi on elu nii kallis, meie riigi seadused segased, me lihtsalt ei ela Germo pensionist ja minu artiklitest ära, kuigi oleme vähenõudlikud ja kokkuhoidlikud inimesed. Töötuks ma ka ennast võtta ei saa, sest ka need seadused on tobedad, sest kui mul tiksub vahel artikli või raamaturaha arvele, võetakse mind töötust maha. Korra on selline juhus olnud, aastate eest, kui minu luuletus ilmus Meie Maa ajalehes, siis sain sealt veidi honorari ja mu töötu hüvitis taheti ära võtta. Pidin seda kaua aega tõestama ja avalduse kirjutama, et ma pole Saare Raadiosse tööle saanud, kuna Mei Maa kuulub selle alla. Elagu Eesti Vabariik! (selliste tobeduste puhul hüüdsin eelnevat lauset läbi iroonia)

foto: Hillar Kohv

foto: Hillar Kohv

foto: Hillar Kohv ja muidugi pildil ka Hillar Kohv :)

  Loomulikult ei ole ma kade tüdruk ning kinkisin Toidupanga töökatele töötajatele mäletuseks ka oma romaani Segavereline. Puhtast rõõmust kinkisin. Hillaril (paparatšo, nagu ta on) ;) oli fotokas kaasas, nii me pildile sattusimegi. Tegelikult ei see meie esmakohtumine, kuigi linnapildist ja Facebookist teadsin Hillarit aastaid. Ja minu nägu on ikka päris unenägu, sest pool tundi enne Toidupanka minemist ma alles ärkasin, öölane, nagu ma olen.

Tänud Pärnu Toidupank ja taaskohtumiseni!


1. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Segasummasuvilas keset kevadet

   Polegi mahti blogida olnud, kiire nädal. Täna on juba rahulikum ja tervisega ka kõik ok.

Möödunud pühapäeval astusin valesti ja nikastasin jalga, sellepärast olin sunnitud mitu päeva koduseine vahel komberdama. Lisaks veel see ateroomi teema ja skandaal ajakirkjanduses, kus sääsest tehti elavant, nagu see ikka käib, kui varastatakse artikkel ja tehakase see oma arusaamaga ümber, ehk siis ajakirjanduskeeles müüdavaks. Aga ega inimesed vaevu eriti intekate "tausta" uurima, lähevad kollase ajakirjanuse poolt tõlgitud valedga kaasa ja ongi asi valmis.

Viimastel päevadel on tehtud ajakirjanike poolt mitu pakkumist kirjutada vastuartikkel, kuid milleks valada õli tulle, kui leek alles hõõgub? Need kes vaevusid Ohmygossipi intekat lugema, said ka aru, et teiste meediaväljaannete poolt varastatud ja ümber tehtud "uudis" on sulaselge vale. Ma pole iial väitnud, et tuntud nõid midagi valetaks. Aga las ta olla, mis tehtud, see tehtud. Küll sain ma nii palju ära teha, et Delfi Publik vähemalt muutis pealkirja, ega nad ometi ju artiklit alla võtma ei hakka, nende leib ju. Aga, jah, tänud sõbrad, kes te kõik mu meilile, telefonile ja facebooki postkasti toetavaid sõnumeid saatsite! Teid oli väga palju. Ega ma tegelikult nii väga ei muretsenudki, sest minu sõnum oli hoopis midagi muud intekas. Tänud ka neile, kes soovitasid asja ametlikuks võtta. Mulle ei ole vaja igasuguseid jamasid, sest need kes mind tunnevad, teavad nii ehk naa, et meedia oli valesid täis. IIlmselt näeb ja tunnen ka tuntud ja üks võimekam Eesti nõid, et minu poolt pole midagi valesti tehtud.

NB !!! SEDA BLOGIMATERJALI MA EI LUBA ÜHELGI AJAKIRJANIKEL KOPEERIDA EGA VALESTI TÕLGENDADA!

  Nüüd aga teise teemaga edasi. Rõõm on, et mu raamatud ikka ja aina müüvad ning inimesed vevuvad kirjutama ka tagasisidet. Üks neist on siin, kirjutatud Triinu (fotol) poolt:

Margit Peterson , kirjanik kes kirjutab raamatud nii mõnusalt, et isegi mina,kes pole kunagi mingeid raamatuid lugeda viitsinud (tuleb tunnistada,et ka kooliajal mitte) ....loen Margiti raamatuid mõnuga, kui selleks sobiva aja laste ja muude toimetuste kõrvalt leian.. Kulla Margit jätka samas vaimus!Suured tänukallid sulle!
 Seda kindlasti ja ei saa mainimata jätta,et annad enda raamatute kaudu ka palju elutarkust / mõtlemist. smile emoticon mina soovitan küll 100% neid raamatuid lugeda kõigil .
______________________________________


Mis valutavasse ateroomi puutub, siis valudest sain lahti diclaci tablettidega ning samad tabletid ravisid terveks ka mu välja astutud jala. Juba teist päeva liigun ja aina tegutsen.

  Nii keetsin ka järjekordselt valmis süldi, selle kevade viimase süldi ilmselt. Ja täna sai hea maitsata. Ja kuna mul on kodus üks maiasmokk, siis vahel olen ma sunnitud ka magustoite tegema, täna olis selleks leivasupp rosinatega. Retsepti kirjutama ei hakka, seda olete ilmselt kõik teinud. Või?

Kena nädalavahetust, sõbrad! :)

16.04.2016.a.
Vana-Räämawink emoticon.smile emoticonina soovitan küll 100% ne

Jaak Känd "Iga päev, iga aasta"- Nelli Teatajas

Alari "Papa" Janson, Vallo Hallik ja Jaak Känd

   Väike ülevaade sellest kuidas Jaak Känd oma luuleraamatut "Iga päev, iga aasta" Pärnu Rahva Raamatu kohvikus "Piano" esitles nüüd ka läbi minu silmade tänases ajalehes Nelli Teataja.

  Uuest aastast luban aktiivsemaks kirjutajaks hakata, sest aega ja ruumi saab rohkem olema.
Läinud aasta tõi mulle juurde mitmeid tööpakkumisi, mille üle olen siiralt õnnelik. Alates juunist olen ka ajakirja Nelli Teataja kaasautor. Naudin oma tööd ja olen õnnelik.

Pildiallkirja lisamine

  Tänases Nelli Teatajas on ka kirjamehe Hillar Kohvi artikkel jõulukingituste kohta. Lisan ka need pildid siia. Ning olgu üteldud, et kõigi nelja foto autor( ajalehest pildistatud) on Viinahaua mees ise. Aitäh!

 Kena aasta vahetust ja uute kohtumisteni uuel aastal!
Järgmiseks ilmselt võtan ette Alari Papa Jansoni ja Anneli Lambi. Ning ühe tõsisema artikli kirjutamine sellesse ajalehte on poolelili juba täna.


31.12.2015.a.
Mai

Artikkel Ohmygossipis!

foto: Tiina Azojan

   Andsin eelmisel nädalal Ohmygossipile inteka ja nüüd ta siis ilmus.
Häid jõule Ohmygossipi perele!
Kopeerin selle ka kenasti blogisse.

Panen siia ka kenasti LINGI.

24.12.2015.a.
Mai

Margit Peterson Ohmygossip.ee'le: Uude aastasse lähen suurte ja uute lootustega

Foto: Tiina Azojan

Margit Peterson koos poja Germoga

Allikas: Ohmygossip.ee

OHMYGOSSIP — "Õnneks on rõõmu rohkem olnud, kui muresid. Mis ikka saab rõõmu rohkem tuua ühele kirjanikule, kui ta raamatu ilmuvad ja neid ka ostetakse ja laenutatakse? See ongi kõige tähtsam," räägib poetess ja kirjanik Margit Peterson Ohmygossip.ee'le.

Margit Peterson, mida sooviksite südamelt ära öelda seoses aasta lõppemisega?
See aasta oli kirju ja pisut keeruline. Edukas oli ta ka ja seda mu loomingu suhtes, kuna mul ilmus kolm raamatut, novellikogu „Virtuaalmees,“ romaan „Rist teel“ ja nüüd alles luuleraamat „Ööde Tütar“, mis on minu senistest raamatutest kõige romantilisem.
  
Sellel aastal tuli juurde ka paar tööpakkumist, töötan nüüd lisaks ajakirjale „Saatus & Saladused“ kaasautorina ka ajalehes „Nelli teataja“ ning ajakirjades „Lemmik“ ja vaimupuudega inimeste ajakirjas „Vaimupuu“ kuna mu oma poeg on haiguse tagajärjel vaimupuudega. Lisaks töötan ma neljandat aastat sotsiaalhoolekandes, ühe inimese isikliku abistajana ning armastan kirjutada.

Millised olid teie rõõmud ja mured aastal 2015?
Õnneks on rõõmu rohkem olnud, kui muresid. Mis ikka saab rõõmu rohkem tuua ühele kirjanikule, kui ta raamatu ilmuvad ja neid ka ostetakse ja laenutatakse? See ongi kõige tähtsam.
  
Kahjuks ei puudunud ka sellest aastast mured, kuna mu vanemal pojal kordusid väga raskekujulised epilepsiahood, mis õnneks tänaseks on rohtude abil saanud kontrolli alla.
 
Ka oma tervis on ohumärke andnud, taastun hetkel keskkõrvapõletikust. Kahjuks mul selle tööga haigekassat ei ole ning tuleb kõik ravimid ja arstivisiidid kinni maksta. See on ka üks põhjuseid miks ma aasta lõpus ameti maha panen.
  
Rõõmu teevad endiselt kirjandusõhtud, mida juba kuuendat hooaega Pärnus korraldan. Viimasel kirjandusõhtul astusid üles näitleja ja kirjanik Merle Jääger aka Merca ning näitleja ja kirjanik Margus Oopkaup.
 
Ka isikliku elu üle ei saa nuriseda.

Milliste ootuste ja lootustega lähete uude aastasse?
Uude aastasse lähen suurte ja uute lootustega. Ilmumas on mu lasteraamat „Petu“, mis on kirjutatud peaaegu mu lapsepõlvest. Ennustan ilmumist jaanuaris või veebruaris. Lisaks on veel mõni raamat ilmumas, millest vara rääkida.
 
Uuel aastal jätkan ka Pärnu kirjandusõhtute korraldamisega, aga seda juba uues kohas. Jooksvat infot nende kohta leiab minu Facebooki ajajoonelt. Kolin pisut suuremasse ja avaramasse kohta üle, kuna Gruusia restoran Kolhethi jäi lihtsalt kitsaks. Lisaks on meil ühe teise Pärnu kirjandusguruga suured plaanid, millest on ka vara rääkida.
  
Uuelt aastalt ootan ma inimestelt eelkõige rohkem tolerantsust ja kaasinimeste vastu hoolivust. Üha kiirema ja närvilise elutempo juures langeb inimesi aina rohkem depressiooni. Helistage vähemalt lähedastele rohkem, kui te külla ei jõua. Olge sallivamad kaasinimeste vastu, ärge nähke viga seal, kus seda ei ole, vaid vaadake enda sisse. Tihti peitub viga meis endas. Armastust! Olge hoitud!

Hillar Kohv