Võrratu suveõhtu Pärnu südames

Olen kuulnud inimesi ütlemas, et kui nad pole kasvõi korra suvel Pärnus käinud, pole nende suvi korda läinud. Aga loomulikult ei kehti see kõikide puhul, aga õnneks väga paljude minu tuttavate puhul küll. Nii ongi just suvi ja Pärnu see aeg ja koht, kus on suurem tõenäosus kohata kalleid tuttavaid ja sõpru ning osa saada põnevatest ja hingekosutavatest sündmustest. Ja nagu teate, sai Pärnu juba 24. korda Suvepealinna tiitli, nii on loomulik, et just siin toimub midagi põnevat igapäevaselt. Jooksku kasvõi mitu üritust või sündmust kokku, kui ikka suur soov on nendest osa saada, jõuad sa kõikjale. Kui sa just Tallinnas suure kaare all ei ole, on Pärnu Hansapäevade aegu eriliselt siginat-saginat täis, et talviti taas vaikellu sukelduda. Sestap on Pärnu ka parim koht elaiseks. Ja see meri, imeline puhas ja korras liivarand oma ilus ja elus, värskuses ja atraktsioonide rikkuses. Eile tegime me Hansapäevade vaba päeva, sest Pärnusse oli esinema tulemas üks minu noorusaja (las ma kõlada nagu vana inimene, mind see ei morjenda) vaieldamatu lemmiklaulja Marju Länik, kelle laivkontserdil polnudki juba päris mitu head aastat käinud. Nüüd sai see mure murtud ja ka Germo särab siin õnnest ja rõõmust, sest ka temal on väga paljud Marju laulud peas. Marju mõjub positiivselt ka "päikeselastele", mida oli eile näha ja tunda, sest ta on ise nagu Päike. Aitäh selle võrratu elamuse eest, kallis Marju! Me kõik armastame Sind ja loodame Pärnus esinemas nähe ikka veel ja veel! Meie kulgesime Maarja ja Germoga edasi Postipoissi ning jäime otseses mõttes sinna Jüri Homenja pilli järgi tansima, sest Postipoiss oli rahvast tulvil ja üksnes tantsides mahtusime ära. Sain oma pojale juba teise laulja näol suurt rõõmu valmistada ja seda kõike, pärast raskemaid üleelamis ning luban endale, et üllatan teda veel ja veel, kuniks suve ...Aitäh, hea Jüri! Ja Postipoisist liikusime oma trioga randa. Käisime purskkaevude juures, Sun Seti juures lootuses, et kuuleme Shanonit, aga ma ei tea isegi kas nad olid alles alustamas või lõpetamas, terrassil kõlas vaid diskomuuska ning me liikusime tagasi, läksime Wasa juurest läbi, sest väidetavalt pidavat seal ka midagi huvitavat toimuma, aga jõudsime ürituse lõpuks ning naasesime kodu suunas edasi. Hansapäevade plats oli sellel kellaajal unemaailmas, vaid turvamehed olid nagu elutud postid objektil valves. Ja 1.45, kui me koju jõudsime, jõudis murdosa sekundeid enne meist Simba kes tuli ka öist Pärnu suve nautimast. Pere jälle kodus ja rõõm suur. Aitäh, mu kallid, kes te meie päeva imeliseks muutsite! (sündmused ja üritused toimusid 1. juulil ) 2. juuli 2023. Vana-Rääma

Käisime veidi Pärnu ööelu piilumas

Umbes poole üheksa paiku otsustasime seekord ilma kõnnikeppideta linna minna. Olgu-olgu, me ju elamegi linnas, aga see selleks ... Ühesõnaga Ergo mängis Bum-Bumi ees ja rõõm oli taaskohtuda. Ja muidugi fännab ka Germo Ergot väga, nagu ma ennegi maininud olen. Oli vahva ka tuttavaid kohata. Sealt suundisime Postipoisse Günfi kuulama ning see oli paras nostalgialaks, kuigi oleks tahtnud rohkem Günfi vanu lugusid kuulda. Aga Bum-Bumi tagasi ja algselt plaanitud Lehtlasse me ei läinud, sest ma lihtsalt olin selleks ajaks kringliks külmunud, külmetasid varbad, käed ja nina. Lisaks oli enne 00.00 lõppenud juba Vadim Bai esinemine Lehtlas ning ka samal ajal Postipoisist välja astudes ei kostunud Bum-Bumi eest enam muusikat. Naerma ajas üks tüüp, kes Postipoissi minnes meile vastu tulles lausus, et ta on sisseviskaja :) Kella 00.15 ajal näitas kesklinna silla juures kõigest 14 soojakraadi, no tere suvi. Lihtsalt nii jube külm on, et sooja ei saagi. Tuleb öises Pärnus jope selga ja saapad jalga panna. Aga Ergo ja Günf tekitasid vähemalt positiivse meeleolu ja see ongi oluline. Aitäh! 24. juuni 2023. Vana-Rääma . Ahjaa, see koer oli ülivahva, ta ei saanud Bum-Bumis peremehest maha jääda ning käis ka meie käest pai nurumas.

Audru külalislahkuse päev + Bum-Bum

Eile oli üks põnev päev Pärnu ümbruses, Audru vallas ning muidugi ka Pärnu linnas Meie võtsime umbes kella nelja-viie ajal õhtul suuna Audru poole. Esmalt suundusime Lindi vanasse koolihoonesse, kus Anneli Koppel kohvikut peab. Otsustasime keha kinnitada koolihoone taga lehtlas ning lahke pererahvas tegeles samal ajal hoones sees juubelirahva võõrustamisega. Tore oli vaadata juba aastates juubelikülalisi, kus nii mõnigi oli riietatud endisesse koolivormi, ühe jäädvustasin salaja fotole (mina esiplaanil, ehk selfi) Meie söögipalaks oli koorene kana, maitses hästi. Aitäh Anneli, Gaud jt..! Gaudi oli ka üliarmas näha, Germo näost peegeldub see siiras rõõm. Edasi sõitsime Kapteni tallu, kus õhtu nael Jaan Pehk just proovi tegi, ikka õhtuseks esiinemiseks. Väga kena kohake On see Kapteni talu seal Audrurannas või kuulub see kõik ka nüüd Lindi küla alla, ma jään vastuse võlgu. Aga vahet ei olegi, sest meie teekond kulges veel edasi, lausa Tõstamaa kihelkonda, mis kuulub ka juba aastaid Pärnu linna koosseisu. Teepeale jäi Ojako puhketalu, kus olen kunagi kalli sõbranna juubelil käinud ning kui juba sinna kanti jõudsime, käisime ka Liu kalatõõstuse juures ära. Imeline rannapiirkond, mis kuulub ka Romantilise Rannatee koosseisu, mis kulgeb piki Pärnumaa rannariba Lätini välja. Tagasi sõitsimegi mööda rannariba, tegime väikese vahepeatuse veel Kipperi talu juures, sest seal on endiselt majavalvur Kotka kuju, mis on üks mu lemmikuid. Sealt jõudsime välja Valgeranda ja, nagu foto kõneleb, oligi rannavesi suisa valge, aga tormine, ning punased lipud lehvisid. Kullimänniku teed pidi kulgedes tõdesime, et Pärnu ja Audru ongi kokku kasuvanud ning see piirkond areneb ahvi kiirusel. Hulgi detailplaneeringuid ja ... ausalt öeldes maja maja otsas kinni (alles arendavad ka). Kunagi asetses suht üksinda seal mu tuttavate maja, nüüd elavad nad nagu linnas. Aga kõik areneb ja rahval tundub raha olevat. Eesti areneb ja see on ju armas. Kullimänniku piiirkonnast (Angervaksa tee) kulgesime Vana-Pärnusse, kus külastasime ka huvitavat lahesoppi, mis on ilmselt kalastajate lemmikpaik ja loomulikult saab seal ka ujumas käia. Edasi kulgesime n.-ö. Vana-Pärnu keskranda (suht Vana-Pärnu muuli lähistele), kus meie Germoga alatihti meremõnusid nautimas käime, aga sellel aastal pole veel õnnestunud. Rannaniidul on tagasi veised. Aga eile kubises Vana-Pärnu rand lohesurfaritest, sest ilm soosis seda. Selline armas seiklus, aitäh, kallid Ave ja Aet! Edasi kulgesime Bum-Bumi, kus esines strippar Marco Tasane ja peale teda jäi rahvast hullutama hurmur, väga paljude lemmiklaulja Ergo (Korp). Polnud aastaid kusagil kõrtsus enam käinud, kui jätta välja ämma 80. juubel kahe aasta eest keset päeva, mil käisime seal lõunat söömas. Oli rõõm sellest melust osa saada. Aitäh! Lisaks saab Bum-Bumis jäävett (laimi, jää ja sidruniga) täiesti tasuta, seega väga kosutav tasuta õhtu kujunes. Meil oli tõesti imeline päev. Aitäh, kallid sõbrad, et te olemas olete! Germo särab täna ka veel nagu päike ja muudkui soovid fotojäädvustusi näha. Mul on siiralt heameel, et meil on palju häid sõpru ja tuttavaid ümber, kes on toeks olnud ka rasketel aegadel. Tänan südamest! Kaunist suve ja olgem terved! 19. juuni 2022.a. Vana-Rääma