Müstilised Lood ja Nelli Teataja

Jah, oktoobrikuu Müstilised Lood on ilmunud ning sellesse numbrisse kirjutasin ma loo sellest, kuidas ravitseja Antonina nägi hingede lahkumist. Aitäh kogemust jagamast, hea Antonina! Ja Nelli Teatajasse kirjutasin sisuka loo vägivalla teemal. Kui ka sina tunned, et tahad mulle oma lugu rääkida, võta julgelt ühendust kasvõi Facebooki kaudu või helista. Kena reedet! 30. september 2022.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 275. päev

Jesss! Täna alustasime siis taas kepikõndimisega. Viimati harrastasin oma lemmiktegevust 8. augustil, ehk siis nädal enne operatsiooni ja tunduvalt suuremana, kui hetkel olen, aga siiski kepikõndisin. Ma tean, et ma olen kange naine, seda ei pea mulle isegi ütlema :) 9 km kepikõndisime ja 15500 sammu. Enesetunne on ülim. No jah, eks me põikasime ju metsa ka, sest tee ääres tervitasid meid juba puravikud ja tindikud. Tundub, et Pärnus hakkavad alles nüüd seened ennast näitama. Panin juba pannile, varsti praen Germole, ise ju neid süüa ei tohi. Lisaks kepikõnnile alustasin täna hommikut oma uuel vidinal trenni tehes. Õigupoolest ma ei teagi mis selle tegelase pealkiri on, aga mingi trenazööride sugukonda peaks ta kuuluma. No igatahes 100 sammu võtsid hommikul korralikult higi lippama ja ma ei lasknudki seda kergema peale reguleerida, mida raskem tammuda on, seda põnevam. Parema jala lihase võttis korra krampi, aga selle jalaga astusin eile valesti, ilmselt sellest. Hommikul, kui ma maokaitse tableti sisse võtan, pean ootama pool tundi millal hommikuputru süüa saan, seega on paras aeg treeninguks. Oehh, energiat on nüüd nii palju... Muide, jalutamisel ja kepikõnnil on ikka suur vahe, energiat annavad mulle mõlemad, aga kepikõndimine on palju kiirem, 5 km tunnis liikusime täna, olen nagu paisu tagant valla pääsenud. Nii ülihea on olla. Ja, natuke nalja ka, nii naljakas on rajal pükse üles kangutada ja ka see tunne, et püksisääred lehvivad :) Jah, kintsudet kaob kaal kõige rutem, alakõht on mu kõige probleemsem koht ning kätel on taas tiivad tagasi, mis vahepeal olid rasvast täitunud, aga nüüd nahk lotendab, aga mul poogen, ma ise vaid näen, ei lehvita neid üldsusele. Kui oled ise postiiivne ega pane igale asjale rõhku ning ei muretse iga liigutuse pärast, tervened ja saavautad eelmärgi lihtsamat teed pidi, see on kindel. Ausõna :) Muide, mets oli külluslik, andis lisaks meile veel ka õunu, punaseid ja magusaid, seega ka tema rõõmustab ;) Olgem õnnelikud! 20. september 2022.a. Vana-Rääma

Tänane trenn on peaaegu tehtud

Miks peaaegu tehtud? Kui lõpuni loed siis saada teada, sest linnast 7 km-lt ja 12000 sammult tagasi tulime juba kolmekesi :) Täna oli taas kesklinna asja, eks ma endiselt käin oma raamatuid uutele omanikele viimas, kellele posti, kellele otse kätte jne ... Kuna kesklinna silda ületades tundus, et päikeseline ilm on salakavl, väga valus tuul puges krae vahele, arvasin ma, et kõnnime vaid mõne kilomeetri, sest ma pean siiski meelde tuletama, et mu immuunsus ei ole veel kõige tugevam. Üsna varsti läksid plaanid vett vedama, sest olime otsapidi Rannapargis elevante paitamas ning seal vahetusläheduses asub kohe maailma ilusam Pärnu rand. No ei saanud ju ilma rannas käimata koju tagasi tulla. Tõsi küll, laudteed on tänaseks talvekoju viidud, aga see ei takistanud meid rannapiirile minemast. Vesi on väga kaugele taandunud, tahab vist Kihnu minna :) Rannaribalt vaadates tunduvad rannas olevad hooned hirmus kaugel olevat. Aga tuulepoisid olid ka meile armulised, läksid selleks ajaks siestale, kui meie rannas olime. Oi, milline kiusatus on vette minna, aga sellel sügisel jäävad ilmselt mu suplused tegemata, aga ma ei heitu, järgmisel aastal ehk uue hooga. Eks me rohkem sisemaal ehk mööda tänavaid kõndisime pärast tuulepoiste sisetalt naasemist ning ühele kiusatusele andsin ma siiski alla, nüüd on mul kodus vahend millega või millel saan trenni teha, kui ilmad õues eriti sõbralikud ei ole. Juba katsetasin ka, natuke raske on, pean laskma mõnel spetsialistil vaadata kas annab kuidagi või midagi ka reguleerida. Germo ka juba sammub seal. Tema võtab seda kui enda peagi saabuva juubeli kingitust, las ta siis olla nii, üks leibkond, ühed huvid ja tegemised. Ja noh kahtlemata ka oma ema poeg :) Meie oleme õnnelikud, olge teie ka! 28. september 2022.a. Vana-Rääma

Taas käisime jalgsi raamatuid viimas

Küll on hea kapata, kui samm on 16 kg kergem ja täna sai kuus nädalat operatsioonist. Nüüd võin raskusi tõsta, aga täna polnud veel tunnet, et tahaks kõnnikeppe kaasa võtta. Ehk peagi hakkame taas kepikõndima. Aga täna viisime suurema portsu raamatuid taas kesklinna postimajja, homme vaadake igaks juhuks juba postkasti. Lisaks viisime ka Kaevu tänavale 2 raamatut. Taas ühendasime kaks kasulikku tegevust. Postikulu on kallimaks läinud, nagu elugi kallineb. Enam ei saa ma uut novellikogu ka mitte 2 euro eest posti panna, tuleb kokku 2.85. Seega ... Aga meie teekond tuli 8 km pikkune ning kokku kõndisime 14000 sammu. Enesetunne on hea. Natuke tunnen kerget väsimust, aga see on mõnus. No mul ei ole söögiisu üldse. Olen täna söönud 2 supilusiakatäit kaerahebeputru 7 mustikaga (hommikul), tassi kohvi, 2 tassi puljongit, 1 proteiinibatooni ja 1 pirni. Söön teise pirni veel ja ühe õuna ka. Ja õhtul teen ilmselt taas kanapuljongit. Tuleb ette päevi kui söögile mõeldes ütleb mu mõte, "uhh, juba jälle peab sööma hakkama!" Aga osadel päevadel söön natuke rohkem. Lihtsalt paljud toiudud, mida enne tarbisin, ajavad öökima ning ma ei tarbi enam grammigi jahu,, sealiha söön üliharva, eile sõin paar merevaiguga hakkvorstikest. Aga üldiselt värske kurk, mille fänn ma enne eriti ei olnud, on mu lemmik ning tomat, mida olen kogu elu jumaldanud, ajab iiveldama. Pmst saan ka kõhu täis ühest proteiinibatoonist. Niisiis! Aga mis seal ikka, liikuge teie ka! Ma võin energiat anda, sest mul on seda ülearu! 26. september 2022.a. Vana-Rääma

Kaevu ja Tammiste

Jah, ühendasin kaks kasulikku tegevust omavahel. Käisime rajal ja raamatuid viimas. Kuna enne Tammistesse minekut oli vaja üks raamat Kaevu tänavale viia, siis kulgesime mööda Ilvest Kaevu ja sealt mööda Ojat Raba tänavale, edasi Rääma tänavale, silkasime korraks Bestri poodi ja tegime esimese istepeatuse Niidupargis, kui meie juures kohe nr 18 buss peatus, eks sõitsime siis ühe peatuse, sest see buss kulgeb edasi Kaubajaama. Jaama peatuses, ehk teisepool uut silda tulime maha ja liikusime Hooldekodu peatusesse, kus armas Terje meile juba vastu tuli. Sain imeilusa foto temast. Ja üleüldse oli armas kohtuda taas. Sellel korral olime küll vähem koos, aga küll me varst taas näeme. Tammistest tagasi tulime juba autoga ja kokku läbisime täna kõigest 9000 sammu ja 5,5 km. Asi seegi. Liikuda on hea. Ja tegelikult läksime täna niiöelda plaaniväliselt, aga imekena ilm kutsus. Ja hommikul ka plaanid muutusid. Jah, ma valin enne liikumise, kui miski muu, sest see on minu elus hetkel üks olulisemaid tegevusi. Liikuge teie ka! 24. september 2022.a. Vana-Rääma