10. augustil sõitsime Haapsallu. Aitäh Ave ja Aet! Õigupoolest oli plaan mujale minna, aga ma olen tõesti väga tänulik, et teekond just Haapsallu viis, sest seal linnas algas kunagi ka Germo koolitee ning me võimaldasime käia ka Germol majas, mis oli talle kunagi teiseks koduks, ehk siis nädala sees ööbis ta toona Haapsalu Väikekodu nime kandnud majas ning koolihoone ise asub suht maja kõrval. Tõsi küll, toonane hoone põles kunagi maha ning selles traagilises õnnetuses hukkus ka lapsi ... mis oli meeletu tragöödia ning ma olin mures, kui Germo seda telekast nägi. Selleks ajaks oli juba Pärnusse tekkinud Toimetulekukool ja Germo õppis seal. Lugu oli järgmine. Kuna Germot ootas ees koolitee, oli vaja eelkoolis käia. Käisime harjutamas Pärnu-Jaagupi logopeedilises rühmas, aga nad arvasid, et siiski ei saa seal temaga hakkama, kuna Germo oli lapsena põdenud meningiiti ning ajukahjustuse tagajärjel ei oska ta ei kirjutada ega lugeda, ega ... Ühesõnaga sealt jõudsime edasi Haapsalu Sanatoorsesse kooli, sealt saadeti meid hoopis Haapsalu Väikelastekodusse, mille peale mina vastasin, et ma ei soovi oma last ära anda, sest ma polnud sellest asutusest midagi kuulnud. Aga kohale jõudes hakkasime mõlemad Germoga toonasele direktorile Õilme Ainjärvele meeldima ja ta võimaldas Germol õppida Läänemaakonna lastele mõeldud asutuses. Nii ma Germot läbi mitme aasta Haapsaluga jagasingi. Koju sain teda tuua üle kahe nädala reedeti ja tagasi viisin pühapäeviti. See kestis päris mitu aastat. Ma olen unustanud kas ta lõpetas seal 3-4 klassi, aga edasine koolitee jätkus juba Pärnu Toimetuleku koolis. Kui Germo koolitee algas, siis veel Pärnus seda kooli ei olnud, aga toonane Haapsalu Väikelastekodu direktor andis endast parima, et see kool sünniks, sest Pärnumaalt oli palju sooviajaid Haapsallu, meil õnneks vedas ... Lisaks jätkus meie Haapsalu turnee piiskoplinnuses ning Toomkirikus, kus me polnudki enne käinud. Lossivaremete vahelt olin kunagi väga ammu läbi jalutanud, aga siis seisid need räämas ja elutuna ... Nüüd on seal imelilus, soovitan ka minna. Peale seda käisime keha kinnitamas, kus Ave ja Aet kohtasid enda tuttavad, kes on üldse Tartust. Eks suvised kuurortlinnad too ikka rahvast igalt poolt kokku. Promenaad on ka Haapsalus imeilus ning sealt kõrvale põigates tegime üllatusvisiidi Monika tööjuurde, kes töötab Haapsalu Neuroloogilises Rehabilisatsionikeskuses. Armas Monika viis meid Ilon Wiklandi Imedemaale ehk majamuuseumisse, mis on ka põnev koht. Soovitan Haapsalu külastades seal laste või lastelastega ära käia. Ja pikalt hängisime ja mängisime :) promenaadil ning Kuursaali lähistel. See kaldaäär on pinke täis, nimelisi pinke. Nii leidsin sealt näiteks Elin Toona pingi ja seriaali "Pilvede all" pingi ka. Väidetavalt pidavat iga soovija sinna 500 raha eest oma pingi saama. Muide, Kuursaal on Haapsalus ilusam, edevam ja puhtam kui Pärnus, kuigi Pärnu rand on ikka üle kõige. Haapsalus on vaid väike jupike liivaranda, mis kannab Aafrika ranna nime, seal käiakse ujumas, aga ... liivarand jääb siiski Paraleppa, Haapsalust välja. Ühe kohalikuga vesteldes (kelle maja hoovis ilutses datlipalm) pidavat Haapsalus lausa 5 kirikut olema. Mina juhtusin kolme nägema ja Toomkirikus ning Valge Daami Kabelis käisime ka meie ja süütasime küünlad. Muide, Valge Daami Legendi võtsin ka pilti ja kohe-kohe on 15. august! Oli võrratu päev väikses armsas Haapsalus ning õhtul koju jõudes põikasime veel Mart Helmele kuuluva Suur-Lähtru mõisa juurest läbi, peatuse tegime inimtühjas Kirnas ning sõitsime läbi Palivere Tallinna maanteele, sealt keerasime Virtsu maanteele, põikasime korra Koluverre, piilusime lossihoovi ja enne Lõpe küla peatasime bussi kinni, selline lahmakas punane kuu oli taevas, msi ülespoole tõustes kollaseks muutus. Lihula ristmikul nägime kõigepealt, siis oli ikka väga võimas kuid kadus metsatuka taha. Nonii, pikka blogipostitus on kirjas, taas ühes jorus, sest endiselt ei lase süsteem taandridu panna, aga kellel huvi lugeda see saab loetud. 12. august 2022.a. Vana-Rääma
