Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

neljapäev, 23. detsember 2021

LÄBI HALLI MERE - Urve Tinnuri

Neil päevil sain enda pühendustega raamatute kollektsiooni ühe imekena ja hea luuleraamatu. Väga paljud luuletajad ei kirjuta tänapäeval enam sonette ja väga vähesed kirjutavad sonetipärgasid. Olen ise elus vaid 2 sonetipärga kirjutanud, ühte häbeneisin kunagi ja teine läks kuue aasta eest kolimisega kaotsi. Seega ... Tegu on ühe minu lemmikraamatuga, mis ilmselt jääb mõneks ajaks öökapiraamatuks, et taas lugeda, lugeda ja lugeda. Ma olen üliõnnelik selle raamatu üle. Aitäh, kallis Urve! Soovitan! 23. detsember. 2021.a. Vana-Rääma Rahva Raamatu lehelt: Luulekogu “Läbi halli mere” sisaldab 17 hoolikalt valitud sonetti ning lisaks nendele ka suurepärase klassikalise sonetipärja, mis teatavasti sisaldab veel omakorda 15 sonetti. Mu juurde jõudsid läbi halli mere, peopesal hoides valget virvatuld. Kiudpilvi võõpav loojang, metsik, ere su pilgus hõõgus nagu sulakuld. (kahjuks minu blogi jätab ediselt luuletused pika reana, vabandan!)

Jaansoni rada 243.päev

Päris krõbe ilm on. No ma olen oma fliisiga nüüd ühte värvi, aga üle 20 päeva oli mõnus ennast aktiivselt liigutada. Ma laen ennst kepikõndides. Patareid olidki liiga tühjad, nüüd on energiat kordi rohkem taas. Jõe ääres on nõeluv tuul, aga ma higistasin ennast korralikult märjaks, kepikõndisin need 4 km parajas tempos. Ja nüüd on ka uued tossud sisse kõnnitud. Ju olen ikka hea laps ka olnud, et need jõuluks sain. Mis seal ikka. Liikuge ka teie ja head tervist! 23. detsember. 2021.a. Vana-Rääma

reede, 3. detsember 2021

Jaansoni rada 242. päev

Just selline (nagu peatsis olev foto) nägin ma välja rajalt naastes. Ripsmetel oli lumepahmakas, mis valgusfoori juures oodates sulama hakkas. Olin näost nagu vähk. Jah, me käisime täna rajal. Ilm pole just kiita ning veidi üle 3 km liikusime aga asi seegi. Ma pole lihtsalt talvelaps, aga üritan temaga ikka sõprust luua, kuigi vahel ei taha õnnestuda. Oli asja postimajja ja smartposti, seega mitu asja ühes. Lisaks pole mul olnud esmaspäevast saati mahti rajale ja nüüd kaon üldse žüriitööd tegema ning sellel nädalal mind enam kellegi jaoks olemas ei ole :) Olge terved ja õnnelikud, meie oleme, igatahes! 3. detsember. 2021.a. Vana-Rääma

teisipäev, 30. november 2021

Detsembrikuu numbrid on ilmunud

Ajakirjade "Saatus ja Saladused" ning "Müstilised lood" detsembrikuu numbrid on ilmunud. SaSast leiate ühe minu lühijutu ja ka Silja Mureli imelised luuleread. ML - ist leiate ka ühe mu müstilise lühijutu. Kui ka sina soovid et su luule ilmuks SaSas siis võta minuga ühendust juba täna!? Lisaks lisan siia foto ka eelmise nädala Nelli Teatajast, Hillar pani meid lehte. Oleme terved! 30. november. 2021.

kolmapäev, 24. november 2021

Jaansoni rada 241.päev

Täna on ülimõnus päikesepaisteline ilm, minge teie ka õue! Meie tulime rajalt. Ühtlasi oli taas postimajja asja ning liikusime kesklinna piirkonnas mööda jõeäärt. 3. JÕE tänavast jõudsime Jaansoni rajale, enne seda siis Väike-Jõe, Vanapargi, Ringi jne ... Mööda kunagist kodurajooni. Mõnus nostalgialaks ja mõnusalt soe ilm. Päike säras nii eredalt et tundsin päikeseprillidest puudust, kuigi ma kannen neid väga harva. Aa mis seal ikka, meie enesetunne on ülim, tehke teie ka oma olemine meeldivaks. Läbisime 4,3 km. Oleme terved! 24. novewmber 2021.a. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 22. november 2021

50 AASTAT HILJEM - Margit Peterson

Neil päevil nägi ilmavalgust minu 13. luuleraamat ehk 30. raamat "50 aastat hiljem." Antud raamat sisaldab enamjaolt minu uuemat luulet ja on ristivastand septembris ilmunud luuleraamatule "Kahe Eesti vahel," mis koosneb üksnes proosaluulest. Kuna ma kirjutan äärest - äärde, armastan tegelikult luuletused just segi paisata, need ei pea olema nn joone järgi sätitud. Mulle just meeldib kui eelmine luule on näiteks lembelüüriline sonett ja järgnev punkluule, mis on kirjutatud vabavärsina. Erinevused rikastavad ise loeksin meelsasti just sellist luuleraamatut, kus leidfub kõike. Ainult ühes luulezanris kirjutatud raamat jääb minu jaoks üksluiseks ja ma leian, et inimene, kellel on sügavam huvi luule vastu, võiks katsetada kirjutada erinevates zanrites. Aga see on vaid minu soovitus. Antud raamatust leiab palju erinevates zanrites kirjutatud luuletusi, isegi vist üks sisukamaid luuleraamatuid minult. Aga ma kogu aeg kirjutan juurde, sestap pole ime et mul nii tihti neid luuleraamatuid ilmub. Pmst terve elu kirjutatud ka. Ja tänud võlgnen kirjastusele HEA TEGU, kes neid üha ka avaldab. Aitäh! Valloga koostöö on imehea ning Irene Õmbluse toimetamisega olen ma ka ülirahul. Armastan! Nüüd aga Apollo lehelt väike tutvustus: „50 aastat hiljem“ on mu 13. luuleraamat. Minu jaoks on alati tähtsal kohal olnud arvud ja numbrid, nii sündis ka selle raamatu pealkiri. Lisaks panen rõhku nimiluuletusele – täpselt selline olengi mina hetkel, kuid eks ajal ole võime meid muuta. Saa sinagi endaga sõbraks, veel parem, kui saad kõige paremaks sõbraks. Elu on imeline! Ma armastan ennast ja ka Sind, mu kallis lugeja. Margit Peterson 22. november. 2021.a. Vana-Rääma

laupäev, 20. november 2021

Jaansoni rada 240.päev

Täna oli algselt hommikul plaan rajale minna, aga hommikutunnid kadusid kätte, siis tuli üks armas külaline ning rajale läksime plaanitust ikka mitu head tundi hiljem. Ma ei tea kuidas teil on, aga minuga on sellised lood et ma ei tohi oma plaane edasi lükata, eriti neid, mis on seotud aktiivse liikumisega. Vastasel juhul ma ei vii neid plaane ellu enam kirega, energia on vale. Nagu ka täna. Ei olnud rajal seda õiget tunnet, aga veidi üle 3 km sai siiski kepikõnnitud ning trajektooriks: Tallinna mnt - Voorimehe - Kadri - Rohu - Jaani - Jannseni ja koju tagasi. Kuid siiski sain positiivset energia juurde sest mina laengi ennast aktiivselt ja just rajal kepikõndides. Olge terved! Meie oleme nagunii! :) 20. november. 2021.a. Vana-Rääma

reede, 19. november 2021

Jaansoni rada 239.päev

Mis sest et koju jõudes olime nagu riietega koos ujumast tulnud. See peenike seenevihm oskab väga hästi läbi riiete pugeda. Jah, just, arvasite õigesti, jõudsime rajalt. 4,3 km oli tänane teekond pikk. Kuna vaja oli suure raamatulaadungiga postimajaj minna siis kepikõndisimegi taas kesklinna piires, tegelikult võin täitsa öelda et meie kodu ongi kesklinna piirkonnas, sest maaliini bussijaama on meie kodust täpselt 1 km ja Jahtklubisse ka sama. Elu kesklinnas on armas. Käisime ka Pärnu sadamakail, kuskohast olen kunagi parvlaevaga ka Kihnus käinud, enam kahjuks seda võimalust ei ole. Samal ajal seisis seal parvlaev REET, tehti mingeid elektritöid. Nägin ühte tuttavat. Mina, va pime, ei tundnud kohe äragi. Vallikäärus kondasime ka. Mõnus sügisene ja inimtühi linn, peaaegu, sest jalutajaid ikka jagus. Rüütli tänaval nägime (vist) armsa Melani Pardi nimelist tuvikest, kuigi ma pole selles päris kindel. Üldiselt ma armastan sellist sügist, ei ole veel külma ega lund, ikka pärissügis. Tihtilugu algab meil peale suve kohe talv aga sellel aastal on sügis ja sügisene (novembrikuu) Pärnu on kuidagi eriti armas ja kodune. See kaamos ei mõju üldse halvesti sest minu jaoks teda polekski nagu olemas. Tegelen asjadega mis mulle meeldivad ja olen õnnelik ja terve. Ole sinagi õnnelik ja terve! 19. november. 2021.a. Vana-Rääma