Eile sain minagi selle raamatu omanikuks. Põhjus, miks ma selle endale kalli raha eest ostsin oli see, et ka minu luuletus "Sonett loojangule" on selles raamatus avaldatud, ehk siis pääsesin 56 parema hulka, nagu juba eile mainisin.

 11. juunil toimus Kirna mõisas Luulekevad 2017 laureaatide väljaselgitamine, ehk siis valiti sellest kogumikust veel 3 paremat. Kuna ma kohal ei käinud ega ka netiavarustest tulemusi kahjuks ei leia, siis ma ei tea kes võitis. Aga see polegi väga oluline. Minu meelest on tase läinud palju nõrgemaks kui aastate eest oli ja vihik jääb üha õhemaks ning kahjuks pole selles ka enam autorite fotosid.

 Kõige rohkem häiris mind see, et Reigo Tori ja Marge Viirgi luuletustest on jäetud täheapsakad parandamata, ehk siis vihik on toimetamata, esineb ka muid apsakaid. Näiteks üks luuletus on trükitud kaks korda ja erinevate autorite nime alt. Nende nimeks on Metsavana ja Ira Laasi. Kumba oma see luuletus siis ikkagi on? Luuletusel endal pole väga vigagi.

 Minul on omad eelistused.
Minu lemmikud selles vihikus on: (ei ole paremuse järjekorras)

Kairi Krooni- NII LIHTSAD HETKED
Lisete- JUULIKUU
Mattias Hiiumaalt- *** ja SONETT M-LE
Jaan Tammsalu- KUKUB TOOSI...
Ülle Saharov- ÄRKAMINE
Evelin Laanesaar- ...vahel on tunne...ja Sest pole üldse miskit...

 Osad luuletused on vihikusse trükitud pikas jorus, ehk siis mitte tulpadena, nagu luuletusele kohane. Tundub nagu oleks ruumi vähe olnud. Nii jääb luuletuses palju kaduma, sõnum ei tule justkui esile.

 Tohutult palju on armetuid riime, näiteks: silmad-ilmad, tead-peab, paha-raha, suud-muud, sa-sa, saa-maa, ilm-sind (pole üldse riimipaar), jne--jne...Ja vihik koosnebki peamiselt riimiluulest, nagu muid luuležanre ei eksisteerikski. Mina ise loeksin vaheldumisi ka teisi žanre, saatsin ka palju erinevate žanritega luuletusi, kuid ära trükiti mu sonett- mida ma ise just kõige tugevamaks ei pea. Jääb mulje nagu oleks see vihik koostatud n.ö. üle käe. Sorry, luule on mulle üks suur ja tähtis elu osa, aga see vihik on ikka väga nõrk. Üksikud luuletused jäävad silma ja paeluvad ja annavad emotsiooni edasi. Üksikutes luuletustes on olemas kompositsioon. Teised on hajuvad ja laiali valguvad. Puudub algus ja lõpp, on vaid üks suur sõnade virrvarr, puudub tervik. See muidu ei käi kõikide luuletuste kohta, aga enamus neist on lõpetamata, kujunditeta pläma. Veelkord vabandan, aga olen aus.

minu sonett SONETT LOOJANGULE

 Minu meelest vajab Eesti Luuleliit žüriisse pärisluuletajaid, et selekteerida välja mis on luuletus ja mis mitte. Kahjuks ma ei tea kes on žüriis ja kuidas see valimine üldse käib. Aga Ingvar Luhaäärele muidugi tänud, et ta noorautoritele võimaluse annab!

 Eesti Luuleliit, tee vabavärsile ja proosaluulele ka ometi ruumi! Tule ajaga kaasa!

Head luuletamist!10.45 9.93 €

• LISA EEMALDA 
• RAAMAT

  LUULEKEVAD 2017

  **********HINDA JA ARVUSTA (0)

   4 Google +0  0 Share0

  EAN	9789949494361
  ILMUMISAASTA	2017
  KEEL	eestikeelne
  FORMAAT	Pehmekaaneline
  LEHEKÜLGI	52 lk
  MÕÕT	210x148x3 (mm)
  KIRJASTUS	INTUITIIVTEADUSTE KOOL
  LISAMISE AEG:	09.06.2017

16. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Luulekevad 2017 (Eesti Luuleliit)

minu sonett "Luulekevad 2017" raamatus

  Üle aastate võtsin Eesti Luuleliidu poolt korraldatud luulekonkursist osa ja minu sonett "Sonett loojangule" pääses paremikku, ehk siis 56 sõnaseadja hulka, sellesse luulevihikusse.

 Mul muidugi pole õrna aimugi kes selle paremiku koostab, kes žüriis on, aga asi seegi. Omast arust saatsin ma palju paremaid luuletusi sinna, aga ma pole tänamatu, lihtsalt olen uudishimulik ja tahaks näha nn telgitaha.

 Kahjuks on see raamat ilma fotodeta. Kui ma kunagi Luuleliidu konkurssidel osalesin, olid ka vihikusse pääsenute fotod juures, päris põnev oli. Nüüd enam seda "luksust" ei ole. Vaatamata kõigile leidsin ma lausa 12 tuttava loomingu sellest vihikust ja tegin fotosüüdistused ka, et juhul kui tahate endale seda imeõhukest vihikut muretseda just selle pärast, et teie looming on sees. Ehk ju minagi ostsin selle kalli raha eest just selle pärast. Näitab, et poodides seda ei ole ja hetkel näitab, et ka Rahva Raamatus ei ole, kuigi ma üleeile hilisõhtul tellisin selle otse Rahva Raamatust. Ju siis anti neid imevähe välja või siis ei lihtsalt ei saadeta poodidesse. Ehk saavad soovijad tellida otse Luuleliidust. Ma küll ei tea, aga panen siia Eesti Luuleliidu kudulehe. Uurige ise.

Koduleht Eesti Luuleliit Vajuta sinisele ja pääsed otseteed nende kodukale ja uuri asja.

Rahva Raamat näitab järgmist: Luulekevad 2017. Toode pole saadaval.

 Tänaseks on mu loomingut avaldatud kokku 39 raamatus, millest 11 on päris enda tütred ja ülejäänud 28 raamatut ühiskogumikud. Tegin mõned fotojäädvustused siia blogisse ka nendest.

 Lisan nüüd siia fotod, et leiaksite oma nimed.

vajuta pildile, avaneb suurelt

vajuta pildile, avaneb suurelt

välja näeb selline

28 ühiskogumikku kus mu luule sees on

kõik minu 11 tütart! 

ja kõik 39 raamatut riiulis! kohe lisandub 40 raamat ehk sünnib minu 12. tütreke ;)

Head luuletamist!

14. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 40.päev

 Täna läbisime üle 8 km. Tegelikult oli see ülepingutamine, kuna koju jõudes olin ikka väga väsinud ja tegin lausa 2 tunnise iluune või rahvakeeli lõunauinaku. Hommikul ei ärganud ma üldse üles ja rajal olles ka justkui magasin alles.  Lisaks oli mul kuidagi raske olla, miski tekitas maos raskust ning esimese kolme kilomeetriga ei suutnud ennast "lahti" käia. Aga peale seda läks juba kergemaks.

 Peale 3 km läbimist peatusime oma lemmikpaigas ning peale pisikest puhkepausi otsustasime läbi Niidupargi Oja suunas minna. Seda me ka tegime, külastades ühtlasi Oja Comarketit, kus mina esmakordselt käisin.

 Umbes neljandal kilomeetril tegi parem puus veidi liiga, aga õnneks veidi ja natukeseks ajaks, siis valu taandus. Peale istepausi olid jalatallad ümmargused, aga siis muutusid kandilisteks tagasi :) Üldiselt me ei kaeba, need "sümptomid" käivad asjaga kaasas. Olen ikka rõõmus ja rõõsa. Üldine enesetunne on ju hea.

 No raamat astub juba müügiedetabeli 49. kohal ja ma ei saa blogimata jätta. Endiselt saate seda minu käest 15 raha eest soetada. Aitäh!

Fotod:

naabrinaine ja Germo

1 km läbitud...

üks selfi ka sekka

naabrinaine

2 km läbitud

mina sillal

Germo sillal

3 km läbitud

kepiparkla :)

puhkan jalga

Germo ja naabrinaine jalga puhkamas

suund Niiduparki

Niidupargis...

...

...

Niidumetsa magalarajoon...

teel Ojasse

Mäe tänava nurk

lõpuks Rääma tänaval tagasi

müügiedetabeli 49. kohal

14. juuni. 2017.a
Vana-Rääma

Jaansoni rada 39. päev

Germo ja naabrinaine

 Täna oli meid rajal juba 4. Tõsi küll, läksime kolmekesi aga poolel teel liitus meiega Maarja, kes küll ei kepikõndinud, aga sellest polegi lugu.

 Ei pingutanud üle, läbisime kõigest 4,2 km, külastasin Bestri poodi ja koju me tulimegi. Ausalt öeldes on Bestri pood mitu korda asjalikum kui meie Rimi, mis on suhteliselt mõttetu pood.

 Kõik olid rõõmsad ja õnnelikud. Naabrinaine on sellise hoo sisse saanud, et oli täna rajal juba teist korda. Mina endale kahte korda ei harjuta, muidu saan sellest sõltuvuse ja hakkab elu segama. Aga vähemalt 3 päeva nädalas olen endale sihiks pannud küll, kuigi mõnel nädalal olen isegi 5-6 päeva käinud.

 Kõige hullem on see, et musklid kasvavad. Õudne! Eriti just parema käe muskel. Aga parem ikka kui rippuv pekimass. Kusjuures see pekimass mis tiibadeks muutus, on hakanud vähenema. Enam ei ole mul kaela all ka neid kohutavaid kortse, taastuvad. Sangad tagumikul on ka väiksemaks jäänud, aga mitte oluliselt. Ja ma ei väsi kordamast, et rajalt tulles on ikka nii hea enesetunne, et tahaks mägesid paigast liigutada. Ei mingit väsimust, pigem vastupidi.

 Kõik rajale!

 Jäädvustan siia ka aeg-ajalt oma raamatutega seonduvat, näiteks äsja Reelika poolt kirjutatud (k)arvustuse minu uue romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" kohta:

Kulla Margit, see raamat lummas mind igati pidi. Alustasin selle lugemist üleeile ja just lõpetasin, see oli nii kaasahaarav, et kui poleks tööl ja kodus kohustusi, oleks ühe päevaga läbi lugenud. Kes küll ei sooviks Ralfi sarnast meest ja isa, ohjh ma lugesin ja kujutasin isegi ette milline ta välja võiks näha, ühesõnaga olin täiega selle raamatu sees. Mina usun täitsa, et lähedane inimene kes lahkub, tuleb lapse või nt õelapse kujul su juurde tagasi kui jäi midagi pooleli. Ühesõnaga jään ootama veel nii põnevaid raamatuid ja soovitan soojalt lugeda neil, kes pole veel jõudnud. 

Tänud veel kord armas Reelika! 

Nüüd aga mõned fotosüüdistused rajalt:

jälle need müstilised puud...

tulevad...

lähevad...

2 km läbitud..

jõgi on valge...

sinikaelad...

peaaegu kodus...

1 km läbitud...

13. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Loodus on parim ravim

 Kui ma hommikul ärgates olin justkui vatist, kergelt nohune ja pooleldi hääletu siis praegu olen taas inimene. Tõsi küll, esimesed hommikutunnid kõnelesin madala hääletämbriga, aga nüüd on ka hääl tagasi. Kui Anneli meile külla tuli, otsustasime metsa kuusekasvusid korjama minna, sest praegu on veel viimane aeg neid korjata, hakkavad pudenema. Pealegi loodus ravib. Ega umbsete toaseinte vahel paremini ei tervene.

 Metsast leidsime "onu Tommi onnikese," mis seisab nukralt ja elutult seal, aknad laudadega kinni löödud ja teerajad rohtunud. Päris uhke maja võis kunagi olla. Kahju on selliseid maju vaadata, nad nutavad. Kui mina tegelesin aktiivselt kuusekasvude korjamisega, tegeles Germo veel aktiivsemalt minult ja endalt sääskede peletamisega. No ta muidugi aitas veidi korjata ka. Ämbrid saime igal juhul täis ja minul on ka tinktuur juba tehtud. See on lihtne. Lao kuusekasvud tihedalt purki ja vala viin peale. Mina muidugi sõin peotäie kuusekasve ära, võtsin teelusikatäie viina peale ning kulistasin tassitäie värsket nurmenukuteed sisse. Nüüd olen nagu uuesti sündinud. Ehk jõuame õhtul isegi rajale, kui just pussnuge sadama ei hakka. Muide, Pärnus igatahes müristas ka enne kui paduvihma sadas.

 Ave, tule nüüd sulle ja Merlele tehtud tinktuuripurkidele järgi! Jah, viin pärineb Ave varasalvest või õigemini Läti monopolist, sest seal pidavat seda kordi odavamalt müüdama.

 Kaks raamatuostjat on juba meil külas käinud ja üke veel tulemas. Endiselt saate minu käest otse ja pühendusega osta mu uut romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" ning käest kätte on hinnaks 15 eurot. Astume hetkel müügiedetabeli 51. kohal juba. Ja käest müük ka edeneb.

  Imelist teisipäeva!

onu Tommi onnike...

vol 2...

Germo ja kuusekasvud, kes neid suudaks lahuta...:)

ärbritäied tervist puhtast loodusest!

nautuke sügavkülma ka suppide, salatite ja kastmete tarvis...

sammume, sammume...

13. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 38. päev

Ülle, Raivo, Germo

 Jah, alles pool tundi tagasi jõudsime rajalt. Läbisime täna 6,3 km. Viimastel päevadel on kogu aeg kiire olnud, igasuguseid huvitavaid sündmusi ja üritusi toimub Pärnus ning need röövivad rajahetked, aga ma ei ole loobumas, ausõna mitte. Pigem vastupidi. Täna hommikul oli vaim valmis minema, aga pelgan pisut lausvihma, või õgemini pelgavad teda minu kael ja turi. Aga õnneks õhtuks vihmasadu taandus ja me saimegi rajale. Jee!

 Täna lõpuks kohtusime ka Üllega rajal. Kaua oodatud kaunis kohtumine. Millegipärast on elus nii, et kui sa üle pika aja vana tuttavat (kooliõde, sugulast, sõpra jne...) näed, hakkad teda peale seda tihedamini nägema. Nii juhtuski, et paari viimase nädala jooksul oleme Üllega lausa kolmel korral kohtunud. Alles paar õhtut tagasi käisime ühel üritusel ka töllamas. Äge! Oli armas! Üleüldse oli täna rajal palju tuttavaid, nii veniski meie 6,3 km lausa kahe tunni pikkuseks.

 Täna on ka kurb päev, Mari-Liis Napi 1. surma-aastapäev. Kui olime rajal oma lemmikkohta jõudnud ja Germo kemmergusse läks, otsustasin mina jõe ääres kallist Mari-Liisi meenutada ja uskuge või mitte, ma ei olnud jõe ääres üksinda...Oleksin kuulnud lausa Mari-Liisi naeru. Ei, ma ei hakka hulluks minema ja palavikus ma ka ei ole. Tean millest või kellest räägin...

 Väsimust üldse pole, kuigi olime rajalt mitu päeva eemal ja kartsin, et luud ja lihased on kanged, kuid ei ole siiani. Kõik on kõige paremas korras. Selg oli alguses natuke kange, aga nüüd on kõik ok. Isegi kui mu kaalunumber vahepeal seisab ma ei heitu. Tähtsam on eelkõige enesetunne ja iga samm teeb mulle ainult head meelt ja rõõmu. Mingi seletamatu energia on sisse tulnud. Ilmselt koguneb minusse, et kunagi mõne raamatuna välja tulla.

 Olge hoitud ja armastatud!

Fotod:

1 km läbitud...

2 km läbitud...

3 km läbitud...

...

minutid Mari-Liisiga....

minutid Mari-Liisiga...

Germo

pikk nina piibu täis tuhka ;)

...

...

12. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma