neljapäev, 21. jaanuar 2016

Andra Jõgis- MINGI KALA



   Täna lõpetasin ühe vapustavalt hea luuleraamatu lugemise. Aitäh sulle, armas Andra, selle eest!
Kuigi Andra on Pärnu tüdruk, kohtusime ja tutvusime me kirjastuse JI suvepäevadel Kavastus 2012 aastal.
Suvepäevadest on mul ka facebookis album ja seda piiluda saate SIIT.
  Andra debüütluuleraamat olmus 2013 aastal ja selle kohta infot saate SIIT.
Andra Jõgise loomingut on avaldatud ka 2014.aastal ilmunud ühiskogumikus "Pärnu kirjarahva antoloogia 2"


Andra Jõgis. foto: Vallo Hallik


   Andra kirjutab elulisi ja tugevate kujunditega proosaluuletusi ja vabavärsse. Need on nii tugevad, et, et...ma ei leiagi kohe õigeid sõnu. Vahel tekib tunne, et ta kirjutab maailt maha. Tegu on küll klaasikunstnikuga, aga Andra maalib ka luuletusi .

   Olles ise Facebooki luuleklubi "Ahjusoe luule" asutaja, olen ma läbi aastate lugenud ahjusooja luulet sealsest klubist. Väga palju on ka häid luuletusi klubist "läbi käinud", kuid viimasel ajal on tase langenud, sest luuletustel puuduvad kujundid ja ühtne kompositsioon. Ja enamus neist on lõpetamata. Muidugi ma ei üldista, aga soovitan rohkem nendega tööd teha. Olin ise kunagi ka arvamusel, et kui ahjusoe luule sünnib, siis ta on lõplik. Aga nüüd ei arva ma ammu enam nii ja ükski mu luuletus ei jõua ka raamatusse, kui ta pole valmis.

  Andra luuletuste lõpud on ikka nii tugevad, et panevad kohati õhku ahmima. Ükski luuletus pole lõpetamata. Tegu on väga, väga hea luuleraamatuga. Ja julgen ütelda, et viimasel aastal ilmunud luuleraamatutest minu lemmikraamatuga.

Nimiluuletus:

sõidan praamiga koju
tuult ei ole
vesi on sile
aga ikka on tunne
nagu oleks mingi kala



Rutake poodidesse teie, kes te tahate kvaliteetluulest osa saada! :)



21.jaanuar. 2016.a.
Ülejõe

Rahva Raamatu lehelt:

RAAMAT

MINGI KALA

Autor: ANDRA JÕGIS
 92 Google +0  0 Share1
Andra Jõgis on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie mõjurikkamaid klaasikunstnikke ning suurepärane poeet, selles raamatus on kõik, mis ühes luulemenukis peab olema: globalism, armastus, estetism, looduse ilu, künism, hamba- ja maailmavalu. „Mingi kala“ ühendab endas Marie Underi ja Andra Teede parimad omadused.
*
....
elame nüüd
tipa-tapa
kahekesi koos
ja rõhk
ei ole
tipal
*

kolmapäev, 20. jaanuar 2016

Sõbrannel külas



   Täna jõudsin(me) sellel aastal esimest korda armsale sõbrannele, Terjele külla. Aeg lihtsalt kaob kätte ja pole aega isegi netis nii palju olla, kui vaja oleks. Naudin uut kodu ja kütmist, mis võtab hulga aega päevast endale, aga see on siiski minu jaoks kvaliteetaeg.


  Algul plaanisime Germoga üle silla jalutada, aga jalad said märjaks ja otsustasime bussi kasuks.
 Germo jääb loomulikus olekus pildile kena, kuid kui esimene pilt mulle ei meeldi ja palun tal veel kaamerasse vaadata, läheb ta krampi ja enam ei saa head pilti. Ta on vist tüdinenud, et ema kogu aeg poseerida käseb, kuigi ma ikka heast tahtest.

  Ja eriti rõõmsaks muutus ta siis, kui bussijauht Karin meile kesklinnas signaalitas. Oota sa, külle me veel signaalitame! :D

  Kui juba pildistamiseks läks, ei saanud ju meie Terjega mitte selfitamata jätta. Kokku 10 pilti sai lausa tehtud. Nagu edevad kooliplikad. Eksole? Aga päeva oligi mõnusalt südamesoe ja armas. Aitäh Terjeke ja "head reisi!"

Pildiallkirja lisamine
Pildiallkirja lisamine
Terje ja mina. Ei saa mitte mainimata jätta, et minu ripsmed ja kulmud on tehtud Melani poolt ja kohas Melanie ripsmepikendused

  No, ja nüüd alles saatsin viimase külalise ära, sest koju jõudes hakkas neid tulema...üks, kaks, kolm jne...Ühesõnaga, tegelikult soola ja leiba võite alles veebruaris tooma tulla, aga kohvi jooma ka enne ;)


  Lihtsalt üks pisike nupuke argipäevast, teadmaks, et olen endiselt olemas!

20.jaanuar 2016.a.
Ülejõe

teisipäev, 19. jaanuar 2016

...



...

tee hargneb kaheks vasak viib metsonni juurde ja parem sohu nooremapoolne mehehakatis märss takust paelaga seljas üks püksisäär pikem kui teine päevinäinud soni kuklas longib paremas suunas ja haitub kui päike pilvepiiri taha vasakut jalga lonkav näguripäevi näinud halli habemega taat jahipüss lohakalt kaenlas suundub vasakule läites sigaretti kui viimsepäeva tulukest aga taamal vinguvad tuled justkui plingiks majakas ja hüüaks merekaru koju ka susi silmad võivad põleda

19.01.2016.a. Ülejõe

esmaspäev, 18. jaanuar 2016

Riina Einasto- HINGAB ARMASTUST



   Kui krõbe pakane on ennast taeva unustanud ja päevad on pisutki valgemaks muutunud, oskan ma isegi talve mingil määral nautida. Eriti selliste ilmadega, nagu täna Pärnus. Nii otsustasingi üle kesklinna silla kesklinna jalutada. Pealegi olen viimastel nädalatel vähe liikunud ja "ametis" olnud pigem kodu korrastamisega.Põhjuseid oli ka mitmeid, kuid raamatud (postipanekuks) unustasin ikka koju...Vabandan! Aga ega need kusagile kao.

Esimene asi, mille järgi tõttasin oli Riina Einasto raamat HINGAB ARMASTUST, mille autor mulle smartpostiga saatis. Olin taas mina üks nendest, kes selle raamatu enne ta sündi läbi lugeda sai. Ja ka sellele raamatule kirjutasin järelsõna. Eelnevalt oli mu koduriiulis Riina luuleraamat RING, mis ilmus tal 2014.aastal. See raamat koosneb haikudest ja lühijuttudest. Iga haiku on eellugu lühijutule. Siu Etti imelised illustrartsioonid muudavad raamatu veel elavamaks, kui ta on. Imeline kooslus! Üleüldse meeldib mulle lisaks sisule ka raamatu kujundus väga. Eriti Peeter Einasto tehtud kaanekujundus. Plusspunktid!


  Väike jäädvustus ka Pärnu kontserdimaja esisest. See kuidagi haakus raamatuga.

Lisaks külastasin ma Delange maja, kohvikut Versus. Ei saa mina üle ega ümber Melanie ripsmepikendustest

Minu järelsõna Riina raamatule on siin:

 Riina raamat „Hingab armastust“ on valdavalt erootiline. Kes oskab ridade vahelt lugeda, see tabab. Pisut tagasihoidlikkust, hulluvalt palju kirge ja salapära teevad selle raamatu eriliseks. Iga eelnev haiku on nii täpselt teemasse, proloog loole. 

  Meenub lause „vaga vesi-sügav põhi,“ aga palun ärge tõlgendage seda halvamaiguliselt, pigem vastupidi. Riina lugude algused on lihtsad, piltlikult kirjeldavad, mänglevad. Kohati isegi sobivalt venivad, kuid siis viskab autor sihukese vimksa sisse, nagu oleksid toobritäie jääkülma vett krae vahele saanud. Ta mängleb lugeja tunnetega päris pikalt, kuni hetkeni, millal sa kõige vähem muutust aimata oskad. Siis autor justkui lajataks labakäega kümnesse. Kruvib uudishimu üles ning lõpuks jätab lugejale palju fantaasiat. Mulle sobib.

 Julge ja otsekohese väljaütlemistega lood on nii elutruud, et võiks mõelda, et tegu ongi otse elust maha kirjutatud seiklustega. Aga kuna raamat on siiski ilukirjanduslik teos, kasutab autor ilmselgelt ka fantaasiat. Kuigi raske on aimata kus jookseb joon fantaasia ja reaalsuse vahel. Muidugi mõista reedab seda suurel määral minategelane, olevikuline minategelane.

 Raamatus on tunda eluküpse daami maailmavaadet, tema kirge sooja kliima, eksootiliste maade ja inimeste vastu. Küps naisterahvas avastab ja leiab alles ennast eksootika keskel, justkui sünniks uuesti, uude kehastusse. Tema kirglikkus teostes, millega ta lugejat köidab enda külge on kergelt mänglev ja salakaval.

 Lisaks kõigele on teos ka romantiline, unistav ja illusioorne. Tunda on autori igatsust armastuse järele.Kohati jääb mulje, et tegu oleks unenägudest maha kirjutatud lühijuttudega, mis on pisut muinasjutulised.
Nagu pealkirigi ütleb, on tõesti tegu armastuslugudega, mille hingad endasse.

Head hingamist!


Kirjanik ja poetess Margit Peterson
06.12.2015.a.


Pärnu

_________________________________________________

18.01.2016.a.
Ülejõe

Ja Rahva Raamat räägib järgmist:

HINGAB ARMASTUST pilt

    RAAMAT

    HINGAB ARMASTUST

    Autor: RIINA EINASTO
     31 Google +0  0 Share0

    "Riina raamat "Hingab armastust" on valdavalt erootiline. Kes oskab ridade vahelt lugeda, see tabab. Pisut tagasihoidlikkust, hulluvalt palju kirge ja salapära teevad selle raamatu eriliseks. Iga haiku on nii täpselt teemasse, proloog loole."
    Kirjanik ja poetess Margit Peterson

    pühapäev, 17. jaanuar 2016

    Minu järelsõna VÕIDETUD TÜDRUKULE



       Noorkirjaniku Karina Louisa Puhti romaan VÕIDETUD TÜDRUK on tänaseks ilmavalgust näinud ja saadaval ka kõikides suuremates raamatukauplustes. Mina olin üks nendest kes enne raamatu sündi sellega tutvuda sai ning kellele autor usaldas järelsõna kirjutamise. Aitäh, armas Karina Louisa! Tuult tiibadesse!

    Siin oma järelsõna:

       Järelsõna „Võidetud tüdrukule“!


    „Võidetud tüdruk“ on kaasaegne romaan läbi tänapäeva noorkirjaniku silmade. Ameerikalik elustiil ja uhked ning kiired autod, eestlasele mitteomane temperament, tegelaste võõramapärased nimed ning palju erinevaid, pisut ulmelisi situatsioone panid mind hetkeks arvama, et tegu on Ameerika romaaniga, Eesti keelde tõlgituna.

    „Võidetud tüdruk“ on läbilõhki armastusromaan millest ei puudu ka kriminaalsed sugemed. Kui 19- aastane autor suudab valmis kirjutada nii elusa ja põneva romaani, ootaks mina temalt kunagi mõnda kriminulli.

    Eriti tähelepanu väärib see kui hästi autor tunnetab ja oskab lahti kirjutada tegelaskujude psühholoogilist külge. Ta mängib läbi romaani inimeste tunnetega ja haarab sellega lugeja kaasa ning tekib tunne, et ei tahagi raamatut käest panna. Ja see on ainult hea.

    Minu jaoks on romaan põnev kui selles on sündi, seksi ja surma. Siin oli kõike. Mõõdukalt. Sünni tähendus kandub küll mingil määral uussünni valdkonda, kuid ka uussünd on sünd. Pean silmas ühe peategelase Nathani venna Ethani „tagasitulekut“.

    Autor on väga hästi tabanud ühte tänapäeva valupunkti. Üha enam haigestub inimesi maniakaal-depressiivsesse psühhoosi ehk moodsamas keeles bipolaarsesse häiresse. Kas tuleneb see deprssioonisugemetega haigus tänapäeva kiirest elutempost, või on haiguse massiliseks puhanguks ainest andnud valdavalt vägivaldsed multifilmid, või on selle taga veel midagi. 

      Kuigi elukogemus tuleb aastatega, tundub, justkui oleks raamatu kirjutanud elukogenud naine, sest süžee on eluliselt kaasahharav ja paneb arvama, et autor kirjutab oma elust. See on üks loomujoon, mida mina ka tihti raamatutest otsin. See ehedus ei kõla igast romaanist läbi.

    Autori kirg kiirete ja kallite autode vastu kõlab läbi raamatu. See kuidas ta autodega flirdib, on omaette teema. Kõik autod mille rooli peategelane, Arizona läheb, hakkavad ta käes nurruma, kuigi pigem need urisevad. Ehe kujutluspilt nurruvatest autodest maalib ennast läbi raamatu mitmeid kordi silme ette ja harvad pole ka olukorrad, kusitahaks ise gaasi põhja vajutada.

    Autor oskab luua ka häid ja usutavaid meeleolupilte, viies lugejat jahedasse vette ujuma ja tekitades sellega „tibutagiefekti.“

    See massoistlik teos võidab kohe kindlasti kuulsust noorte seas ja mitte ainult, sobib lugeda ka vanemal generatsioonil, kuid lastele eriti ei soovita.

    Ennustan Karina Louisa Puhtile suurt tulevikku kirjandusmaailmas.

    Aitäh, et selle raamatu kirjutasid!

    Kirjanik ja poetess Margit Peterson

    03.12.2015.a.Pärnu

    ***************************************************************
    Karina Louisa Puhti facebookilehekülg on SIIN ja VÕIDETUD TÜDRUKU kohta infot saate lugeda SIIT.

    Artiklit Pärnu Postimehest saate lugeda SIIT.

    Rahva Raamat kirjutab nii:

    VÕIDETUD TÜDRUK pilt
      RAAMAT

      VÕIDETUD TÜDRUK

       0 Google +0  0 Share0
      Nende kaante vahele on köidetud noore autori esmateos, mis haarab kaasa oma lennuka tegevusega ja ei lasegi enne lugejat oma haardest vabaks, kui raamat saab lõpuni loetud.Kiired autod, rohkelt adrenaliini, suhtedraama ning armastus esimesest silmapilgust - kõik see on siin olemas.
      16.20 15.39 €
      KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 15.39 €
      KAUPLUSES: 16.20 €
      KAUP KÄTTE: TEISIPÄEV 19.01
      KIIRTELLIMUSEGA:HOMME, 18.01

      Tuult tiibadesse! :)

      17. jaanuar 2016.a.
      Ülejõe

      Aavo Kubja- KRUSSIPUU

         Möödunud öösel hingasin endasse ka Aavo Kubja debüütluuleraamatu KRUSSIPUU. Huvitav pealkiri ja sama lihtne ja huvitav raamatu kujundus ka. Küljendus sobib ka ideaalselt, vähemalt minu silmadele.

      Illustratsioonid erinevatest krussipuudest "jooksevad" läbi raamatu samamoodi (kõikuvalt) nagu on raamat küljendatud. Vabade lehekülgede näol jäetud hingamisruum on ka hea, kuna peale neid muutub teema ja sõnamängulisus tuleb ehedamalt pinnale.

        Et mis on krussipuu? See on hea küsimus fantaasiaks. Mina tean kus kohast selle raamatu pealkirja idee alguse sai, aga sina leia seos krussipuu ja raamatuga.

      Aavo Kubja (pilt autori facebooki lehelt)


        Kuidas mulle meelib Aavo looming? On häid luuletusi, sekka nõrgematele, nagu meil kõigil. Kuigi teostus ja teemad on perfektselt paigas, vajanuks osad luuletused rohkem toimetamist, eriti riimiluuletused /valdavalt koosnebki raamat riimiluulest/, sest nende puhul on rütm ja riim tähtis. Soovitan edaspidi mitte kasutada mina/sina riime, need lausa häirivad, sest need on nõrgad ja kulunud. Aga kohati see sõnamängulisus ja huvitavad kujundid mulle meeldivad, kuigi autor võiks rohkem rõhku panna kujunditele ja luuletuste lõppudele, kuna osad on lõpetamata.

        Aavo luule on valdavalt lembelüüriline armastusluule, tugevam osa luuletust jääb raamatu lõppu. Mulle endale meeldib rohkem tema kirjutatud vabavärss või proosaluule, kuna need on elusamad ja usutavamad ning ei ole nii äraolevad, kui riimiluuletused. Aga mis seal ikka, ise riimlen ka äraolevaid värsse aega ajalt. Debüüt on tehtud ja tuult tiibadesse!

       Aga üks lemmikutest on siin:

      /leheküljed on nummenrdamata ning taga on koht kuhu võid ise sisukorra kirjutada/

      ...

      on riigikogu tubades
      ilm ikka üsna soe
      ka siis kui rikkust lubades
      vaid vaesust hoian moes

      on linnaisa tubades
      ilm ikka üsna soe
      ka siis kui lahkust lubades
      vaid ihnust hoian moes

      kuid vaese mehe tubades
      ilm rõskevõitu näib
      ka siis kui vana kasukas
      ja kampsun seljas käin

      '''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''

      17. jaanuar 2016.a.
      Ülejõe


      Raamatu tutvustus Rahva Raamatus:


      RAAMAT

      KRUSSIPUU

      Autor: AAVO KUBJA
       25 Google +0  0 Share0

      Aegade jooksul on kogunen'd luule
      luulet on töödelnud aegade tuuled
      rutates valmin'd ei ole need read
      kuhu need lehed viivad sind pea
      luules on potsakalt pakitud hing
      luulesse pisut on kätketud mind
      luulet sa lõpuni mõista ei saa
      luules on enam kui hoomata saaks

      (:)kivisildnik- Luuletused



         Esimene raamat mille uues kodus läbi lugesin, on (:)kivisildniku krõbe luuleraamat "Luuletused."
      (:)kivisildnik oskab alati üllatada, kuigi tema looming on suuremalt jaolt realistlik ja terav. Võimsad kujundid ja luuletust tervikuks tegev kompositsioon on autori tekstides täiesti olemas.
      / Loe ridade vahelt ja sa leiad rohkemgi veel, kui ridadest. /

        (:)kivisildniku osad luuletused on justkui piskesed proosapalad luulevormis, miniatuursed ja lühikesed, kuid mitte kunagi lohisevad ja venivad. Mõni lause (kujund) tuleb luuletusse ootamatult, nagu toobri täis külma vett kerisele, kuid samas haakub see (kon)teksti ja muudab luuletuse kordi krõbedamaks.

        Toon ka ühe oma lemmikluuletuse tekstinäite:

      lk 42

      (:)JEESUSE ISA MAJAS

      jeesuse isa majas ja
      ossinovski isa majas
      on sitaks palju tubasid

      äärekosmos
      28.11.2014.


      17. jaanuar. 2016.a.
      Ülejõe

      RAHVA RAAMAT kirjutab:

      (:)kivisildnik on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja: praktiseeriv poeet, luule kirjastaja, luule toimetaja ja luuleõpikute autor, käesolev on absoluutselt põrmustav kogu – vaesus, vaimsus, tegeliku elu närusus, inimeseks jäämise tõenäosus ja ekstaas. (:)kivisildniku poeesia ühendab endas Jaan Oksa ja Andres Vanapa parimad omadused, õõvastav.

      *
      (:)OOD SUURELE RAAMATUPIDAJALE
      ma ei
      näe probleemi
      tütar
      läks litsimajja
      poeg
      tuli vanglast
      bilanss
      on tasakaalus
      kosmos
      30.10.2014
      *
      8.99 8.54 €
      KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 8.54 €
      KAUPLUSES: 8.99 €
      KAUP KÄTTE: TEISIPÄEV 19.01

      kolmapäev, 13. jaanuar 2016

      Kodu, kodu ja veel kord kodu. Hakkab looma!

      minu altar


          Täna õhtul saab nädal uus kodus elatud. Aeg möödub kiirelt. Alles me jõudsime kolikoormaga siia ja juba nädal...

        Esimesel ööl oli külm magada, aga elasime üle. Nüüd on elamine juba nii soe, et olen kleidi väel toas. Müttan jätkuvalt mööda elamist ja otsin asjadele kohta. Kui ma rikkaks saan, ostan raamaturiiulid ka, kuna hetkel on raamatud ahju ääres virnas. Ja kardinapuid on ka veel vaja, kolme. Iga asi omal ajal.

        Eile õhtul jõudsin lahtipakkimisega nii kaugele, et mu altar sai ka "valmis." Kui vennakesel nädala lõpus aega on, saavad ka lambid ja maalid ehk üles, ka unenäopüüdja, kes/mis hetkel peegli kohal ripub.

        Eile ütles kasutatud pesumasin üles, hakkas otseses mõttes kärssama. Õhtul võtsin pesu sealt välja ja pesin käsitsi, nagu ennemuiste ;) Kuna mul siin pesemustingimusi pole (v.a. pisike, 15 liitrine boiler) siis oli hea pliidil podisevast hiigelpotist, mille vend mulle tõi, topsikuga kuuma vett võtta ja riideid pesta. Ennast ikka ka. Meenus lapsepõlv, kui elasime ka pesemistingimusteta korteris ja alati oli pliidil suur alumiiniumpott veega. Kõik saime pestud.

         Tunneme Germoga mõlemad ennast väga koduselt. Germo saab maja ees väljas olla nii palju aega kui tahab. Ta on leidnud endale ka ühe noore kassi, kellega ta aeg ajalt mängib. Germo on ka hea suhtleja ning juba tunneb osasid naabreid.

        NB! Vajalik info (see blogipostitus) neile kes hoolivad ja tahavad teada kuidas meil läheb. Viimastel päevadel on nii palju helistatud, et vahel ei helistata ka kuu aja jooksul nii palju. Meiega on kõik korras, oleme Kodus!

      Kallid.

      Margit ja Germo

      13.01.2016.a
      Ülejõe
      siit ma teid kutsun, siit ma teid kutsu...vestlusse ;)
      minu toa kohvinurgake