Jaansoni rada 417. päev

Nagu peatsis olevast fotost näha, käisin täna ka Bellissimas, Pärnu parimas ilusalongis. Nüüd on jälle kulmud pähe joonistatud. Eile sai kuu eelmisest joonistamisest, siiani oli värv kenasti peal, aga ikkagi soovisin uuendust, kolmapäeval sõidan ju linnast välja. Kätlini värvitud kulmud on väga hea kvaliteediga, värv on püsinud isegi 2 kuud, aga mu puhmas helevalged kulmud vajavad veidike varem ülevõõpamist. Koroona ajal olin puhas lõuend, päris hirmutav. Kui mul oleks tumedad kulmud ja ripsmed, siis ma neid ei värviks väga tihti, vaid pidstusteks. Aga mul on kriitvalged. Albiinode värk. Tänane teekond tuli 5,2 km pikkune ning samme tuli 8 600. Stepper veel karjub :) Vastik lögane on. Kuigi mul olid naelad all, libisesin kohati ikka. Aga natuke sai ennast ikkagi liigutatud, suurem ports raamatuid Viikingisse viidud ja teine postimajja. Korra silkasime ka Portaka toidupoest ja PK-st läbi ning kepikõndisime koju tagasi. Keegi võiks mu eest kõrvitsad kuubikuteks teha ja marinaadi panna, ootab üks poolik kõrvits siin. Aga Germo juuksed sain pügatud, lõhe karpi pandud ning tuled ka pliidi alla tehtud. Ahju peaks ka ehk täna kütma, eile ei kütnud. Ja no ma ju tegelikult kibelen romaani edasi kirjutama, see lausa karjub mu järele :) Aga mis seal ikka, blogiga on ka nüüd ühel pool ja asun tegudele! Olge rõõmsad, terved ja liikuge! 11. detsember 2023. Vana-Rääma

Terviseblogi

Kuna ma olen peagi 1 aasta ja 4 kuud jaganud kuidas mul läheb peale maovähendusoperatsiooni siis pidevalt tuntakse huvi kuidas mul läheb, kas kaal veel langeb, kuidas tervsega lood on jne... Sestap jagan teiega, mu kallid sõbrad, terviseblogi. Ja olgu mainitud, et tänaseks olen ma 61 kg kergem. Ehk siis hommikul enne sööki kaalusin 78 kg, aga millegipärast ei tule mul hommikuti meelde kaalu pildistada, meenub alles siis kui riided juba seljas ja kõht täis söödud. Aga hea seegi, mingi mälestus. Vahepeal olin juba mures, arvates, et 1 aasta sai operatsioonist ja nüüd hakkab kaal tagasi tiksuma, no ikka päris mitu kilo tuli tagasi, suisa 5 kg, aga siis hakkas taas langema, kuigi ma pole rajale saanud juba üle nädala, aga ma liigutan ennast kodus, teen aktiivselt paigaljooksu, treenin stepperil ja rõngal. Ehk siis, lisaks tervislikule toitumisele PEAB ennast liigutama, ei ole ikka nii küll, et süües saame üksnes saledaks. Tänaseks ei ole ma ka enam diabeetik ega hüpertoonik, ei tarvita ühtegi ravimit, võtan üksnes bariaatiavitamiine ja mu tervis on korras. Muide, mõnikord kui mul on kõht rohkem tühi ja söögikord natuke lükkunud, kipun veidi suurema portsu tõstma, aga organism teab kui palju ta vajab ja pool portsust jääb nagunii söömata. Aga ma ei tarbi enam nisujahu üldse, ei söö saia ega leiba, pirukaid ka mitte, aga näiteks kohupiimakorbil saan pealmise kihi ära süüa. Tarbin palju vedelikku, vähemalt 2 liitrit päevas, nii kohvi, teed, piima, mahla kui ka vett ja puljongit. Vedelikku peab palju tarbima. Lisaks söön ma üliharva liha ja kartulat ja neid koos üldse mitte, sest raske hakkab. Aga igal hommikul tarbin ma lõhet või forelli, saiaasemel söön hommikuti viilu galetti (tatra-riisi) ja või asemel tarvitan avokaadot. Hommikusöögiks söön ka kaerahelbeputru (umbes 150 grammi), millele on keetmise ajal üksnes soola lisatud ning peale panen erinevaid marju, täna hommikul näiteks arooniaid ja pohli. Lisaks veel tass kohvi aga ma ei söö ega joo koos seega kohvi joon umbes tunnikese hiljem. Tüüpiline lõunasöök: 100 grammi tatart, peale pasteeti ja juustu, kõrval erinevad salatid. Umbes kella 16.30 ajal söön kas erinevai suppe või krevette, vahel kala. Ja ma siiski söön ka õhtul sest organism vajab, lausa küsib ning selleks on proteiinijogurt (150 grammi) ning kõrvale näiteks hapukurk, kurk, õun, pirn jne... vahepalaks söön ka puuvilju ning teen smuutit. Üldiselt tänaseks söön ma kõike, mida organism vastu võtab. Tervelt 1 aasta ei saanud ma kaerahelbeputru süüa, nüüd juba mitu kuud saan, aga vaid täisterakaerahelvestest teen putru. Organism tunneb ära mis on tervislik ja mis mitte. Juust on mu menüüs igapäevaselt, seda vajan väga. Kartul lööb seest täis ja väga raske on peale seda olla. Praetud toitu ma ei söö peaaegu üldse, võibolla korra kuus, hetkel ongi praetud maksa isu, see on ka hästi tevislik, eriti neile kellel raua puudus. Minul on kõik analüüsid täiesti korras ning selle 1,4 aasta jooksul pole ma vajanud ka B12 süsti. Kogu see kombo: tervislik toitumine, liikumine, kindlatel kellaaegadel toimtumine, tihe aga vähene toitumine, valkude, süsiveskute, kiudainete ja taomsete rasvade tarbimine on tervse edu pant. Meie oragism ei vaja kurguni täis laadimist ja mingeid ebatervislikke pastatooteid, neid ma üldse ei söö, pärast pole isegi hingamiseks ruumi. Vaadake mida te suhu pistate ja süüa võib vabalt ka õhtuti, peabki lausa, sest mittesüües saab organism shoki ja hakkab vastupidi tööle. Olen täheldanud ka seda, et noil päevil kui mul isu nigel on, suureneb kaalunumber, aga kui söön oma vajaliku koguse korralikult ära, langeb ka kaal. Ärge jumala eest näljutage, teete oam tervisele karuteene! Ehk siis -61 kg, enne operatsiooni kaalusin juba suisa 139 kg ja nüüd 78 kg. Varsti saab ehk taas õue, Germo terveneb jõudsalt aga veel köhib ja rögastab, seniks treenin kodus. Igapäevaselt liigutan ennast vähemalt 8000-10000 sammu võrra. Vähemalt. Ülejäänud on boonus. Nii, et kui sina soovid veel kaaluteemal vestelda siis muudkui küsi, olen meelsasti nõu ja jõuga toeks. Muide, enne laste sündi /20 aastasena/ kaalusin ma 68 kg, hetkel 78 kg, ega polegi suurt vahet enam. :) Olge terved! Eile käisime ka jalutamas, saunas ning õhtuks näites pedomeeter (koos koduse trenniga) üle 10000 sammu. 4. detsember 2023 Vana-Rääma

Jaansoni rada 411. päev

Üle paari päeva jõudsime siis täna taas rajale kepikõndima. Õigupoolest oli vaja Germoga Ristikusse arstile minna, ega meie ju ometi bussiga ei sõida. Milleks? kui jalgsi saab :) Minu pedomeetri järgi tuli teekonna pikkuseks 8,1 km ja 13 200 sammu. Aga tegelikult on seda (meie teekonda arvestades) rohkem, kuid ma pole siiani saanud veel pedomeetrit korda. Vahet pole, oluline on liikumine. Ja me liikusime mööda Rääma tänavat, Niidumetsast keerasime alla ja sealt mööda Oja tänavat haiglasse. Jaansoni rajale eriti hetkel ei kipu, eks ikka selle sillakoridori ehitamise pärast ja seal käivad ka mingisugused kaevetööd veel. Dr. Tulimini juures sai käidud, röntgenis ka ja vereanalüüsd andsime ka Germol ära ning uuesti lähme 28. novembril, siis radioloogiasse jne... Eks ikka iga poole aasta tagune arstlik kontroll, mis on hädavajalik pärast raske haiguse seljatamist. Aga Germo on vapper. Ülivapper ja tubli. Jaksab hullu empsiga pikki kilomeetreid tuhiseda. Ega me kumbki pole allaandjad, tõuseme taas tuhast ja tuhiseme edasi ;) Ilm on suht talutav täna, aga me panime juba naelad alla, ma olen liiga hell alles 10 kuu eest aset leidnud õlaliigese murrust, kuigi ise olen oma õlaliigese terveks ravinud, ei mingeid füsioteraapiaid ega asju. Kui ikka tahad, suudad ennast ise tervendada. Tahtejõud on asja nimi ja selle üle ma kurta ei saa. Vahel tuleb see kangus, tahtejõud ja eestlase jonn ja uhkus ikka kasuks ka. Aga mis seal ikka, smuuti ka joodud, nagu ikka pool tundi peale trenni seda teeme. Õhtul tuleb tööle minna, (aja)kirjaniku tööd tegema, pole siin molutamist midagi. Aga mõnusat päeva teile, hääd sõbrad! 20. november 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 408. päev

Nonii, raamatutakso MarGer on kodus tagasi. Täna alustasime kepikõndimist mööda ranna äärt, seda igas mõttes, olgu tegu kas jõeranna või mererannaga, mõlemaga. Ehk siis liikusime üle silla ja hoidsime kohe Jahtklubi poole. Kokku läbisime 8,8 km ja 14 500 sammu. Mõnus ilm on, 2 soojakraadi näitas kesklinna silla juures nii minnes, kui tulles. Liikusime POKO ja Surfiklubi juurde välja, käisime üleval seenel ka tiiru, sealt saab head fotod. Tulime Kuursaali eest läbi, käisime Raimondile tere ütlemas, viisime raamatupaki Mere puiesteele ja mööda sama puiesteed suundusime Tallinna väravate alla, sealt mööda Rüütli tänavat Port Artur 2 postimajja, sealt PK-sse ja koju tagasi. Raamatuports läks jälle teele. Veel on viia, aga ma ei taha Germo kotti liiga raskeks ajada, seega jupphaaval tarin neid laiali. Tänud mõistmast! Nii mõnus on olla. Ma ei tea kas ma kunagi väsimust ka veel tunda saan. Ei tea ammu misasi see on. Ei väsi lihtsalt, energiat on nii palju, et liigutaks mägesid paigast :) Selline päeva esimene pool meil siis, nüüd tuleb tuli pliidi alla teha ja natuke vaaritada. Germo tellis kartulaid. Ma ise söön kartulat ja liha üliharva, liha peaaegu üldse mitte ja vast umbes 2 kartulat nädalas. No ei taha mu organism neid. Päev algab kaerahelbepudruga, millesse on lisatud üksnes soola ning söön üksnes täisterakaerahelbeid. Sinna peale panen mustikaid, kõrvale sõõn tatra-riisi galeti, millele panen või asemel avokaadot ja lõhe. Lõunaks söön tavaliselt (pisikesest pakikesest veerand) tatart, millele lisan veidike pasteeti ja juustu, kõrvale salatit jnejne... ja ma olen suutnud oma analüüsid nii korras hoida, et pole kordagi selle 1 aasta ja 3 kuu jooksul (täna saigi 1 aasta ja 3 kuud operatsioonist) pidanud B12 süsti saama. Liikumine ja õige toitumine hoiavad vere korras. Ja ma söön ja joon eraldi, pool tundi on söögi ja joogi vahe vähemalt. Kaalulangemine on ära langenud, juba mitu kuud ei lähe grammigi alla, paar kilo kõigub. Võtsin alla 60 kg, ehk käisin 79 kg peal ära, nüüd 3 kg raadiuses kaal kõigub. Las ta siis kõigub, õhtuti kaalun rohkem ja hommikuti mitu kg vähem. Pole kordagi kahetsenud, et selle teekonna ette võtsin, sest panin juba enne operatsiooni prioriteedid paika ja kordan: ma ei käinud iluoperatsioonil, mu tervis nõudis seda. Tahaks ikka elada ja elu nautida ja seda ma ka teen. Olen õnnelik. Minu elus on kõige ilusam periood üldse praegu. Kõik on paika loksunud, mu ellu on jäänud inimesed, kes minust hoolivad ja ka Germole väga toeks on. Lisaks on mul vapustavalt äge suguselts, kellest nii mõnegagi tutvusin alles hiljuti armsa Arkadi suurel juubelil. Olen tohutult tänulik saatusele pere suurenemise eest, aitäh! :) Ükskord blogin ka juubelist, aga enne sooviksin neid üldfotosid ja asju, saaks kenasti blogisse jäädvustada. Meie Germoga kulgeme ikka omi radupidi, vabal päeval liigume rajal ja teeme seda, mis hingele hea. Olen tänaseks saanud oma elu sellesse staadiumisse, kus töö ja hobi astuvad ühte sammu ja see lisab positiivsust, see õpetab maailma nägema värvides ja nii erksates, et ... Aitäh, Univetsum! Aitäh, Sõbrad! Aitäh, Sugulased! Ja aitäh, mu kallis pere! 15. november 2023. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">