Kuvatud on postitused sildiga jõulud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga jõulud. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 25. detsember 2017

Jõulupühade turnee Lõpele ja Oidremaale

Germo, Sander, Juta, Tamara, Ergo, Emily ja Raivo

  Täna käisime õe Reeda ja Germoga Lõpel (emal)vanaemal ja Oidremaal vennal, Raivol külas.
Oli mõnus vaheldus kodustele jõuludele, kus minu jaoks päevad kaovad kätte, sest olen kirjutamise- ja lugemislainel. Ei saagi aru kas on öö või on päev. Tänud Reedale, et ta meid kaasa võttis!

 Muidu on, nagu ennist mainisin, meie jõulud kodused olnud. Aga ega minu jaoks ongi see täiesti tavaline aeg, aasta kõige pimedam aeg, aga õnneks lähevad juba päevad kukesammu võrra pikemaks ja see mulle meeldib.

 Aga ega ma pikemalt ei blogigi, pildid kõnelevad ise.

Emal kõik jõulukaktused õitsevad aga see kollane on nii eriline...
Ave, Eve ja Merle, see on nüüd teie kunagine kodumaja Lõpel :D
Läheb lugemiseks! Emal on kodus suur ja põnev raamatukogu...
Kallis Ema loeb oma käsikirja, millest ma raamatut koostan...
Germo vanaema juures Lõpel
kes sealt piilub ;)?
venna Miisu on päris vallatu :)
saage tuttavaks, mina olen Miisu Peterson :)
vend ja vennanaine
nad neljakesi tulevad... :)
...
vennananine ja vend Oidremaal, oma kodu ukse ees

Aitäh, hõimlased! :)



25.detsember. 2017.a.
Vana-Rääma

reede, 22. detsember 2017

Ettevaatust, Jõuluvana ja Päkapikud on liikvel!


  Ma ei tea kuidas teistes linnades asjaolud on, aga Pärnus liiguvad ringi valge ja halli habemega mehed. Ja täna jõudsid nad meile külla. Ju siis oleme Germoga head lapsed olnud. Või? No vitsa meile igatahes ei antud.

 Sellised üllatused on armsad. Üllatuseks teatas Päkapikk, et on minu korraldatud Pärnu kirjandusõhtuid ka väisanud. Nii armas oli seda teada. Aitäh! Mis aga kirjandusõhtutesse puutub, siis selle hooaja korraldamise jätan vahele ja juba järgmisest sügisest olen taas reel. Seniks varuge kannatust ja kirjutage raamatuid!

 Germol oli üle aastate siiralt hea meel, et Jõuluvana ja Päkapikk teda külastasid, kuigi ta on neist pikkuselt üle ja tahab mõlema kohta Päkapikk öelda, aga las ta siis ütleb. Nüüd ta siis maiustab oma toas ja on rõõmus.

 No Päkasid on meil täna käinud juba õige mitu ja kohe, kohe astub veel üks uksest sisse. Ma kaldun arvama, et me siiski oleme head lapsed olnud. Aitäh!

 Astuski! Päkapikk Ave käis ja nüüd kimab Tallinna poole, seal ka vist head lapsed.
Avele siirad tänud, lisaks kõigele, ka veel Mehhikost toodud tassi eest! Jee!

 Olen, tänu kallitele sõpradele, ka jõulutunde tagasi saanud ning kirjutan hetkel romaanitriloogia 3. raamatut juba.

  Mõnusat jõuluaega! Hoidke, külastage ja armastage oma lähedasi ja sõpru!

Germol rõõmu rohkem kui raha eest! Koos Päkapikk Avega :)
Päkapikk Ave kingikott ;)
ja uus tass Mehhikost



22. detsember. 2017.a.
Vana-Rääma

Jõulueelseid mõtisklusi...


 Ma isegi ei mäleta kas olen maininud oma blogis, et kogun magneteid, õigemini kogunevad need ise mu külmkapile. Aga need on armsad ja suurima hea meelega võtan iga kingituse vastu. Nii tõigi armas Reelika mulle nädala eest kauni magneti Inglismaalt. Aitäh, Reelika!

 Üleeile hakkas ka mulle jõulutunne tulema, muudkui kirjutasin, nii luulet, romaani kui ka artikleid. Kuigi mulle just see pikk ja pime periood ei ole vastuvõetav, ei saa ma tegelikult arugi kuhu ja kuidas päevad kaovad, sest just sellel ajal olen kirjutamislainel ning juba aastaid. Aga paar päeva enne jõule jõuab mulle siiski jõulutunne kohale. Nii ka sellel aastal, ehk siis üleeile.

 Kahjuks juhtus nii, et üks eilehommikune vihakõne nullis kogu mu jõulutunde ja lõikas läbi inspiratsiooni. Nimesid mainimata juhtus selline asi, et üks mu hõimlane tegi vihakõne ja sealt tuli selline valedelaviin, et mul hakkas lausa paha. Ühesõnaga, kui ma kirjutan artikleid siis ma alati enne küsin kas ma tohin inimese nime, kellest artiklit kirjutan, sinna lisada. Küsin kas tohin eesnime kirjutada, kas tohin perekonnanime kirjutada, kas tohin üldse nime mainida. Hiljuti kirjutasin Inglismaal lumetormi käes vangis olevast Reelikast, kuid perekonnanime artiklis kirjas ei ole. Ning fb-s jagades jagan paljusid oma asju üldse ainult sõpradele. Aga antud persoon valetas, et tema töökaaslased ostsid lehe ja leidsid sealt antud inimese nime. Leidsidki eesnime, aga Reelikaid on palju ja Reelika nõusolek oli artikli kirjutamiseks olemas, seega tegu oli sulaselge valega. Ja pealegi, kui mõni inimene peale lahutust jätab endale mehe perekonnanime siis ta elabki selle nimega, pole õigust kellelgi vinguda, ega näpuga näidata mida ta selle nimega ette võtab. Oma elu elab!

Artikkel on ka veebis olemas ja lugeda saate SIIT!

 Kohutav, kui oma hõimlaste seas on inimesi kes kipuvad sinu elu elama, ega näe milliseid kohutavaid vigu nad ise teevad, rikkudes nii enda, kui oma laste elu ära! Paraku juhtub selliseid asju ka jõulude ajal, mil on just rahu aeg ja inimesed võiks mõne asja endas hoida või endaga üldse tööd teha, kas või psühholoogilt abi otsides, kui oma eluga enam toime ei tule. Ja siis, ise eluga sasipuntras olles, kiputakse lausa kriminaalasjaga ähvardama. Õudus kuubis!

 Nonii, vihakõnest sai vihablogipostitus, aga pidin välja kirjutama, sest me ei ole isegi jõulude ajal selliste ebameeldivuste eest kaitstud. Mis seal ikka, tegin otsuse, et kõik ei pea mu fb ajajoont lugema, kuigi antud postitus oli nähtav vaid sõpradele. Vahel tuleb sõbralisti tühjendamine kasuks. Jah, ma andsin talle andeks, aga osad inimesed lihtsalt ei peagi sinu elus olema, sinu tegemistest osa saama, seega nad ei pea ka sotsiaalmeedias su sõprade nimekirjas olema. Mõelge ka teie selle üle ning tehke vajalikud toimingud.

 Tänane hommik on palju ilusam, päikesepaistelisem ja positiivsem. Tegelikult juba eile õhtul sain hingerahu tagasi, lugedes Heli Künnapase raamatut, mis on nii positiine. Aga sellest juba blogisin. Aitäh raamatu eest ja muidugi ka selle positiivsuse tagasitoomise eest, kallis Heli!

 Täna ilmunud NELLI TEATAJASSE kirjutasin pisikese nupu meie armsast, kahekordsest olümpiavõitjast ja kahekordsest maailmameistrist Erika Salumäest. Erika lihtsalt on ka minu jaoks üks inimesi, kes tekitab positiivse tunde. Ma ei väsi teda imetlemast ja temast kirjutamast! Kunagi kirjutan veel, luban! Vabandan, muidugi trükivea pärast, mis artiklisse oli lipsanud. Vabandust! Aga väikse ülevaate tema raamatu esitlusest Pärnus said ka nüüd NELLI TEATAJA lugejad. Oli armas kohtumine, aitäh!

 Katsun nüüd uuesti inspiratsiooni kinni püüda, sest üks laulusõnade tellimus on õhus ja vastu eilset (21. dets. 2017, kell 5.02) lõpetasin romaanitriloogia 2. raamatu kirjutamise, mida kirjutasin 37 päeva.

 Rahulikke ja mõistlikke jõule!

Mõni foto ka:
meie pesamuna Zorro soovib ka häid jõule!
artikkel tänases NELLI TEATAJAS Erikast

22. detsember. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 25. detsember 2016

Jõululaupäev kalli Ema juures Lõpel

minu kõige, kõige kallimad...


  Tegelikult olid mul tänase päeva plaanid juba pikalt paika pandud, aga juhtus nii, et hommikul helistas õde Reet ja tegi ettepaneku sõita Emale Lõpele külla. Loomulikult nõustusin ma kohe, sest mul endal ei ole ammu enam autot ja loadki aegunud, kuid kallile Emale külla oma endisesse kodukanti on alati armas minna. Pealegi on jõulud just selleks sobivam aeg.

  Algselt pidime koos poegadega kella 16.00-17.00 vahel jõululauda istuma. Olin juba eelõhtul sügavkülmast liha ja verivorstid sulama võtnud ning seaprae küpsetamisest ma loobuda ei tahtnud. Nii otsustasingi, et teen prae valmis ja sõidame koos praega Lõpele. Ahjaa, kuna õele väga meeldis minu tehtud kaste siis panen retsepti ka siia, kuid koguseid ma ei ütle, sest panen kõiki komponente silma järgi. Niisiis:

sealiha-
(määrisin sealiha maitseainetaga ära ja panin ahjuplaadile. pisut pipart ja soola. tavaliselt panen ka küüslauguküüsi, teen noaga lihasse augud ja topin poolikud küüslauguküüned sisse)

porgand-
(lõikusin porgandiviilud otse pannile)

sibul-
(lõikusin 2 suurt sibulat ka pannile)

Küüslauku mul kahjuks ei olnudki kodus, kuid mul oli külmkapis hapukurgivedelik ja hapukurgid teen ma üsna küüslaugused. Valasin veerand purki kurgisoolvett pannile. Lisasin veel majoneesi ja valget veini umbes pool pudelit. Panin paariks tunniks 200 soojaga ahju küpsema. Muidugi keerasin ka liha vahepeal. Ning maitsev ta saigi. Lihtne ju!

 Vennal käisin ka üle saja aasta külas.
Üldiselt väga armas õhtu oli. Nüüd album tehtud, blogiga saan ka varsti ühele poole ning tuleb puhkama minna.
  Veidike pilte ka siia, nagu kombeks.

mina oma kahe armsa pojaga, valges pusas Geio (noorem) ja mustas pusas Germo (vanem)
Ema kapil oleme kenasti reas, vend Kalle, õde Reet, õde Marge ja mina...
õnnelik Germo vanaema juures
asjalik Geio vanaema juures
minu kallis Ema on juba 81 aastane! 

 *************

 Eile ei jaksanud ma meie mõnusast luuleõhtust blogida, kuid kirjutan siia mõne reaga.
23. detsembril korraldasime koos (:)kivisildniku ja Raul Majasega luuleõhtu kohvikus Versus.
Pealkirjaks oli "Jumalike Ilmutuste (:) meistriklassi luuleõhtu."

Esinesid:

(:)kivisildnik
Margit Peterson
Rasmus Paesüld
Leonora Palu
Kädi Kallau
Mehka
Jaak Känd

DJ puldis oli (:)kivisildnik

 DJ (:)kivisildnik mängis plaadilt vahelugusid, kuid lõpulugusid nautisime Belka esitluses.
Siirad ja suured tänud kõikidele, eriti veel kohviku Versus töökale ja lahkele kollektiivile kes tahtis ja viitsis jõulude eel kohvikut meie pärast kauem lahti hoida.
Me kõik armastame teid Rivo, Anneli, Maire, Karl, Elis jt...

  Nagu üks hea hing ütles, et tase olevat tugev olnud, hoiame ka meie meistriklassiga latti kõrgel.

Nüüd veidike pilte ka sellest õhtust. Osad Kädi Kallau klõpsitud, osad minu...
Leonora Palu
(:)kivisildnik
mina
Rasmus Paesüld
Raul Majas
Jaak Känd
Mehka

Belka 
(:)kivisildniku meistriklass koosseisus: (ülevalt) Rasmus Paesüld, Leonora Palu, (:); mina, Mehka, (alt) Jaaak Känd, Kädi Kallau, Belka ja maas lamab Raul Majas


24.-25. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma


laupäev, 26. detsember 2015

Jõulupühad Tammistes

Minu kallid Ülar Palmiste ja Ruth Kõlvart


   Eile sõitsime Germoga Pärnumaale, Tammistesse kallile sõbranne Ruthile ja tema elukaaslasele Ülarile külla. Ja, oh üllatust, päkapikud olid kingitused kuuse alla jätnud! Ju neil oli kiire, vaja ju ikka laste juurde naasta, aga arusaadav ka, nendele ju kõige kiirem periood aastas ;)

üks kingitus millega oli vaja ju poseerida
teine kingitus, imearmas
see kübar oleks justkui lapsepõlvest minuni jõudnud. Ema kandis sarnaseid
kallis sõbranne Ruth kingitusega

Germo kingitustega (uhke müts ja imesoe, Ruthi kootud sall)
mina kingikotiga
Germo kingikotiga
Ülar kingikotiga

  Ikka ja jälle ei saa ma ka üle perekassidest Jossust ja Teedust. Jossu on ehe inimestesõber, pugeja (ikka heas mõttes) kes peab kõike kuulma ja nägema. Ilma inimesteta ta olla ei oska. Eile õhtul oli ta lausa mures, kuna keegi ei tahtnud magama minna. No, nii sõbralik pererahvas, maitsvad toidud ja....pidime ju ikka ka kingitusi demonstreeima. Jossu oleks tahtnud ammu magama minna, aga ei saanud ju, sest lisaks kõigele tulid televiisorist head saated ja juttu jätkus meil hommikutundideni.

Jossu ja Teet
Germo mängib Jossuga
Jossul see hetk kus uni peale tikkus
Jossu on lihtsalt armas
ise nagu diivanikate
selfi :)
piilun laua alt mis toimub...

ja nüüd sain kellukese kaela 
  Teeduga on teised lood. Tema on kass kes kõnnib omapead. Käib tiiru kodus söömas ja kaob. Eks noorem kass Jossu ju tahab temaga mängida, aga Teet on selline tõsisem. Isegi ühele pildile õnnestus nad jäädvustada.


Germo peale habemeajamist ja enne juuste lõikamist (see on perenaise kleit, ei ole Germo oma) :)
Ruth Germole imelist soengut lõikamas
Pererahva ühissoeng (Germole)sai valmis
vajus kohe mõttesse
peremees Ülar
  Täna võttis võimsaid tuure Tammepärja juuksurisalong. Ruth lõikas kääridega Germole uhke soengu ja Ülar silus aparaaadiga kenasti üle. Ja muidugi ajas peremees kenasti ka Germo habeme maha. Päris sile poiss tuli välja.

ja see hetk kus peremees avastas, et minuga koos polegi pilti ;)
Palmiste ja Peterson ;)

  Tammistest koju sõites kohtus Germo bussis oma kunagise söögitädiga, kellega juttu jätkus neil kauemaks. Nagu teada, on Eestimaa nii pisike, kõik on kõigi tuttavad jne...Nii juhtus ka täna, et koos söögitädiga tuli bussi ka üks teine naine, kes osutus minu kauaaegseks facebooki sõbraks, Merikeseks. Mõlemad tunnevad ka Ruthi. Oli rõõm ka reaalselt tutvuda! Sihukesed põnevad jõuluüllatused siis.

 No ja, päevad on ka juba pisut valgemad ja uus aasta pole enam mägede taga. Hoidkem ja hooligem!

Margit Germoga.

26.12.2015.a.
Mai