Kuvatud on postitused sildiga Zorro. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Zorro. Kuva kõik postitused

pühapäev, 24. september 2017

Jaansoni rada 69. päev + Pärnu Postimees

vaatan teid kolmanda silmaga ;)

 Olin pmst 2 päeva siit eemal. Lihtsalt vajasin natuke vaikust ja seenemetsas kondamist, ärge pange pahaks et ma teie kõnedele ei vastanud! Eilses Pärnu Postimehes ( 23. september)ilmus sisukas artikkel minust, läbi Tõnu Kanni ja Urmas Luige nägemise. Aitäh selle eest, poisid! Olen saanud väga palju positiivset tagasisidet ja loomulikult meeldis artikkel mulle endale ka.

 Kui Tõnu Kann mulle 15. septembri hommikul äratust tegi, olin ma alguses kahtleval seisukohal, et kas seda artiklit vaja on. Aga kuna ma juba olen avaliku elu tegelane ja Tõnu on imeline ajakirjanik siis ma ei suutnudki ei öelda. Samuti meeldis mulle, et minust fotod jäädvustab Urmas Luik, sest oleme temaga korduvalt koostööd teinud ja kõik on alati kenasti laabunud. Ka sellel korral. Kahjuks on artikkel küll tasuline, aga ma ostsin endale ajalehe, või õigemini ostis selle mulle naabrinaine sest eile (laupäeva) hommikul tuhisesime kohe seenemetsa ja mul ei olnud lihtsalt aega, nii tihe päev oli. Lugesin ise artikli läbi alles täna varahommikul. Tõnu oskab väga hästi küsida ja ilmselt oskan ma ka vastata. Ausad küsimused-ausad vastused!

 Artiklit lugeda saate SIIT!

 Eile sõitsid poisid Lätti. No läksid naabreriiki külastama ja viskasid meid Germoga Jõulumäe metsade vahel maha. Hea et viskasid, kuna korjasin tunni ajaga terve 10 liitrise ämbritäie seeni ja veel pool ämbrit puravikke ka. Puravikud praadisin või sees ära ja panin purki, aga teisi seeni (enamus igasugused riisikad) kupatan siiani, sest täna oli kena suvepäev ja aias askeldamisest just hea aeg, nii ma kupatatud seened külmkappi viskasingi. Homme ehk saan need purkidesse soolata. Seega eilne rada sai metsas läbitud. Ma käiks iga päev seenel kui saaks!

 Täna hommikul läks kell 5.23 uni ja juba kell 6.20 olin rajal. Linn alles magas aga juba kell 6.45 läks valgeks. Läbisin 6 km. Üksinda kepikõndisin, kuna ei raatsinud Germot nii vara rajale ajada ja kui aus olla siis mulle meeldibki kõige rohkem üksinda seal kepikõndida ja omi mõtteid mõlgutada, nagu mainisin ka artiklis. No igatahes paar kalameest tuli vaid rajal vastu ja nemad ka naeratasid mulle, ise arvasin, et ju on ajalehte lugenud. Varahommikul rajal käimise pluss ongi see et sa ei jää kellelegi jalgu ja vastupidi. Uku kõrts oli ka sellel nädalavahetusel suletud ja ühtegi joodikut mul teepeal ees ei kakerdanud. Vabandust väljenduse eest, aga kui elad kurikuulse kõrtsu juures siis ei kõla isegi sõna alkohoolik kenasti. Ainus mida oli kohutavalt valus vaadata, et nr 14 buss sõitis Aleksandri pubi ees ühest klaastaarast üle ja tänav sai klaasikilde täis. Ilmselt purunesid ka bussi rehvid... Pudeleid vedeles üldse igal pool, komistasin lausa otsa, sest eile oli Pärnus motohooaja lõpetamine ju. Aga pole minu kommenteerida, kuigi kahju on vaadata, et inimesed ei märka oma pahna visata ka siis prügiksti kui prügikast on nende kõrval. Aga see selleks.

 Pool päeva askeldasime aias, küpsetasime šašlõkki, poisid niitsid muru ja juurisid põõsaid. Päikeseline suvepäev oli ju. Olen isegi taas päikesepunane, kuigi peale Porto päikest on mulle isegi natuke pruunikas jume peale tulnud. Hakka või uskuma legendi et kui käid soojal maal ära ja võtad seal päikest, hakkab ka albiinonahkse inimese nahk pruuni tooni võtma. Küllap nii ongi, sestap jumekam olengi.

 Reedel keetsin ka seeni, Terje tõi. Need on kenasti purki soolatud ja natuke on ka mu varasalves hoidiseid, mitte küll nii palju nagu eelmisel aastal, aga ikkagi. Moose peaks veel keetma, sest Germo avab usinasti purke ja armastab igal hommikul süüa kaks viivu moosisaia. Ei saa ju keelata. Las sööb. Ise ma mekin harva neid, vaid siis kui siu tuleb. Ja endiselt olen ma kõigesööja, dieetidega ennast ei piitsuta. Öhtusöögiga pingutasin üle, kuna vahepeal oli ülimagus ikluuini ja tõustes olin liiga näljane. Kartul ja kotlett maistsesid hästi. Seega- hakake liikuma ja kaal hakkab koos teiega!

Head!

Fotogalerii:
foto: Urmas Luik
Pärnu Postimehe esikaanel..(foto: Urmas Luik)
artikkel (foto: Urmas Luik)
ja natuke veel...
kell 6.20 Vana-Rääma...
varahommikune Rääma tänav...
Bestri pood varahommikuses üksinduses...
2 km läbitud uhketes Porto roosades tennistes :)
päike hakkab tõusma juba...
ja ongi valge!
3 km läbitud...
linn ärkab...
ja mina olen täiksa ärkvel...
 1 km koju...
töömees niidab aias...
väike šašlõkk...
Germo ja pirn...
peatus-seenemets!
10 l riisikaid...
puravikud...
puravikud pannil või sees praadimas...
puravikud purgis...
Zorro tervitab :)
soolaseened purgis...
veidike hoidiseid...
veidike veel...

24. september. 2017.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 17. august 2017

Kuivatatud kukeseene pulber ja teised tegelased...

Särtsakas Inga ja lõbus Germo

 Täna on väga kirev päev olnud. Kogu aeg midagi toimub, aga ma jõudsin lõuna ajal isegi poolteist tundi iluund teha, ausalt!

 Tänud külastamast Külli, Triin, Jaanika, Ruth, Maarja, Inga, Urmas, Aare, Rivo ja Maire! Uute kohtumisteni! Homme on ka kirev päev, aga mind te kodust ei leia, on enne mõningad asjatamised ja õhtul lähme kalli õe juubelile. Põnev!

 Aitäh kõikidele kes raamatuid ostmas käisid, neid veel jagub!

 Armas Inga tõi mulle kalli Luule Luuse käest ravimtaimi ja üks põnevaim toode nende hulgas on kuivatatud kukeseene pulber. Just see on mu blogimise põhiteemaks. Taimetark ja poetess Luule Luuse on üks üllas ja armas hing, kellest olen ka mina korduvalt bloginud. Inga, armas, anna siis talle ikka tänusõnad ka edasi, kui ma ise enne teda ei näe. Kukeseene pulbrit tarvitan juba hommikul kohe, panen võileivale, kuna me jah eriti pudrusid enam ei tarbi. Lõhn on juba hea ja maitsel pole ka viga. See on üks immuunsuse tugevdaja ja paras energiapomm, tervise edu pant. See aitab:

  • kasvajatevastane mõju
  • aitab stimuleerida immuunsust
  • abistab põletikuliste protsesside korral
  • on loomulikuks antibiootikuks

 Pikemalt saate lugeda SIIT.

 Sellel aastal olen ise vähe ravimiatimi korjanud, sest mul on neid eelmisest aastast järgi, kuigi joome raviteed iga päev. Aga selle eest on sõbrad hoolitsenud, et meil ikka värskelt kuivatatud ravimteesid oleks. Aitäh! Pildid kõnelevad. 

 Nii see kalapäev õhtusse veeres.
Olge armastatud! 

üks teetaim mille nime ma ei tea, pean Luule käest uurima...
põdrakanep
kuivatatud kukeseene pulber
Zorro ärkas, kui Inga teda fotografeeris :)
Fotod:
aedpiparmünt


17. august. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 6. august 2017

POSÕ, CLAVIS ja suvise Pärnu melu

Germo, Kristjan, Terje ja mina Maarja-Magdaleena Gildi juures

 See, et Pärnu suvel ülerahvastatud on ja iga nurga peal mõni üritus või sündmus toimub, pole üldse uudiseks. Iseasi on see kui palju neist pärnakas suudab, jaksab ja tahab külastada. Jah, puhkajatel on siin palju melu ja põnevust vaatamata ka sellele et ilmataat meile sellist vingerpussi mängib. Weekend on läbi ja mittefännidele on just sellel ajal sobiv aeg külastada mõnda üritust, sündmust jne...Nii jõudsin ka mina üle aasta Steineri aeda ja Veereva Õlu pubisse. Ausalt öeldes oli üks imeline päev, ma ei kahetse mitte midagi! Aitäh kõikidele kamraadidele!

 Vabandama pean ma nende ees kes telefonitsi üritasid minuga kontakti saada. Nädalavahetused on minu jaoks kiired ja ma olen rohkem olemas tööpäevadel. See nädalavahetus kulges sootuks teistsuguseks, aga ilmselt oligi nii vaja, sest ma olen nii harva pubides käinud ja suvi on ju üürike. Tegelikult ei olnud meil eile üldse plaanis pubisse minna, aga vahel võtavad plaanid uusi tuure ja meie õhtu kulges väga vingeks. Selle eest ka suured tänud Terjele ja Toivole, kes meid õhtul Veereva Õlu pubisse kutsusid. CLAVIS on üks armas bänd, tõmbab alati peo nii käima ja mul on nii hea meel, et mul on sõbrad Raido, Riido, Priit ja Andres, kes teevad ülilahedat bändi! Armastan! Lugeja näeb emotsioone fotodelt. Ave, Karin, Monica, Terje, Toivo, Irja, Sofi jt..oli armas!

 Tegelikult jalutasime Ave ja Germoga kesklinna Pärnu Gildipäevadele, mitte just ostlema, aga pärnakatest (pärnumaalastest) noorte muusikute bändi POSÕ nautima. Kolm selle bändi liiget on pärit Lavasaarest, kus ka mina kunagi elasin. Pealegi on bändi ainuke naisliige (eile oli neid 2) Ariel Marksalu illustreerinud mu raamatud "Segevereline" "Rist teel" Ööde tütar" ja "Westoffhauseni häärberi saladus" (kaaned). Viimases raamatus kirjutan lahti ka POSÕ nime legendi ühe osa. Lisan siia ka selle kuidas Vikipeedia bändi tutvustab.

POSÕ on 2012. aastal loodud Folk'n'Roll muusikastiili viljelev Pärnu juurtega ansambel.
Pool ansamblist on isehakanud muusikud ja teine pool alles omandab muusikalist haridust või on juba omandanud. POSÕ motoks oli, on ja jääb – "miski pole kindel, isegi mitte rütm". POSÕ esinemiskava sisaldab bändi omaloomingut.
2014. aasta sügisel valmis ansamblil esimene muusikavideo

POSÕ liikmed:
  • Ariel Marksalu - klaver/laul
  • Kairo Pettai - akordion
  • Kristjan Põldmaa - kitarr/laul/basstrumm
  • Hendrik Lõpp - basskitarr
  • Otto-Georg Kirsi - laul/mandoliin
  • Oskar Ilves - tamburiin

Äramärkimised:
  1. Vabariikliku koolibändide konkursi BÄM 2014 GRAND PRIX
  2. KÄMP LIVE 2014 võitja
  3. Viljandimaa Noortebändi eripreemia
  4. Tudengibänd 2014 võitja
  5. Tudengite eurovisioon 2015 võitja

FACEBOOKI lehekülje leiad SIIT.

  Oli armas kontsert!

 Steineri aia juures kohtusin ka armsa Elis Kajoga(ja nende bändiga, mille nime ma kahjuks ei tea). Kahjuks olid nad just lavalt tulnud, aga kenad piigad pildile sain ikka. Elis on tuttav Versuse rahale ja ta laulab ning luuletab imehästi. 

 Uus nädal ei ole enam mägede taga, ees ootab seenemets ja veel palju huvitavat, aga sellest kõigest kirjutan järgmistes blogides. Täna lihtsalt ma ei ajksanud kalli Anneli kutsele vastata, aga oli armas kohtuda!

Olge musid!
Fotogalerii:
imearmas ja andekas Elis (esimene) oma bändiga
POSÕ vol 1...
2...
3...
Kristjan annab Toivole rulatamise juhtnööre :)
Germo, Kristjan, Toivo....
CLAVIS Veerevas Õlus
...
...
...
täna aga on meie perel selline päev :)
Zorro katab päeva toas magades silmad kinni, sest öö veedab ta õues ärkvel olles :)

6. august. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 9. juuli 2017

Jaansoni rada 50. päev

natuke väsinud aga ikkagi õnnelik :)

 Nonii, rajal käisime eile ehk siis laupäeval, aga blogima jõudsin alles nüüd. No suvi on ja teen vahel nn netivabu päevi.
 Läbisime 5,5 km, rohkem ei suutunud, sest õhku oli vähevõitu. Tõsi küll, tuul oli täisa oma tööd tegemas, aga ikkagi oli raske hingata. Sellel nädalal jõudsin rajale 3 korda ja läbisime lühemaid maid, ning see andis tunda. Üle pika aja tundsin väsimust kuigi jalad ei väsinud, füüsiline vorm on kordi tugevamaks läinud, kui kolme kuu eest, kui kepikõndimisega alustasime. Jalgadelt (põlvede juurest) on kadunud paunad ja üleüldse on jalad musklis ja pekki on peal vähem. Tegelikult olengi ma veidi mures, sest need lihased on koledad, aga tervis on ikkagi tähtsam.

 Täna käisin ka üle kuu aja kaalul. Kokku olen selle kolme kuuga maha võtnud 15 kg, kuigi viimasel ajal läheb visalt, aga siiski. Mul pole ju kiiret kusagile. See 11 kg, mis esimese kuuga läks oli sulaselge rasv, mis oli tingitud mu istuvast ja väheliikuvast eluviisist. Raamatuid ja artikleid ju liikudes ei kirjuta. Kui 11 kg oli kadunud, hakkas kaal mängima, küll läks nädalaga pool kilo maha siis tuli teise nädalaga kilo tagasi jnejne...Aga ma ju jätkuvalt söön kõike ja see oli juba algusest saati mu eesmärgiks. Ei mingeid dieete ega enese piitsutamist või näljutamist söögiteemal. Las see pekk läheb nii nagu läheb. Peaasi, et enesetunne on hea ja immuunsus ka kordi tugevam. Ei haigestu iga tuuleiili peale köhasse, nohusse ega keskkõrvapõletikku, nagu ma viimastel aastatel olin neid pidevalt põdenud. Tõsi küll, kael on mul siiani nõrk koht ja radikuliit kerge tekkima, aga see on ka ainuke tervisehäda mis mind aegajalt piinab.

 Nagu esimeselt pildilt on näha, on ka mu käed väiksemaks jäänud, kuigi ilma varrukateta riideid ma siiski kanda ei saa, nahk, mis ripib on lihtsalt kole. See ei taha kusagile kaduda, kuigi musklid on juba moodustunud. Kerge kulturisti hoiak juba.

 Naljakas on see, et osad lausa ehmatavad, kui mind üle pika aja näevad, et olen alla võtnud. Samas mõni teine ütleb, et ei saa aru midagi. Aga ma ise saan, tunnen, et peegel on minuga paremaks sõbraks saanud ja riided ei ole enam ümber. Eks mul ole ju kaalu endiselt palju peal ja minu kaalu juures ei tarvitsegi aru saada, et olen 15 kg väiksem. No ja ma ei saanud, pidin jalad pildile jäädvistama, rohkem nagu enda huvi pärast, ei eksponeeri on keha kui vaatamaisväärsust. Kuigi ega ma pole oma keha ka, vaatamata ülekaalule, kunagi häbeneunud. Olen temaga kogu aeg hästi läbi saanud. Aga tervise heaolu nimel olen valmis milleks iganes.

 No ja peale rada olie meil armas suvine istumine, kalla ja naabrimees mängisid jäähokilt ja meie naabrinaisega lõime ennast lille, ehk siis naabrinaine joonistas mulle ka uued kulmud. No ja kuidas sa siis jätad endli tegemata. Kohe peab ju. Ahjaa, jäähoki lõppes naabrimehe võiduga, pidin ju selle ka ära mainima. Aga armas õhtu oli, aitäh!

 Täna on selline mõnus lebopäev olnud, aga õhtule viirutasin suure punkti moosi keetmisega. Hoidiste sissetegemise aeg on niigi lükkunud sellel aastal ja ma vaikselt ikka vaaritan, et oleks talvel võtta. Täna keetsin kokku segumoosi, mis koosnes järgmistest komponentidest:

õun
banaan
virsik
aprikoos
maasikas
viinamari
suhkur

Mõnus pühapäev oma kallitega koos kvaliteetaega veetes on õhtusse vajunud ja uus nädal peagi ust avamas.

Fotod:

1 km läbitud..
ujujad jõe ääres..
2 km läbitud...
jõe ääres on imeline olla...
rada...
Germo rajal..
peaaegu kodus tagasi...
vesi jões oli leige...
iseenda iluloojad :) rahu, värv on alles maha pesemata. naabrinaine joonistas
võistlustuled Soome ja Rootsi
punapüksne naabrimees võitis
Terje ja Tiksi terrassitaimed :)
Germo ja Zorro ka ju pundis :)
Zorro
ja Zorro istus varajaste hommikutundideni, ilma minuta koju ei läinud :)
ei eksponeeri oma säärejooksu, aga paunad põlvede juurest kadunud...
moosimaterjal tükeldatud...
ja moos purkides

 Armastan!

9. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma