Volbrimöll Kentukis Belka pilli järgi...

Urmas, mina, Belka, Ergo. foto: Ergo Korp

 Eile oli ju Nõidade öö. Katsu sa siis vaikselt kodus istuda, kui naabermajas hullutab Belka nõidasid. Nii me Maarjaga siis eile Blocksbergi mäele läksimegi.

 Hullult palju rahvast oli legendaarset Belkat kuulama tulnud. Kentuki oli puupüsti täis ja kui ma ausalt ütlen siis peaaegu iga teine oli tuttav. Pärnu rahvas lõõgastus sajaga!

 Nii ma siis vestlesin ka Meelis Sarvega kes lubas, et juba 1. septembril võib ka PÖÖLOY GLÄÄNZI Kentukis näha/kuulda.

 Pärnu muusikud ei ole uhked ja vaenulikud üksteise vastu. Kui ikka mõnel bändimehel on vaba õhtu, läheb ta kolleege nautima. Nii oli kohal ka (lisaks Meelis Sarvele) rahva poolt armastatud muusik Ergo Korp.

 Legendaarne diskor Vardo Rohtmets oli ka kohal ja kenasti pruunlaseks maskeeritud. Ning silma nurgast nägin ka korra teist legendaarset diskorit Elmu Sadulseppa. Siis, veel armsaid Greetet ja Liina, Tiinat, Katrinit, Mäksi, Mehkat, Evat, Urmot ja paljusid, paljusid teisi tuttavaid. Vahepeal oli sihuke tunne, et rahvas ei mahu enam kõrtsu äragi.

 Belka fenomen seisnebki selles, et ta nime peale tuleb alati meeletu rahvas kohale ja tal on väga palju fänne, mille üle ma üldse ei imesta. Ka mina ise oln üks nendest ja juba pikki aastaid.

 No ja kes juhtus paar õhtut tagasi mu pildi alt kommentaare lugema, siis facebooki kasutaja, nimega Mehis Ott lendas otse Tenerifelt kohale ;)

 Rahvas põrutas veel edasi Miragesse Clavist nautima jne...Mina tulin poole ühe paiku koju, kaasas Belka vinüülplaat "Mehega 2 planeedilt," tuju hea ja põsepuna palgel. Taas üks imeline õhtu on ajalukku jäädvustatud. Aitäh!

 Täna hommikul selgus, et Germo rohud olid eile õhtul otsa saanud (ühed neist), seega tuli ruttu Kaubamajakas asuvasse apteeki sõita. Kuna eile õhtul jäi tal (vist) üks rohi võtmata. Ta ju ei räägi kui otsa saavad ja ma pean ise kogu aeg jälgima, siis tänasele rajale minekule on kahjuks kriips peale tõmmatud, sest rohud on talle eluliselt tähtsad. Nii ma siis täna teda 24 h valvan ja koduselt seda imelist päeva mööda saadan.

Volbriöö tõi Pärnusse kena kevade, nautige!

rahulik Volbrimöllu algus, laval Belka

Mehka ja Vardo Rohtmets

peldikuendel Ergoga

Mehkaga jalga keerutades sai üle möllava rahva ka Belkast pilti tehtud

rahvas naudib sajaga...

Belka vinüüliga "Mehega 2 planeedilt"

ja vinüül ka selgema pildi pealt...

nan-nan-nan-nan-naaa, eputan :)

1. mai. 2017.a.
Vana-Rääma

Siis kui kohtad kallist kooliõde ligi 30 aastat hiljem...

Aili ja mina ligi 30 aastat peale viimast kohtumist...

 Elu on täis üllatusi. Olgu tänatud inimesed kes mind täna välja kutsusid ja keda mina välja kutsusin. Eelkõige tänukallid sulle kallis Ergo tervituste ja imetoreda esinemise eest! Püüan ikka edasi su lemmikkirjanik olla!

 Kuna ma elan nn Bermuda kolmnurgas (Uku kõrts, Aleksandri Pubi, Kentuki kõrts naabruses) siis vahel tuleb juba viisakusest naabreid külastada. Sellel korral siis sai Kentuki kõrtsus Ergo pilli järgi tantsitud. Aga oli vahva ka, sest lisaks mõnele meesinimesele, kes tahtsid tantsuplatsil vaid kõikuda sain tantsu lüüa ka mehega kes käib peotantsui kursustel. Küll oli hea! Ausalt. Ma armastan üle kõige valssi tantsida, siis rumbat, siisa sambat. Ja uskuge või mitte, täna sain ma ikka ennast parajalt higiseks tantsida.(korvas selle, et pole mitu päeva Jaansoni rajale saanud).

 Aga see pole kõige põnevam uudis. Kõige põnevam on ikka see, et ma sain juhuslikult kokku ligi 30 aastat mittekohtunud kooliõega kellel oli juhtumisi koht broneeritud ka just meie lauas. Täielik müstika! Küll oli rõõm üle pika aja kohtuda, armas Aili! Tõsiselt. Ja me mõlemad tõdesime, et me polegi vanemaks jäänud. Vaata, et isegi nooremad oleme. Küll oli armas kokkusattumus! Aitäh ka sulle, Ergo, et sa rahva Pärnusse kokku tood! Täna oli kuulda, et Kentukis oli rahvast Vigalast, Lihulast, Nuiast, Paidest jne...Täitsa põnev!

 Aitäh ka Evele, Maarjale, Annele, Aivarile, Ailile ja Peeterile! Uute kohtumisteni!

no too onu rääkis et oskab ka valssi tantsida, aga vaid rääkis...

see (nagu ka eelmine) pilt kalli Eve tehtud

minu kallis sõber Ergo

nad tantsivad ;)

minu kallis kooliõde Aili

meie ;)

P.S. Peagi lisan ehk mõne pildi juurde...


23. aprill. 2017.a.
kell 2.03
Vana-Rääma

Kentuki, uus tass, sõbrad, Jaansoni rada 6.päev jne...

koos Jüri Homenjaga

  Hakkasin eile meenutama, et kui kaua me polnud Jüriga kohtunud (6?7?8?). Aastad lendavad väga kiiresti. Tänusõnad õele, kes mu eile "välja" kutsus ja veel naabermajja, kus nädalavahetuseti mängivad bändid ja toimub muudki põnevat. Oli armas õhtu Kentuki kõrtsus ja sai isegi hea Jüri pilli järgi jalga keerutatud. Aga ausõna Elmu Sadulsepp ei ole mu poisssõber, aga hea tuttav on ikka! Suured ja siirad tänud sulle, hea Jüri! Olen teinekordki Sinu Muusaks.

Jüri Kentukis naisi hullutamas

esimene katsetus. no, mu telefon ei tee häid selfisid...Jüriga

 Tegelikult mul oligi vaheldust vaja, sest reede hilisõhtul jõudis minuni mu järgmise romaani toimetatud käsikiri ning asusin seda ülelugema. Aga see ei ole niisama lugemine, tuleb mõttega lugeda, et ei oleks loogikavigu ja täheapsakaid. Nii ma siis mitu tundi arvutis veetsingi, silmad punased ja kael lugemisest kange. Eile hommikul tõustes hakkasin edasi tegelema (ja täna, peale blogimist katsun lõpuni lugeda), kuni läksime külapeale šašlõkitama jne...

 Ausalt öeldes oli mul eile väike pettumus kuna 1 kilo oli tagasi tulnud. No, ma läksin küll kaalule peale šašõki ja supi söömist, aga ikkagi. No, võib siis ehk öelda, et kaal on seisma jäänud. Viimasest kaalumisest (kui avastasin, et 8 kg on läinud) oli 6 päeva möödas. Aga ma ei heitu, ei anna alla. Lihtsalt vahepeal jäi 2 päeva vahele, kuid täna õhtul käisime taas.

 Olen sellel nädalal pmst suppide peal olnud, kuid täna tuli šampinjoni isu peale ning tegingi šampinjonipastat (moodsalt öeldes). Praadisin šampinjonid, sibula ja hakkliha ära ning segasin segu makaronidele. Väga hea tuli. Ausõna!

...

...

...

Täna võõrustasin lausa 10 külalist, aga tunnise "lõunauinaku" jõudsin siiski ka teha, et õhtul rajale naasta. Germol käis kooliõde külas ja nad tantsisid kenasti, kui meie Evega köögis kohvitasime. Lapsed koksisid mune ka.

Germo ja Kaidi

 Olen tänasest ka uue tassi (kruusi) omanik. See jõudis minuni armsa Astridi kaudu, kes viibis paar päeva Pärnus. Siirad ja suured tänud, et leidsite koos armsa pojaga ka meie jaoks pisut aega!

armas Astrid oma armsa pojaga

siin ta on, uus tass Sri Lankalt

 Rajal sai täna vaid 5 km läbitud. Kohutavalt jäine tuul oli silla juures. Juba siis tekkis hetkeks tunne, et vist ei suudaga minna, aga sundisin ennast ja Germo oli ka nõus minema. Käed, kõrvad ja põsed külmetasid ja olid tulipunased, aga me läksime ikkagi. Kapuuts ka peas ei püsinud. Keda kõike rajal kohta võib. Täna tuli sõrkides meile Sõudeklubi juures vastu Eesti seksikam mees Märt Avandi näiteks.

 Mõnes mõttes on õhtuti parem rada väisata, sest loojuv päike on müstiliselt ilus ja kogu loodus hakkab unne suikuma. Otsustasin, et 10 kilomeetrit ma nii peagi ette ei võta, sest tunnen, et see on siiski veel minu jaoks liig. 2 päeva liigesed andsid tunda, kuigi eile õhtul tantsuplatsil tundisin et valssi tantsida on ikka kordi kergem juba. Ka on mulle tekkinud tiivad, ehk siis kätel on rippuv nahk. Kui ma neelatan, tekivad lõua alla kortsud. Müstiline on see, et riiete järgi näen kuidas järjest väiksemad numbrid selga mahuvad, aga kaal seisab. Aga ju ta siis peabki vahepeal seisma.

  Enne kolmandat kilomeetrit vaatasime juhuslikult taha ja Germo märkas Maarjat lähenemas. Jah, mina ju endiselt ei käi telefoniga netis, seega ei näinud ma rajale minnes ka Maarja kommentaari, et ta tuleb. Seda rõõmsam oli üllatus. Kolmel ja poolel (või vähem) kilomeetril tegime pausi, aga see oli viga, sest mu märg nahk jõudis maha jahtuda ja mul hakkas lausa vappekülm. Nii otsustasin tagasi tulla Niidupargi kaudu, sest mets varjab seal tuule. Liikusimegi läbi Niidupargi Niidumetsa peatusesse ja seal astusime nr 14 bussile ning sõitsime koju. Isegi mu mantel oli läbimärg, aga õnneks on tuba soe ja igasugune vappekülm on kadunud. Tuleb ennast hoida, sest päris mitu tuttavat põevad kopsupõletikku. Ilmselt see karge ja tuuline rõhkkond, mis meil praegu võimust võtab, pole hea.

  Nüüd aga lisan siia pildigalerii tänasest päevast ja hakkan taas asjalikuks.
Ehk blogin ka lähipäevil lõpuks kirjandusõhtu lõpakust, sest teema on edniselt aktuaalne ja rahvas soovib. Nädal on lihtsalt nii kiire olnud, pole süveneda saanud.

Olge hoitud!

16.aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Fotogalerii:

enne rajale minekut selfi nõeluva tuule käes...

kolmandal kilomeetril näost (tuulest) tulipunane...

Germo avastas, et Maarja tuleb...

Maarja jõudis kohale...

meie, päikesekullased...

3km läbitud...

väike paus oma lemmikhoones (umbes 3km ja 200m läbitud)...

päike loojub sinna kusagile muuli taha vast....

Maarja...

üks pisikene sporditüdruk meile pidevalt järgi kimamas...taamal Germo

Germo puhkan jalga...

ja Niidumetsast bussile...

Värviline nädalavahetus

   Kui Pärnus kestab Weekend (endamisi naeran, et Viiking olla olnud, nagu üks vanem meesterahvas hommikul mainis), olen mina kodurajoonis suhteliselt vagusi, et mitte meeletu rahvamassi sisse minna. Ausalt üteldes, et kiskunud miski mind ka sellel aastal Pärnu Gildipäevadele, kuna need jooksid mitme massisündmusega ühte. Aga üle pika aja koos sõbrannedega väikese naisteka plaanid tegime teoks küll. Kus pildid on? Vahel tuleb unustada, et sul on fotosilmaga telefon. Taotluslikult ei teinud ma eile pilte, kuid kuna see siin on mu päevik, ei saa ma mainimata ja tänamata jätta eilseid Kentuki kaaslasi, erakordselt retrohõngulist Elmu Sadulseppa ja tüdrukute lemmikut muusikameest Ergo Korpi. Aitäh, et meie õhtu mõnusalt nostalgiliseks ja toredaks muutsite! Nojah, ma ju käin üliharva väljas ja eile saime kõik vägeva nostalgialaksu.

  Avele, Emilile ja (vist) Kristile ka suured tänud! Kohtumiseni (ehk) järgmisel aastal!? Germo siin räägib, et läheb Jõgevale Avele külla. Lootus jääb, et ehk võtab mind ka kaasa ;)

mis haigust pirnipuu põeb ja kuidas ravida?

   Enne naistekat tuli ja natuke ka šašlõkitada. Ikkagi viimane suvekuu on käes ja nädalvaetuseti on meil see juba kombeks saanud. Nagu ka muru niitmine. Germol see veel päris hästi välja ei tule, aga õpib, nagu ka ühel pildil näha, mehed taga aias askeldamas.

mehed omakeskis ehk mailaav õpetab vahelduva eduga Germole niitmist

  Tegelikult tegin õnnetutest pirnidest ka pilti. Või õigemini pirnipuust. Kahju on sellest noorest puust, sest lehtedel on suured ja punakad laigud ning puu põeb. Oskab keegi nõu anda mida teha? Mis haigusega on tegu ja mis on kõige parim ravim sellele haigusele?

  Täna on meri meie hoovi sadanud. Vesi tulvas lausa uksest ja aknendest sisse. Ärkasin selle peale, et Germo kuivatas toa põrandat ja sulges akent. Esikus oli lausa meri. Aga praegu kiirgab taas päike ja õhk on soe, liigagi soe. Mulle selline suvi väga meeldib, kuigi niiskust on natuke palju ja sademeid võiks veidi vähem olla.

meri ukse all

  Mis aga naistelemmikusse Ergosse puutub, siis temega oleme kunagi koos pilte mälestuseks jäädvustanud. Näiteks see siin. 2014. aastal vahetasime oma loomingut, nagu näha. Ergo lugusid leiate youtubest, neid on ikka omajagu, eriti meeldivad mulle need lood mille autor ta ise on.

ükskord Ergoga :)

7. august. 2016.a.
Vana-Rääma

Päikeseline Pärnu ja Päike- Kairit Tuhkanen!

meie ikka ka ju poseerisime armsa Kairitiga :)

    Müstiline on see, et eilne päev Pärnus oli päikeseline ja seda igas mõttes! Ja mis saab olla veel ilusam kui loodusliku päikese loojudes jõuad kontserdile mille esinejaks on päikeseline Kairit Tuhkanen, keda siiani paljud ikka mäletavad "Niki" esinejanimega. Nii juhtus eile minuga, et päike ei loojunudki ;)

võrratu Kairit 

  Alati, kui mul võimalik on ja  Kairit Pärnus "liikvel" on, püüan mina ka tema esinemistest osa saada. Esiteks juba sellepärast, et ma väga austan Kairitit, kui julget ja hakkajat naist, kes teeb oma tööd hingega ja suudab oma esimeste lauludega juba  rahva põrandale meelitada. Loomulikult austan ja armastan ma ka kogu tema pere. Te kõik olete mulle väga kallid! :)

  Suudaks ma sõnadesse panna selle emotsiooni mida kohalolija eile kogeda sai, vaat alles siis ma oleks tegija :) Ühes Kentuki kõrvalruumis viibides (teise kõrvalruumis peeti juubelit) sai üks slaavi temperamenti naine teada, et kohe astub lavale NIKI (kuna ta teadis Kairitit ikka endise esinejanimega), pidi ta otseses mõttes pükstest välja hüppama. Slaavlanna suutis ka eakama daami, kes oli juba natuke väsinud, üles äratada ja nii nendest mõneks ajaks Kairiti tantsutüdrukud saidki.

Kairit lihtsalt on laste lemmik ja vastupidi :)

 Lastest ma üldse ei räägigi. Kuna tagumise ruumi juubelil oli ka palju lapsi siis nemad said ikka väga armsa kogemuse osaks, kuna kõik nad tahtsid, lisaks autogrammidele ka  laulda, tantsida ja pildistada Kairitiga. Lapsed olid lausa lava ääres rivis ja ootasid Kairiti järgmist etteastet. Üks punaste juustega tüdruk lausa seisis pisarsilmil nagu soolasammas ja kui ma pilti tegema hakates ütlesin, et mingu ka pildile, muutus teine kohe rõõmsamaks.

ja siin ongi see punaste juustega tüdruk...

  Naistel oli eile ka üks väga armas eelis. Nimelt kõik naised, kes olid armsat Kairitit kuulama- vaatama tulnud, said leti ääres kirja panna oma nime, ning nende hulgast loositi välja kolm õnneliku, kes said 50-70? euro ulatuses meigikoti, firmalt "Make up store" omanikeks. Ja ma olen üliõnnelik, kuna nr 66 tegi ka mind õnnelikuks! Siirad, siirad tänud, hea Kairit! :) Juba täna hakkan ennast nende toodetega lille lööma, kuigi huuleläiget katsetasin juba eile.

võrratu kingitus! aitäh Kairit ja aitäh loosiõnn!

Videoklippi sellest õhtust saate vaadata SIIT.

   Aitäh, armas Kairit selle imearmsa kingi ja õhtu eest! Uute kohtumisteni! Ole hoitud! :)


24-25. okt. 2015.a.
Mai