Illustratsioonid erinevatest krussipuudest "jooksevad" läbi raamatu samamoodi (kõikuvalt) nagu on raamat küljendatud. Vabade lehekülgede näol jäetud hingamisruum on ka hea, kuna peale neid muutub teema ja sõnamängulisus tuleb ehedamalt pinnale.
Et mis on krussipuu? See on hea küsimus fantaasiaks. Mina tean kus kohast selle raamatu pealkirja idee alguse sai, aga sina leia seos krussipuu ja raamatuga.
 |
| Aavo Kubja (pilt autori facebooki lehelt) |
Kuidas mulle meelib Aavo looming? On häid luuletusi, sekka nõrgematele, nagu meil kõigil. Kuigi teostus ja teemad on perfektselt paigas, vajanuks osad luuletused rohkem toimetamist, eriti riimiluuletused /valdavalt koosnebki raamat riimiluulest/, sest nende puhul on rütm ja riim tähtis. Soovitan edaspidi mitte kasutada mina/sina riime, need lausa häirivad, sest need on nõrgad ja kulunud. Aga kohati see sõnamängulisus ja huvitavad kujundid mulle meeldivad, kuigi autor võiks rohkem rõhku panna kujunditele ja luuletuste lõppudele, kuna osad on lõpetamata.
Aavo luule on valdavalt lembelüüriline armastusluule, tugevam osa luuletust jääb raamatu lõppu. Mulle endale meeldib rohkem tema kirjutatud vabavärss või proosaluule, kuna need on elusamad ja usutavamad ning ei ole nii äraolevad, kui riimiluuletused. Aga mis seal ikka, ise riimlen ka äraolevaid värsse aega ajalt. Debüüt on tehtud ja tuult tiibadesse!
Aga üks lemmikutest on siin:
/leheküljed on nummenrdamata ning taga on koht kuhu võid ise sisukorra kirjutada/
...
on riigikogu tubades
ilm ikka üsna soe
ka siis kui rikkust lubades
vaid vaesust hoian moes
on linnaisa tubades
ilm ikka üsna soe
ka siis kui lahkust lubades
vaid ihnust hoian moes
kuid vaese mehe tubades
ilm rõskevõitu näib
ka siis kui vana kasukas
ja kampsun seljas käin
'''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''
17. jaanuar 2016.a.
Ülejõe
Raamatu tutvustus Rahva Raamatus:
RAAMAT
KRUSSIPUU
Aegade jooksul on kogunen'd luule
luulet on töödelnud aegade tuuled
rutates valmin'd ei ole need read
kuhu need lehed viivad sind pea
luulet on töödelnud aegade tuuled
rutates valmin'd ei ole need read
kuhu need lehed viivad sind pea
luules on potsakalt pakitud hing
luulesse pisut on kätketud mind
luulet sa lõpuni mõista ei saa
luules on enam kui hoomata saaks
luulesse pisut on kätketud mind
luulet sa lõpuni mõista ei saa
luules on enam kui hoomata saaks
