Panin just käest riiulisse raamatu "Kõnelused Gunnar Aarmaga." Gunnar Aarma oli minu kunagine vaimne õpetaja ja teejuht ning tema raamatuid on mul kodus veel. Tore on neid üle aastate taas tuulutada. Antud raamat kuulub mu õppekirjanduse hulka, kui 20 aasta eest õppisin Intuitiivteaduste Koolis.
Minu jaoks oma mu vaimne teejuht Gunnar Aarma olnud alati SUUR INIMENE ja seda igas mõttes. Tema mõttelaad ja elutõed on olnud minu jaoks tähtsal kohal juba ammu enne temaga tutvumist. Kuidas nii? No, kui ma aastakümnete eest temaga ja ta loominguga tutvusin, tundsin kohe
deja vu tunnet. Ausalt. Esiteks meenub kohe tõsiasi et ma armastasin kunagi pidevalt paljajalu õues käia, ka lapsena ja lumes. Ja seda äratundmist on siin raamatus palju.
Isegi see ei häiri, et raamatus on palju kordusi, pigem mõjuvad need kordused nagu mantrad. Vähemalt antud (kon)tekstis. Ja pealegi on raamat kokku pandud justnimelt kõnelustest guru Gunnar Aarmaga.
Pärnakad kindlasti mäletavad aastakümnete tauseid "Psühhotroonika ja Intuitiivteaduste Päevi" Pärnus(?) Mulle meenub kohe seik, mil ma ühel korral, kui Gunnar Aarma oma prouaga parasjagu, esinema tuli, tegin minu viimast sigaretti hoone tagatrepil. Gunnar peatus, vaatas mulle sügavalt silma ja lausus;"ise nii väekas ja positiivne inimene, aga ikka suitsetab! Või arvad, et suitsuga suudad oma ülekaalus olevat positiivset energiat neutraliseerida. Unusta suits ja see mõte!" Pani ikka päris tükiks ajaks mõtlema, jäin vist juhmi näoga oma õpetajat vaatama, kuni ta mind kallistas. Jah, just kallistamine iseloomustab mu kallist õpetajat kõige paremini.
Mulle on tema vaated elule väga hingelähedased siiani. Ja ilmselt elu lõpuni. Toon mõne näite elust enesest, mis minul temaga ühtib.
Lk 162-163.
Miks te kannate prille? Võtke eest ära!Prille ei ole vaja kanda. Nüüd te ütlete selle peale, et ei näe! Aga mida te peate nägema? Pange hoopis prillid tasku ja silmaläätsed tööle! Kui te ilma prillita tahate näha, siis teie silmad hakkavad tööle. Kui te prillidega vaatate, siis silmalihased ei tööta. Prillid teevad selle töö ära, see, mis ei tööta, see kärbub. Hädad tulevad sellest, mis me mõtleme, missuguse mõttemaailma me endale loome, missuguse kvaliteediga, ja mida me seejuures kasutame...,kas neid stamppettekujutusi, mida me iga päev võime lehest lugeda, või kujundame endale loogilise mõtlemisvormi, mis meid edasi aitab. Mulle kirjutati prillid välja neljateistaastaselt ...
Ühesõnaga mina olen sama meelt, mulle kirjutati need juba 11 aastselt välja ja ma ei kanna, no ei taha, ei sobi. Tunnen lapsest saati, et see ei ole õige.
Aga see on vaid üks näide. Neid on palju siin raamatus. Näiteks meeldib mulle tõdemus, mida Gunnar Aarma, kes on ka ise ristitud ja leeritatud, austab. Ta mainib, et budism on sõbralikum kui ristiusk, sest ristiusus on vägivalda, just see risti löömise teema. Aga budismis ei ole, buda istub rahulikult, jalad ristis ...jne...
Ühesõnaga, soovitan seda raamatut lugeda!
Raamatupoe lehelt:
Kõnelused Gunnar Aarmaga
171-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Raamat on müüdud
Siin esitatud kõnelused Gunnar Aarmaga on
toimunud enam kui kümne aasta jooksul ja jaotuvad ajaliselt kolmeks
osaks: jutuajamised sovetiaja lõpul, kui päris kõigest ei saanudki veel
avaliku trükisõna jaoks täiesti vabalt rääkida, siis pikem intervjuu
90-ndate algul, mil Gunnar Aarma oli tagasi saanud oma maja Tallinna
vanalinnas, ja kolmandaks viimaste aastate kõnelused Intuitiivteaduste
Koolis, kus minu küsimustele lisandub päris palju ka kuulajate küsimusi.
Gunnar Aarma on ka ise üsna palju kirjutanud ja nii võiks küsida,
kas ongi nüüd sellise raamatu järgi suuremat vajadust? Olen siiski
veendunud, et on – ühest küljest kohtame siin Aarmat kui säravat
vestlejat, teisalt aga saame kontsentraadi tema õpetustest, ta
elutarkusest.
Ingvar Luhaäär
Mõõdud
136 × 200
mm
28. november. 2019.a.
Vana-Rääma
