neljapäev, 22. juuni 2017

Jaansoni rada 43. päev


  Täna ärkasin juba kell 7.20. Jõin kohvi ja juba poole tunni pärast oli tahtmine rajale minna, kuid Germo alles magas ja ajas ennast voodist välja kell 8.34. Siis hakkas kohvitama, sööma...Ühesõnaga rajale jõudsime alles 10.20. Ausalt öeldes olin hommikul palju teravam pliiats kui kella kümne ajal.

 Kuna paar päeva on vasaku jala põlv haiget teinud, mingi nõks käib läbi, siis käisime sellel nädalal rajal alles teist korda. Pealegi teeb mulle kaelaradikuliit jälle valu. Peale blogimist mässin oma jala ja kaela sisse, enne muidugi määrin najatoxikga ja peale seda kulub üks lõunauinak ka ära.

 Kui mõnel mu sõbral on üle mõni põlvekaitse või side ja ta enam seda ise ei vaja siis tänud ette!? Sveni käest saan kaelakaitse ilmselt, see hoiab mu õrna kaela kavala tuule eest. Rajal käimisest ma loobuda ei kavatse, kuigi tervise tõttu on tulnud väikseid pause.

 Täna käisime rajal kolmekesi, mina, naabrinaine ja Germo. Läbisime kõigest 4 km, sest üle ei maksa pingutada, kui enesetunne just kiita ei ole. Aga homme on juba uus päev.

 Kolm päeva on mul siin talgud käinud, kui nii öelda võib. Poolvend sebis kusagilt küttematerjali ning koos Maarjaga nad seda pliidipuuks vormisid. Aitäh!

 Mõne õhtu eest käisin ka ise veidi talgutel, sai ennast teistmoodi liigutatud. Võibolla siis tõmbetuult saingi aga võibolla sain eile külma, sest oli tõsiselt külm. Pidin lausa ahju ja pliiti kütma. Ja tõmbetuul on, teadagi, halb energia. Hoidke ennast selle teelt!

naabrinaine ja Germo
1 km läbitud...
2 km läbitud...
sõudja jõel...
Germo teeb rõõmsas tujus sporti...
...
sõudeklubi juures...
...
teisipäeval sõbrannega talgutel...
...
...
Maarja ja poolvend abiks puude saagimisel ja ladumisel...



22. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 20. juuni 2017

Ma ükskord nägin Koidulat...


 See hetk, kui sa jood hommikukohvi ning Germo tõstab lauale moosipurgi mille sildil asetsev nimi sind inspireerima hakkab. (f) ruitland ehk Ruitlane...Ja nii sündiski mammutluuletus! Aitäh neile kes inspireerisid ja vabandan nende ees kes luuletusest välja jäid!

  MA ÜKSKORD NÄGIN KOIDULAT

On Olavi see Ruitlandist?
Ja Doris Karevast?
Kas Jüri tuleb Kolgatast?
Ja Margus Konnulast?

On Heiki pärit Vilepast?
Ja Jaan see Pehkingist?
On Ülle Kauksist tulemas?
Sven kivisildnik vist?

On Liina juured Tammistes?
Ja Leelo Tungaldist?
Ja Mudlum see on üldse kes?
Mathura kunstnik vist?

Kas Valdur tuleb Mikitast?
Kas Siim on veskimees?
Kas Pärnus elav Raudam Tom
on ehtne Eesti mees?

On Kristel pärit Mägedist?
Kas Ahti tuleb Kõost?
Poeet, kas Hando Runnel vist
ei kaugel ela Nõost?

On Ave Alavainust teel?
Krafinna Saaremaalt?
On Kati murutar kas veel?
Ja Lea kas Jaanimaalt?

On Heli pärit Künnapast?
Ja Jarek Kasarist?
Jaan elab see Kaplinskis vast?
Birk rohelennul vist?

Kas Jürgen see ka roostetab?
On Peeter helmekas?
Lauriito kas on Meriloost?
On Meiel pärnakas?

Kas Piret elab Bristolis?
Ketlin kas Priilinnas?
On Mari Sajo Soomest vist
leidnud kodulinna?

Kas Ingvar luha äärest tulnd?
Kas Hargla vaigutaja?
On Sõpruse puiesteel kas
Vaigu Maidu maja?

Kas Kätlin tuleb Vainolast?
Veronika Kivisillalt?
On Tuule Lind see Märjamaalt?
Ja Sauter kas päälinnast?

Kas Andrus see on kivirähk?
Mart kadastikus elab?
Ja Helle keset toomingaid
kas Dorisega hullab?

Kas kunstilaulik Toomas Vint
on vindi Aili kaasa?
Ja Erik Tohvri kodu on
kas Soomes? Kas on Vaasas?

Kas Annelil on kodus lamp
mis temale on muusaks?
Kuis Imbi Paju otse küll
võib tulistada puusalt?

On Carolina pihelgas?
Kas Villu oli tamm kord?
Kes on küll Luulur? Nimeks Jaan?
Fs kas mõni lord on?

Ma ükskord nägin Koidulat
Ta unes embas mind
Sest hetkest Pegasus on nüüd
mu tiivuline lind

Ta kappab mööda Eestimaad
ja väisab kirjanikke
Ja nende pealkirjadest
loob ehtsaid piruette



20. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 19. juuni 2017

Jaansoni rada 42. päev


 Täna läbisime 5 km. Kuigi rajale minnes oli ilm tuuline, kippus õhk otsa saama. Meeletu janu oli ka, aga õnneks oli meil 2 pudelit vett kaasas. Nii otsustasimegi läbida oma kilomeetrid aeglases tempos, kuigi Germo kippus vahel tempot tõstma. Germo kepikõndis esimest korda plätudes, aga mina ikka tossudes. Ma kujutan ette, et mu plätud lirtsuks jalas, kuna koju jõudes viskan alati märjad sokid pessu. Aga Germo sai hakkama.

 Meie rajatamine leidis aset keskpäeval, seega oli päike kõige kuumem (mürgisem) ja õhurõhk raske. Jõe äär oli taas ujujaid ja päevitajaid täis, aga meie otsisime viludamat kohta ning tagasi tulimegi mööda Rääma tänavat, sest seal ei olnud otsest päikest, aga mu õlad ja osa seljast on ikkagi punased, sest käisin kepikõndimas suhteliselt avara dekolteega kleidiga. Aga ongi ilusam, sest siiani katab mu ihu nn joodikupäevitus (kohati valge, kohati punane), sest mina kunagi päikest ei võta, aga päike võtab higist mind rajal.

 Enesetunne on hea. Väikese iluune küll tegin, aga olen reibas ja õnnelik.

 Nädalavahetus oli kirju kuid vaatamata mõnele intsidendile siiski õnnelik. Armas Merike kinkis mulle uue tassi ka, Rootsist tõi. Üks armas tass (kruus) kollektsioonis juures.
 Olge teie ka õnnelikud!

Homme on uued tuuled tulemas.
Head kepikõndimist!

Fotod:
Germo kodutänavas (Vana-Rääma) ja sealt keerasime Aru tänavale ja rajale
Aru tn...
1 km läbitud...
2 km läbitud...
Germo
kahel ja poolel kilomeetril jõe ääres...
...
ja mööda Rääma tänavat koju...
Merikese toodud tass Rootsist
ja teiseltpoolt...
värskelt suitsutatud lõhe maitse hea 
hetk eilsest, kui mu ämm oma sõbrale pannikoogipühapäeva tegi ;)

19.juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

reede, 16. juuni 2017

Jaansoni rada 41. päev

Selline ma nüüd olen, peale 10 km...Ikka elus! :)

 Eile tegin rajavaba päeva. Lihtsalt oli tunne, et ei taha minna. Pesumasin pesi minu eest 3 masinatäit pesu, mina keerasin pmst terve päeva loosisedeleid kokku, võõrustasin külalisi, tegin süüa ja lugesin ühe luuleraamatu läbi. Naabrinaine ja Maarja tahtsid mind küll eile rajale meelitada, aga ma ei läinud. Polnud minu päev. Sellel nädalal olen neli päeva käinud, kuigi 3 päeva panin endale nädalas normiks.

 Ka täna kutsus naabrinaine rajale, aga ma olin alles magamast tõusnud. Imede ime, magasin täna 10.13-ni ja tõusin selle peale kui Maarja helistas ja siis veel pärast üteles et ma edasi magaks. Hkmhmm. No üle 7 tunni magasin ööund tegelt, sest ma viimasel ajal rohkem ei vaja. Ja öölane olen ma endiselt.

 Naabrinaine tuhises siis hommikul üksinda rajal ning mina ootasin Maret, ta tuli raamatu järgi. Ja peale seda startisime Gemroga rajale. Kuigi täna on ehtne suveilm, soe ja kohati isegi liiga lämbe, tundin ma, et mu liigesed on nii "lahti" ja ilmselgelt 6 km mullle ei piisa. Muidugi küsisin ma ka iga natukese aja tagant Germo käest, et kas ta on väsinud jne...Arvestan alati temaga ka. Germo polnud väsinud ja nii me terve Jaansoni raja läbi kepikõndisimegi. Tõsi küll, lippasime ka mõned korrad rajalt kõrvale, käisime tuttava juures veepudeleid uuesti täitmas jne...Hämmastav on see, et ma pole üldse väsinud. Seega kõik päevad ei ole tõesti vennad, mõnel päeval väsin juba kolmandal kilomeetril.

 Mingeid apsakaid rajal ei juhtunud, ei ühtegi lihaskrapi, ei väsimust, ei ...Fantastiline teekond oli! Ka Germo pole väsinud, võttis kepid randme ümbert läks kohe õue. Minul on ka energiat nii palju, et ei teagi mida sellega peale hakata. Oskaks ujuda...Muide, jõe äär oli päevitajaid ja ujujaid täis. Konse külalistemaja juures hüppas seltskond mehi vette ning üks küsis teiselt, et kui soe vesi on, teine vastas, et ta pole termomeeter :) Kolmas aga arvas termomeeter olevat ja pakkus, et 16 sooja on vees. Sellisesse vette kannataks minagi juba minna, aga ma ei käi iial jões, olen merelaps.

 Nüüd aga suur fotogalerii ka siia:

minek...
vana masinatehase aeda lõhutakse...
viimane pilk aiale, ajalooline pilt....
1 km läbitud...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
ilus...
4 km läbitud...
Germl on rõõmus..
uuele sillale...
uuel sillal...
eseimene peatuspaik paistab...
esimene istumine, esimene veejoomine, esimene suits...
Germo puhkab ka jalga...
6 km läbitud...
ilus...
7 km läbitud...
vesiroosid...
8 km läbitud...
kesklinna sild paistab...
9 km läbitud...
tagasivaade Jaansoni raja paremkaldale keslinna sillalt

16. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Luulekevad 2017


 Eile sain minagi selle raamatu omanikuks. Põhjus, miks ma selle endale kalli raha eest ostsin oli see, et ka minu luuletus "Sonett loojangule" on selles raamatus avaldatud, ehk siis pääsesin 56 parema hulka, nagu juba eile mainisin.

 11. juunil toimus Kirna mõisas Luulekevad 2017 laureaatide väljaselgitamine, ehk siis valiti sellest kogumikust veel 3 paremat. Kuna ma kohal ei käinud ega ka netiavarustest tulemusi kahjuks ei leia, siis ma ei tea kes võitis. Aga see polegi väga oluline. Minu meelest on tase läinud palju nõrgemaks kui aastate eest oli ja vihik jääb üha õhemaks ning kahjuks pole selles ka enam autorite fotosid.

 Kõige rohkem häiris mind see, et Reigo Tori ja Marge Viirgi luuletustest on jäetud täheapsakad parandamata, ehk siis vihik on toimetamata, esineb ka muid apsakaid. Näiteks üks luuletus on trükitud kaks korda ja erinevate autorite nime alt. Nende nimeks on Metsavana ja Ira Laasi. Kumba oma see luuletus siis ikkagi on? Luuletusel endal pole väga vigagi.

 Minul on omad eelistused.
Minu lemmikud selles vihikus on: (ei ole paremuse järjekorras)

Kairi Krooni- NII LIHTSAD HETKED
Lisete- JUULIKUU
Mattias Hiiumaalt- *** ja SONETT M-LE
Jaan Tammsalu- KUKUB TOOSI...
Ülle Saharov- ÄRKAMINE
Evelin Laanesaar- ...vahel on tunne...ja Sest pole üldse miskit...

 Osad luuletused on vihikusse trükitud pikas jorus, ehk siis mitte tulpadena, nagu luuletusele kohane. Tundub nagu oleks ruumi vähe olnud. Nii jääb luuletuses palju kaduma, sõnum ei tule justkui esile.

 Tohutult palju on armetuid riime, näiteks: silmad-ilmad, tead-peab, paha-raha, suud-muud, sa-sa, saa-maa, ilm-sind (pole üldse riimipaar), jne--jne...Ja vihik koosnebki peamiselt riimiluulest, nagu muid luuležanre ei eksisteerikski. Mina ise loeksin vaheldumisi ka teisi žanre, saatsin ka palju erinevate žanritega luuletusi, kuid ära trükiti mu sonett- mida ma ise just kõige tugevamaks ei pea. Jääb mulje nagu oleks see vihik koostatud n.ö. üle käe. Sorry, luule on mulle üks suur ja tähtis elu osa, aga see vihik on ikka väga nõrk. Üksikud luuletused jäävad silma ja paeluvad ja annavad emotsiooni edasi. Üksikutes luuletustes on olemas kompositsioon. Teised on hajuvad ja laiali valguvad. Puudub algus ja lõpp, on vaid üks suur sõnade virrvarr, puudub tervik. See muidu ei käi kõikide luuletuste kohta, aga enamus neist on lõpetamata, kujunditeta pläma. Veelkord vabandan, aga olen aus.

minu sonett SONETT LOOJANGULE


 Minu meelest vajab Eesti Luuleliit žüriisse pärisluuletajaid, et selekteerida välja mis on luuletus ja mis mitte. Kahjuks ma ei tea kes on žüriis ja kuidas see valimine üldse käib. Aga Ingvar Luhaäärele muidugi tänud, et ta noorautoritele võimaluse annab!

 Eesti Luuleliit, tee vabavärsile ja proosaluulele ka ometi ruumi! Tule ajaga kaasa!

Head luuletamist!10.45 9.93 €


16. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma