 |
| foto Facebooki lehelt / (:)kivisildnik/ |
Siin LUULEATLASE 6. saade
(:) kivisildnik mainis ka minu uut luuleraamatut ÖÖDE TÜTAR.
Kopeerin ka lehelt teksti:
Kuuendas kokkuvõtvas „Luuleatlases“ räägib (:)kivisildnik Doris Kareva, Tõnis Vilu, Andra Jõgise, Igor Kotjuhi ja iseenda luuleraamatutest, teeb kokkuvõtte igati õnnestunud luuleaastast ning annab häid soovitusi näärikinkide ostmiseks.
Kuulake 27. detsembril kell 13.05.
Kuulake 27. detsembril kell 13.05.
(:)kivisildniku 2015. aasta luuleraamatute edetabel:
1. Jürgen Rooste „Vana hiire laulud“ ja „Ideaalne abikaasa"
2. Peeter Sauter "Pannkoogid üksinduses"
3. Jaan Pehk „Kohtumine tervisega“
4. Jüri Kolk „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“
5. Vahur Afanasjev "Tünsamäe tigu" 
6. Marko Mägi "Pealehakkamise küsimus"
7. Mart Kangur "Kõrgusekartus"
8. Kärt Hellerma „Hümn pikale ninale"
9. Kalju Kruusa "Äädikkärbsed"
10. Billeneeve "Sügis nagu lõppev suhe"
(:)kivisildniku selgitused ikoonidele:
modernism
peksab segast
Eesti asi
kommunaalteema
klassikaline ilu
loodusteema
morbiidne
armastuse teema
valuhell
lapselik katsetus
7. Mart Kangur "Kõrgusekartus"
8. Kärt Hellerma „Hümn pikale ninale"
9. Kalju Kruusa "Äädikkärbsed"
10. Billeneeve "Sügis nagu lõppev suhe"
(:)kivisildniku selgitused ikoonidele:
modernism peksab segast Eesti asi kommunaalteema klassikaline ilu loodusteema morbiidne armastuse teema valuhell lapselik katsetusMõni lause luule hindamise alustest. Kuulajatel on tekkinud küsimus, mis asi on kujund ja mis asi on kompositsioon. Need on poeesia põhiteemad ja nõuavad eraldi saatesarja.
Aga kujund selleks ongi, et informatsioonimassiive tihendada ja ma vastan kujundiga. Kujundiloome on nagu pinnal püsimine ujumise juures, kompositsioon on nagu veepinnal soovitud suunas liikumine, kompositsioon ilma kujundita on absurd ja kujund ilma kompositsioonita ei vii mitte kuskile.
Kes vajavad põhjalikku selgitust ohtrate näidetega, loevad kujundianalüüsi õpikut (:)õpetaja ütles ja peagi ilmub vastuseks kuulajate küsimusele luuleõpik pealkirjaga (:)see õige luuleõpik, ligi 300 lehekülge praktilist poeetikat.
Soovitan tutvuda ja ennast poeesia alustega kurssi viia või pimesi eksperdiga nõustuda, muid valikuid ei ole.
On kokkuvõtete tegemise aeg. Ettetõttavalt võib öelda, et eesti luule kuldajastu jätkub täistuuridel ning ajutreeninguks vajalikke abivahendeid toodeti tööstuslikus koguses. Aga enne veel mõned aastalõpus ilmunud luuleraamatud.
Soovitan tutvuda ja ennast poeesia alustega kurssi viia või pimesi eksperdiga nõustuda, muid valikuid ei ole.
On kokkuvõtete tegemise aeg. Ettetõttavalt võib öelda, et eesti luule kuldajastu jätkub täistuuridel ning ajutreeninguks vajalikke abivahendeid toodeti tööstuslikus koguses. Aga enne veel mõned aastalõpus ilmunud luuleraamatud.
Kuuenda saate luuleraamatud:
Marge Pärnits
„Varastatud Kevad“
Marge Pärnitsa „Varastatud Kevad“ on tavapärane lüüriline tundetalgu tegemine. Erilist isikupära ja kõrgeid vaimuandeid ei ole võimalik tuvastada, väga piinlik ka ei ole, veidi alla keskmise luulekogu, kujundiga on väga halvasti ja ega kompositsiooni ei lähegi vaja, kui kujundit ei ole.
Marge Pärnits „Varastatud Kevad“ tekstinäide:
Marge Pärnits
„Varastatud Kevad“
Marge Pärnitsa „Varastatud Kevad“ on tavapärane lüüriline tundetalgu tegemine. Erilist isikupära ja kõrgeid vaimuandeid ei ole võimalik tuvastada, väga piinlik ka ei ole, veidi alla keskmise luulekogu, kujundiga on väga halvasti ja ega kompositsiooni ei lähegi vaja, kui kujundit ei ole.
Marge Pärnits „Varastatud Kevad“ tekstinäide:
ma tahtsin ainult küsida
et kas sa naeratad alati
kui sa tuled
või sa tuled siis
kui sa naeratad
et kas sa naeratad alati
kui sa tuled
või sa tuled siis
kui sa naeratad
lilled hakkasid
just õitsema
Tõnis Vilu
„Igavene kevad“
Tõnis Vilu “Igavene kevad“ kõlab samuti lüüriliselt, on aga hoopis kangem kraam. See väidetavalt vormiotsinguline teos ei ole küll midagi suuremat leidnud, aga värssromaani mõõdu annab välja küll. Tegemist on aasta kõige veidrama B-luule saavutusega, mis ähvardab varjutada Pilu-Kellukese suuruse.
Meil on palju suuri luuletajaid ja on palju läbikukkunud soperdajad, tublisid B-poeete, kes tuima järjekindlusega kangutaksid oma veidrat rida, annab aga tikutulega otsida. Tõnis Vilu päästis päeva ja tegelikult ka issanda aasta 2015 – eesti B-asi elab edasi, Prohvet Anoni tõrvik on tõstetud tuhast, meie suured poeedid-tantristid ei ole oma raskes võitluses üksi.
Doris Kareva
„Perekonnaalbum“
just õitsema
Tõnis Vilu
„Igavene kevad“
Tõnis Vilu “Igavene kevad“ kõlab samuti lüüriliselt, on aga hoopis kangem kraam. See väidetavalt vormiotsinguline teos ei ole küll midagi suuremat leidnud, aga värssromaani mõõdu annab välja küll. Tegemist on aasta kõige veidrama B-luule saavutusega, mis ähvardab varjutada Pilu-Kellukese suuruse.
Meil on palju suuri luuletajaid ja on palju läbikukkunud soperdajad, tublisid B-poeete, kes tuima järjekindlusega kangutaksid oma veidrat rida, annab aga tikutulega otsida. Tõnis Vilu päästis päeva ja tegelikult ka issanda aasta 2015 – eesti B-asi elab edasi, Prohvet Anoni tõrvik on tõstetud tuhast, meie suured poeedid-tantristid ei ole oma raskes võitluses üksi.
Doris Kareva
„Perekonnaalbum“
Eks vanameistrite teosed tekitavad kõhedust, eriti pärast Traadi või Ilmeti järjekordset luuletegu, aga Kareva on tõesti hea üllatus, mitte ainult sellepoolest, et elav klassik ennast ei häbista.
Tegu on omanäolise projektiraamatuga, ma jätan kõrvale kunstnikutöö, mulle on kunstitööd raamatutes sügavalt ükskõik, luule kunstialbumitega niikuinii ei võistle ja Kultuurkapital kujundamist ja illustreerimist ei toeta, tekst koosneb omalaadsetest valmi- või mõistujutulaadsetest lühiluuletustest, kus tegelasteks Heldus, Rikkus, Lahkus, Kord ja Kangus, Tõde, labasus ja Ärivaim jne jne. Maitseks raamat.
Doris Kareva „Perekonnaalbum“ tekstinäide:
Tegu on omanäolise projektiraamatuga, ma jätan kõrvale kunstnikutöö, mulle on kunstitööd raamatutes sügavalt ükskõik, luule kunstialbumitega niikuinii ei võistle ja Kultuurkapital kujundamist ja illustreerimist ei toeta, tekst koosneb omalaadsetest valmi- või mõistujutulaadsetest lühiluuletustest, kus tegelasteks Heldus, Rikkus, Lahkus, Kord ja Kangus, Tõde, labasus ja Ärivaim jne jne. Maitseks raamat.
Doris Kareva „Perekonnaalbum“ tekstinäide:
Truudus läks lõpuni välja,
olgu ta mälestus püha.
olgu ta mälestus püha.
Varsti Vaheldus aga
külastas Küllus, ta lesk.
külastas Küllus, ta lesk.
Järjekordne kirjastuse Hea Tegu toode Pärnust. See on ettevõte, mille kõrvu me oleme hooaja alguses aja eest ja halastamatult rullinud, aga Eesti mitmekordse bridžimeistri kogu on koos Papa Jansoni ja Margit Petersoni ka just ilmunud koguga Pärnu parnassi absoluutne tipp. Jaak Känd on muu hulgas ka Eesti luuleprõmmu meister, mida see siis ka ei tähendaks.
Känd on jõuliselt liikumas harrastusluule ülemisest kihist elukutselise luule poole, igapäevased luuletreeningud ja eelnevad ajutreeningud intellektuaalse spordi alal on tublisti abiks.
Jaak Känd, „Iga päev, iga aasta“ tekstinäide:
Känd on jõuliselt liikumas harrastusluule ülemisest kihist elukutselise luule poole, igapäevased luuletreeningud ja eelnevad ajutreeningud intellektuaalse spordi alal on tublisti abiks.
Jaak Känd, „Iga päev, iga aasta“ tekstinäide:
kodumaa sünnipäev
mu kodu on kõdu
mu maa fopaa
mu sünd on surm
mu päev üks vaev
mu maa fopaa
mu sünd on surm
mu päev üks vaev
ja keegi ei mürista
aegumatu
tanka + ženka
poiss kirjutas plangule
= armastus
= armastus
kõik on ikka samuti
nagu puškini ajal
nagu puškini ajal
Igor Kotjuh
„Kuidas kujutada päeva?“
„Kuidas kujutada päeva?“
Puškini teljel jätkame, Igor Kotjuhi „Kuidas kujutada päeva?“ on lähiajal ilmumas, saate ajaks ehk juba saadaval, tubli tükk.
See luulekogu sisaldab Kotjuhi eestikeelseid luuletusi ja vene keelest tõlgitud väga head luulet Filimonovilt, Hadanovitšilt ja muu hulgas Eesti nimega autorilt Arvo Metsalt. Igor Kotjuhi „Kuidas kujutada päeva?“ tekstinäited, Kotjuh ise ja tema järel Mets:
See luulekogu sisaldab Kotjuhi eestikeelseid luuletusi ja vene keelest tõlgitud väga head luulet Filimonovilt, Hadanovitšilt ja muu hulgas Eesti nimega autorilt Arvo Metsalt. Igor Kotjuhi „Kuidas kujutada päeva?“ tekstinäited, Kotjuh ise ja tema järel Mets:
Eeskujuliku perekonna tunnused
hoiused
hoidised
hoidised
• • •
Kuidas neid
valgeid marju
nimetatakse vene keeles,
ma ei küsinud.
Ja eesti keeles —
ei mäleta.
Kuidas neid
valgeid marju
nimetatakse vene keeles,
ma ei küsinud.
Ja eesti keeles —
ei mäleta.
Arvo Mets
Andra Jõgis
„Mingi kala“
„Mingi kala“
Ilmumas või juba ilmunud on ka Andra Jõgise „Mingi kala“, noore klaasikunstniku oivaline teos, aga ülistamise asemel loen lihtsalt ühe luuletuse. Raamat on Jumalike Ilmutuste toode, mis siin pikalt, asi on niigi selge. Andra Jõgis, „Mingi kala“, tekstinäide:
....
hommikusöögi helvestele
valan piima
d-vitamiiniga
ei tea mida see
d-vitamiin tegema peaks
peale piima maitse
rikkumise
kleebin oma pildi
piimapakile
ja jätan sind ootama
joo mind
otsi mind
armasta mind
ka siis
kui ma
rikun su
hommikukohvi
hommikusöögi helvestele
valan piima
d-vitamiiniga
ei tea mida see
d-vitamiin tegema peaks
peale piima maitse
rikkumise
kleebin oma pildi
piimapakile
ja jätan sind ootama
joo mind
otsi mind
armasta mind
ka siis
kui ma
rikun su
hommikukohvi
(:)kivisildnik
Luuletused
Luuletused
Ja tegelikult luuletan ma ise ka väikest viisi. See võib muidu tulla üllatusena, aga aasta lõpus laekub poelettidele veel üks kirjastuse Jumalikud Ilmutused toode, autoriks (:)kivisildnik, raamatu pealkiri „Luuletused“.
(:)kivisildnik, „Luuletused“, mõned tekstinäited:
(:)kivisildnik, „Luuletused“, mõned tekstinäited:
(:)JUMALA DEFINITSIOON
ma olen kaugel sellest et väita
nagu oleks jumal olemas või
teaduslikult tõestatud
pole ma teda ka ise näinud
ega arva nagu oleks jumal
kultuur meelelahutus või
midagi tervislikku
ilmselt ei ole aga mis sellest
jumal on ikkagi ja
tingimusteta minu
maitseeelistus
nagu oleks jumal olemas või
teaduslikult tõestatud
pole ma teda ka ise näinud
ega arva nagu oleks jumal
kultuur meelelahutus või
midagi tervislikku
ilmselt ei ole aga mis sellest
jumal on ikkagi ja
tingimusteta minu
maitseeelistus
(:)OOD SUURELE RAAMATUPIDAJALE
ma ei näe
probleemi
probleemi
tütar läks
litsimajja
litsimajja
poeg tuli
vanglast
vanglast
bilanss on
tasakaalus
Ja nüüd kokkuvõtete juurde – oli võimas luuleaasta, vanemaid edetabeleid uurides näeme, et esikümnest on välja kukkunud või ei olegi sinna jõudnud sellised anded ja gigandid nagu Kaarel Väljamäe, Doris Kareva, Indrek Hirv, Veiko Belials, Hando Runnel, Margo Vaino, Mats Traat ja muude hulgas ka teie õnnetu saatejuht – viimane oma loomuomasest tagasihoidlikusest ja mõõdutundetust empaatiast – ma rõhutan, et oleksin võinud ennast panna kas või kuuendaks, kui oleksin ainult tahtnud, aga milleks mulle selline väline hiilgus? Tõeline poeet ei hooli klaashelmestest ja publiku vaimustusest.
Harrastusluulel oli samuti hea aasta: Maarika Siim tegi tublit tööd, samuti Jaak Känd ning Papa Janson.
Korraldati hulk vormiotsinguid ja eksperimente, aga vormi ei leitud ja eksperimendid ebaõnnestusid, vormiotsingutest on meil kujunenud sisutu tava nagu jõulukristlus: ikka vahel karatakse püsti, tammutakse närviliselt mööda tuba ja hakatakse närviliselt vormi otsima. Samas Jürgen Rooste, Jaan Pehk, Mart Kangur, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Billeneeve, Jüri Kolk, Margo Vaino, Kalju Kruusa ja Kärt Hellerma ei pea vormi otsima, isegi (:)kivisildnik ei pea vormi kapi tagant otsima – meie parimad poeedid valdavad kujundi ja kompositsiooniasjandust suurepäraselt ja kui on vaja näärikinki osta või üldse sugulaste ja tuttavate ajutegevuse eest hoolt kanda, siis varustage nad eelmainitute luulekogudega. Iga ajule tehtud heategu annab andeks kolm kuud telekavaatamist, ärge seda unustage!
Kui väga austatud raadiokuulajatel on vaja kingi või ostuideid, siis vaadake üle „Luuleatlase“ edetabel, viimane saade ei toonud tabelisse muutusi, milleks muuta seda, mis niigi töötab väga hästi.
Lõpulugu
Sel aastal pandi alus, vähemalt nii ma loodan, uuele traditsioonile, üldrahvalikule häbenemiskultusele. Luule ja luulehuvilised peavad aja ja tema nõuetega kaasas käima, tuleb häbeneda, et oled eestlane ja kirjaoskaja ja et sul on kodus mõni luuleraamat. Põhjust annavad selleks närused poeedid, loovuse heidikud, kelle abitus kuldajastu taustal oli veelgi piinlikum oli.
Tõuseme püsi, kuulame „Mu isamaa on minu arm“, läheme nurka ja häbeneme seal kuni Koidula ja Ernesaksa superhiti lõpuni.
tasakaalus
Ja nüüd kokkuvõtete juurde – oli võimas luuleaasta, vanemaid edetabeleid uurides näeme, et esikümnest on välja kukkunud või ei olegi sinna jõudnud sellised anded ja gigandid nagu Kaarel Väljamäe, Doris Kareva, Indrek Hirv, Veiko Belials, Hando Runnel, Margo Vaino, Mats Traat ja muude hulgas ka teie õnnetu saatejuht – viimane oma loomuomasest tagasihoidlikusest ja mõõdutundetust empaatiast – ma rõhutan, et oleksin võinud ennast panna kas või kuuendaks, kui oleksin ainult tahtnud, aga milleks mulle selline väline hiilgus? Tõeline poeet ei hooli klaashelmestest ja publiku vaimustusest.
Harrastusluulel oli samuti hea aasta: Maarika Siim tegi tublit tööd, samuti Jaak Känd ning Papa Janson.
Korraldati hulk vormiotsinguid ja eksperimente, aga vormi ei leitud ja eksperimendid ebaõnnestusid, vormiotsingutest on meil kujunenud sisutu tava nagu jõulukristlus: ikka vahel karatakse püsti, tammutakse närviliselt mööda tuba ja hakatakse närviliselt vormi otsima. Samas Jürgen Rooste, Jaan Pehk, Mart Kangur, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Billeneeve, Jüri Kolk, Margo Vaino, Kalju Kruusa ja Kärt Hellerma ei pea vormi otsima, isegi (:)kivisildnik ei pea vormi kapi tagant otsima – meie parimad poeedid valdavad kujundi ja kompositsiooniasjandust suurepäraselt ja kui on vaja näärikinki osta või üldse sugulaste ja tuttavate ajutegevuse eest hoolt kanda, siis varustage nad eelmainitute luulekogudega. Iga ajule tehtud heategu annab andeks kolm kuud telekavaatamist, ärge seda unustage!
Kui väga austatud raadiokuulajatel on vaja kingi või ostuideid, siis vaadake üle „Luuleatlase“ edetabel, viimane saade ei toonud tabelisse muutusi, milleks muuta seda, mis niigi töötab väga hästi.
Lõpulugu
Sel aastal pandi alus, vähemalt nii ma loodan, uuele traditsioonile, üldrahvalikule häbenemiskultusele. Luule ja luulehuvilised peavad aja ja tema nõuetega kaasas käima, tuleb häbeneda, et oled eestlane ja kirjaoskaja ja et sul on kodus mõni luuleraamat. Põhjust annavad selleks närused poeedid, loovuse heidikud, kelle abitus kuldajastu taustal oli veelgi piinlikum oli.
Tõuseme püsi, kuulame „Mu isamaa on minu arm“, läheme nurka ja häbeneme seal kuni Koidula ja Ernesaksa superhiti lõpuni.
27.12.2015.a.
Mai
