Kuvatud on postitused sildiga Läti. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Läti. Kuva kõik postitused

neljapäev, 25. juuli 2019

Päike, meretuul ja rannaliiv

Orajõe rannas

 Üleeile sai rajal ja seenel käidud, nii plaanisingi eile rannapäeva teha. Nagu tellimuse peale helistas varahommikul õde Reet ja teatas, et tuleb turnee. Mõeldud - tehtud!

 Kõigepealt sõitsime Häädemeestele, külastasime seal mõnda kohta ning armas oli üle aastakümnete kohata kooliõde Aget! Uute kohtumisteni! Astun kindlasti kunagi taas trahterist läbi.

 Edasi kulgesime Kablisse, ühte üliarmsasse Eestimaa külakesse, kus möödusid mõned aastad minu lapsepõlvest. Kabli pagar on väga kuum koht, isegi parkimiskohta oli raske leida. Igal pool sai mõni fotojäädvustus ka tehtud.

 Läbi Orajõe külakese, kus sai ka ühest armsast majakesest pilti tehtud, sõitsime Krapi randa. See on rahulikum kohake Lemme ja treimani vahel, RMK looduskaitse alal. Käisime Germoga ka kahel korral vees ning vedelesime koos õega mõnda aega saunalinal. Sellest porgandikreemist oli kasu, Reet, olen küll tulipunane, kuigi panin juuksed turjale kaitseks, aga mitte kusagilt ei valuta. Jumal tänatud, et soovitasid mul seda peale määrida! Germo on ka jumekas.
  Kuigi lained tõid külmi hoovuseid kaldale ja üritasid meid vees lausa loopida, nautisime täiega. Nagu nautisime kogu eilset päeva, millest kirjutan lausa 2 blogipostitust, sest need ühte ei sobi.

 Krapi rannast sõitsime oma kunagise armsa Metsapoole koolimaja juurde, ei saa ju sellest maailma ilusamast koolimajast lihtsalt mööda sõita. Ka seal tegime mõned klõpsud. Edasi sõitsime juba väljamaale - Lätti. Tegelikult oli plaan Ainaži muulile minna, aga parkla oli autosid täis, keerasime otsa ringi ja kulgesime kodumaale tagasi. Nostalgia ikkagi.

 Tegime Orajõe rannas väikse peatuse ja fotosessiooni ning järgmine peatus oli juba Kablis, endise poe ja kultuurimaja juures. Need oli ka vaja pildi sisse panna. Nagu ka paadike kultuurimaja juures. Peatusime ka Kabli magalarajoonis ning jäädvustasin veel ühe armsa majakese pildile. Küll mul on ikka palju kodusid olnud! Ja kõik on endiselt armsad.
 Bruno, muideks, me tundsime sind ära küll! :)

 Reet, aitäh selle mõnusa turnee eest!

Fotod:
Selle raudvärava taga, Häädemeeste Luteri kalmistul puhkab mu vanavanaema Ann Kiisk...
Kestab Kabli Päikeseloojangu Festival
Germo Kabli pagari ees
Juta ja Raivo Kabli pagari ees...
kodumaja Orajõel..
majast kuuldus "rändamisest väsind koju jõuan taas..."
selline uhks tualettmaja
Krapi RMK
Reeda minek
Germo tulek
läbi kõrkjate...
mina olin ka. ausõna
päike, meretuul ja rannaliiv...varbad ka
Germo Krapi rannas
maailma ilusam koolimaja!
mina Metsapoole koolimaja ees
Reet Metsapoole koolimaja ees
Reet sai Orajõe rannas tiivad :)
Reet ja Kabli paat
mina ja Kabli paat
Germo tädi Reedaga Kablis paadi juures
lapsena käisin sellest poest kommi ostmas...
Puude taga asub Kabli kultuurimaja
maja Kablis, kus elasin lapsena

25. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 5. november 2017

Käisime välismaal...

 Olen nüüd julge. See tähendab, et julgen taas nina toast välja pista. Homme plaanin kesklinnas ka ära käia ja raamatuportsu posti panna. 2 nädalat olen pmst kodu vang olnud, aga tundub, et tervis on taastunud. Jee!

 Eile käisime väljamaal. Kuna minu lapsepõlv möödus Häädemeeste vallas siis mind lausa kisub sinna. Juba 14. novembril kohtun Metsapoole kooli lastega, esitlen seal algklassidele oma lasteraamatut PETU ning hiljem räägin suurematele klassidele oma raamatutest, raamatute sünnist, kirjutamisest jne...Ootan juba seda päeva, sest väga armas on külastada maailma ilusmat koolimaja kus mina oma kooliteed alustasin. Loomulikult jäädvustasin ka eile oma armsa koolimaja pildile. 

 Mulle ei meeldi reisida mööda Via Balticat. Ikka mööda rannikuäärt on armsam, mööda Vana-Riia maanteed, kus maantee äärt ilmestab Liivi laht. Iga põõsas ja puu kõneleb ja kõnetab mind. Ausalt. Kui palju on lapsena mööda neid teid käidud... Kui palju! Ja mind lausa kisub sinna tagasi. Oleks mul vaid võimalus siis ostaksin Kabli kanti suvekodu. See unistus on mind saatnud juba kaua, kuid räägitakse, et kui suurelt unistada siis võivad unistused ka täituda. Unistan! Armastan!

 Ainažis oli ka üle aastate väga armas käia. Kunagi sai seal tihti käidud ja meie esimese klassi autahvlipildid tehti Salacgrivas. Kui kodused on need Lätimaa asulad! Ja ühest tänavast ehk ielast tegin mõned fotosüüdistused ka. 

 Tagasi sõites sõitsime ka Lepanina hotelli juurest läbi, aga see on avatud vaid suviti. Aga maja ees seisis siiski palju vene numbrimärgiga autosid. Süüa ei saanudki kusagilt, sest Kabli pagaris pakutakse vaid kohvi ja pirukaid, kuid need ei ahvatle. Kabli kauplus on aga juba ammu kahjuks päriselt suletud ning kohalikud käivad Lätis poes. Aga Piiri putka jäi õnneks tee peale ja Gudrunile suured tänud!

 Mereäärsed pildid sai jäädvustatud Orajõe kandis, sest seal on armas kohake kus kohast saab kenasti mere äärde jalutada. Meri oli morn ja tormine, igatsuslik, raju ja nukker. Ohh, kuidas ma nautisin seda hingust seal. Nüüd on mu patareid laetud! 

Aga nüüd väike fotogalerii ka:


5. november. 2017.a.
Vana-Rääma
Liivi lahe kaldal..
väike spikker...
Liivi laht...
...
...
...
...
...
minu üliarmas koolimaja...Metsapoole kool
...
koolimaja kõrvahoone, mille asemel asus kunagi internaadimaja
mina ja mu esimene koolimaja...
Läti, Ainaži (Heinaste) kirik
Ainaži...
...
...
kas Tallinnasse või Riiga?
Lepanina Hotell
...
Piiri putka