Kuvatud on postitused sildiga Ööde tütar. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Ööde tütar. Kuva kõik postitused

laupäev, 2. jaanuar 2016

Õnnelikult uues aastas!

"pisike" perekass Kiti uuel aastal õnnelikult perenaise süles. sama õnnelik saagu teiegi aasta! 


    Juba viies aasta saabus mul vaikselt, koduses ja hubases õhkkonnas, eemal lärmist ja rahvamassist. Tõsi küll, eelmisel aastal sai kesklinna silla juurde ilustulestikku vaatama jalutatud, aga ilm oli pilves ja nähtavus nullilähedane, kuid sellel aastal imetlesime seda ilu maja aknast, sest oli selge ja karge ilm. Kargus sai ka otsustavaks, et võtame uue aasta vastu kenasti toasoojas ja teleka ees.

   Möödunud aasta lõpul võis Mai elamurajoonis ilutulestikku näha juba tervelt kuu aega, kuna inimesed, kas on kärsitud või on selleks mingi muu põhjus, paugutasid lausa ööpäevaringselt.

   Mina ise Mai elamurajoonis uut aastat vastu ei võtnud. Minule tuli see kombekohaselt Vaeste Patuste Alevis kallite inimeste seltskonnas. Tuli kenasti ja meeldejäävalt, šampuse, maitsva söögiga teleka taga.

  Tänud sõbrad, kes te vastu hommikut helistasite ja külla kutsusite! ;)

 Ja tänud kõikidele kes sms-sse, mms-sse ja igasuguseid teisi messe saatsid! Ma ei saa kõiki millegipärast oma telefoniga vastu võtta ja ise ma ei sõnumeeri ka. Aga fb ajajoonelt ehk saite õnnesoovid kätte.

  Uus aasta on alanud, algas küll vaikselt, kuid kohe läheb tööks. Pealegi on see minu jaoks elumuutuste aasta, suurte elumuutuste aasta, kuid üksikasju ma veel ei reeda, pole õige aeg.

  Vaadates tagasi 2015.aastasse olen ma siiralt tänulik Heli Künnapasele, tänu kellele mu blogilehekülg sündis.
 Loomulikult olen ma tänulik kõikidele teile, kes te mu aasta õnnelikuks ja meeldejäävaks tegite. Minu jaoks oli ka 2015 väga kena aasta, kui välja jätta poja haigushood. Aga iga tunneli taga paistab valgus!

  Tegelikult ongi palju mõtlemises kinni. Kui inimene ikka mõtleb suuremal määral negatiivselt, siis nii see ka läheb, sest mõttel on väga suur jõud. Minul endal on võime mõelda positiivselt ka raskematel hetkedel ja tulemus ongi peaaegu kohe käega katsutav.

  Aastal 2015. sündis mul lausa 3 tütrekest. Veebruaris mu esimene novellikogu "Virtuaalmees" kirjastuselt Kentaur, juulis mu teine romaan "Rist teel" kirjastuselt Fantaasia ja detsembris viies luuleraamat "Ööde Tütar" kirjastuselt Hea Tegu. See oli väga viljakas kirjutamisaasta. Loodan, et ka 2016 aastal sünnib vähemalt 3 raamatut. Jaanuaris jõuavad mu lasteraamatu PETU illustratsioonid Lapimaalt kohale ja aasta esimeses pooles loodan valmis saada oma esimese lasteraamatu. Lisaks on mul päris mitme luuleraamatu käsikirjad veel koos. 50 peatükki on kirjutatud järgmisest romaanist (kuigi poolikuid romaane on ikka päris mitu). Koos on ka järgmise novelli- ja jutukogu käsikiri ning ka lasteluuleraamatu käsikiri. Aga iga asi omal ajal. Pealegi meeldib mulle ka, kui täiskasvanute raamatutes on illustratsioonid ning kui keegi soovib mõnda mu järgmist raamatut illustreerida, siis andku teada.

   2015.aastaga lõpetasin ka Pärnu kirjandusõhtute korraldamise Gruusia restoranis Kolhethi. Olen tänulik omanik Andri Arulale, kes võimaldas mul neid imelisi õhtuid oma restoranis korraldada. Aeg oli "edasi minna", uude kohta kus on veidike rohkem õhku ja ruumi. Kuna kirjandusõhtutel astub üles ka palju muusikuid, siis meile oli lava väga tähtis ja uues kohas, kohvikus Versus on kena lava olemas.Pealegi on Versus tegelikult talveõhtutel suletud ja avatakse spetsiaalselt ürituste tarvis. Seega järgmisi broneeringuid peale ei tule ja meie aeg ei ole piiratud. Õhtuid hakkab juhtima KirjandusGuru (:)kivisilndik ja õhtud on kõikidele tasuta. Omanik Rivo Kajo lubas kohvikusse ka edaspidi raamaturiiulid muretseda, seega on võimalik sealt raamatuid soodsama hinnaga osta. Aga juba 9. jaanuaril, kell 17.00 alustan kirjandusõhtute korraldamisega ning juba siis saate otse autoritelt raamatuid osta. Versuse kohvikuga on meil ka veel plaane, aga nendest ma veel rääkida ei saa. Iga asi ikka omal ajal ;)

  Imelist ja õnnelikku uut aastat ka teile kõikidele, kes te mu blogi aktiivselt loete! Olge hoitud ja armastatud!


02.01.2016.a.
Vaeste Patuste Alev- Mai

 


pühapäev, 27. detsember 2015

Luuleatlas- kahtlemata põhjalikuim raadiosaade luule teemal

foto Facebooki lehelt / (:)kivisildnik/

  Blogi on koht kuhu kogun kokku kõik oma loominguga seotud artiklid, saated jmm...
Siin LUULEATLASE 6. saade
  (:) kivisildnik mainis ka minu uut luuleraamatut ÖÖDE TÜTAR.

Kopeerin ka lehelt teksti:


12:0712:07
Kuuendas kokkuvõtvas „Luuleatlases“ räägib (:)kivisildnik Doris Kareva, Tõnis Vilu, Andra Jõgise, Igor Kotjuhi ja iseenda luuleraamatutest, teeb kokkuvõtte igati õnnestunud luuleaastast ning annab häid soovitusi näärikinkide ostmiseks.

Kuulake 27. detsembril kell 13.05.
(:)kivisildniku 2015. aasta luuleraamatute edetabel:

1. Jürgen Rooste „Vana hiire laulud“ ja „Ideaalne abikaasa"
    
2. Peeter Sauter "Pannkoogid üksinduses"
    

3. Jaan Pehk „Kohtumine tervisega
    

4. Jüri Kolk „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ 
    
5. Vahur Afanasjev "Tünsamäe tigu"
   
6. Marko Mägi "Pealehakkamise küsimus"
    

7. Mart Kangur "Kõrgusekartus"
    

8. Kärt Hellerma „Hümn pikale ninale"
   

9. Kalju Kruusa "Äädikkärbsed"
    

10. Billeneeve "Sügis nagu lõppev suhe"
    

(:)kivisildniku selgitused ikoonidele:

 
modernism

 peksab segast

 Eesti asi

 kommunaalteema

 klassikaline ilu

 loodusteema

 morbiidne

 armastuse teema

 valuhell

 lapselik katsetus

Mõni lause luule hindamise alustest. Kuulajatel on tekkinud küsimus, mis asi on kujund ja mis asi on kompositsioon. Need on poeesia põhiteemad ja nõuavad eraldi saatesarja.
Aga kujund selleks ongi, et informatsioonimassiive tihendada ja ma vastan kujundiga. Kujundiloome on nagu pinnal püsimine ujumise juures, kompositsioon on nagu veepinnal soovitud suunas liikumine, kompositsioon ilma kujundita on absurd ja kujund ilma kompositsioonita ei vii mitte kuskile.
Kes vajavad põhjalikku selgitust ohtrate näidetega, loevad kujundianalüüsi õpikut (:)õpetaja ütles ja peagi ilmub vastuseks kuulajate küsimusele luuleõpik pealkirjaga (:)see õige luuleõpik, ligi 300 lehekülge praktilist poeetikat.
Soovitan tutvuda ja ennast poeesia alustega kurssi viia või pimesi eksperdiga nõustuda, muid valikuid ei ole.

On kokkuvõtete tegemise aeg. Ettetõttavalt võib öelda, et eesti luule kuldajastu jätkub täistuuridel ning ajutreeninguks vajalikke abivahendeid toodeti tööstuslikus koguses. Aga enne veel mõned aastalõpus ilmunud luuleraamatud.
Kuuenda saate luuleraamatud:
Marge Pärnits
Varastatud Kevad


Marge Pärnitsa „Varastatud Kevad“ on tavapärane lüüriline tundetalgu tegemine. Erilist isikupära ja kõrgeid vaimuandeid ei ole võimalik tuvastada, väga piinlik ka ei ole, veidi alla keskmise luulekogu, kujundiga on väga halvasti ja ega kompositsiooni ei lähegi vaja, kui kujundit ei ole.
Marge Pärnits „Varastatud Kevad“ tekstinäide:
ma tahtsin ainult küsida
et kas sa naeratad alati
kui sa tuled
või sa tuled siis
kui sa naeratad
lilled hakkasid
just õitsema

Tõnis Vilu
Igavene kevad


Tõnis Vilu “Igavene kevad“ kõlab samuti lüüriliselt, on aga hoopis kangem kraam. See väidetavalt vormiotsinguline teos ei ole küll midagi suuremat leidnud, aga värssromaani mõõdu annab välja küll. Tegemist on aasta kõige veidrama B-luule saavutusega, mis ähvardab varjutada Pilu-Kellukese suuruse.
Meil on palju suuri luuletajaid ja on palju läbikukkunud soperdajad, tublisid B-poeete, kes tuima järjekindlusega kangutaksid oma veidrat rida, annab aga tikutulega otsida. Tõnis Vilu päästis päeva ja tegelikult ka issanda aasta 2015 – eesti B-asi elab edasi, Prohvet Anoni tõrvik on tõstetud tuhast, meie suured poeedid-tantristid ei ole oma raskes võitluses üksi.

Doris Kareva
Perekonnaalbum

Eks vanameistrite teosed tekitavad kõhedust, eriti pärast Traadi või Ilmeti järjekordset luuletegu, aga Kareva on tõesti hea üllatus, mitte ainult sellepoolest, et elav klassik ennast ei häbista.
Tegu on omanäolise projektiraamatuga, ma jätan kõrvale kunstnikutöö, mulle on kunstitööd raamatutes sügavalt ükskõik, luule kunstialbumitega niikuinii ei võistle ja Kultuurkapital kujundamist ja illustreerimist ei toeta, tekst koosneb omalaadsetest valmi- või mõistujutulaadsetest lühiluuletustest, kus tegelasteks Heldus, Rikkus, Lahkus, Kord ja Kangus, Tõde, labasus ja Ärivaim jne jne. Maitseks raamat.
Doris Kareva „Perekonnaalbum“ tekstinäide:
Truudus läks lõpuni välja,
olgu ta mälestus püha.
Varsti Vaheldus aga
külastas Küllus, ta lesk.
Jaak Känd
Iga päev, iga aasta
Järjekordne kirjastuse Hea Tegu toode Pärnust. See on ettevõte, mille kõrvu me oleme hooaja alguses aja eest ja halastamatult rullinud, aga Eesti mitmekordse bridžimeistri kogu on koos Papa Jansoni ja Margit Petersoni ka just ilmunud koguga Pärnu parnassi absoluutne tipp. Jaak Känd on muu hulgas ka Eesti luuleprõmmu meister, mida see siis ka ei tähendaks.
Känd on jõuliselt liikumas harrastusluule ülemisest kihist elukutselise luule poole, igapäevased luuletreeningud ja eelnevad ajutreeningud intellektuaalse spordi alal on tublisti abiks.
Jaak Känd, „Iga päev, iga aasta“ tekstinäide:
kodumaa sünnipäev
mu kodu on kõdu
mu maa fopaa
mu sünd on surm
mu päev üks vaev
ja keegi ei mürista
aegumatu
tanka + ženka
poiss kirjutas plangule
= armastus
kõik on ikka samuti
nagu puškini ajal
Igor Kotjuh
„Kuidas kujutada päeva?“
Puškini teljel jätkame, Igor Kotjuhi „Kuidas kujutada päeva?“ on lähiajal ilmumas, saate ajaks ehk juba saadaval, tubli tükk.
See luulekogu sisaldab Kotjuhi eestikeelseid luuletusi ja vene keelest tõlgitud väga head luulet Filimonovilt, Hadanovitšilt ja muu hulgas Eesti nimega autorilt Arvo Metsalt. Igor Kotjuhi „Kuidas kujutada päeva?“ tekstinäited, Kotjuh ise ja tema järel Mets:
Eeskujuliku perekonna tunnused
hoiused
hoidised
• • •
Kuidas neid
valgeid marju
nimetatakse vene keeles,
ma ei küsinud.
Ja eesti keeles —
ei mäleta.
Arvo Mets
Andra Jõgis
„Mingi kala“
Ilmumas või juba ilmunud on ka Andra Jõgise „Mingi kala“, noore klaasikunstniku oivaline teos, aga ülistamise asemel loen lihtsalt ühe luuletuse. Raamat on Jumalike Ilmutuste toode, mis siin pikalt, asi on niigi selge. Andra Jõgis, „Mingi kala“, tekstinäide:
....
hommikusöögi helvestele
valan piima
d-vitamiiniga
ei tea mida see
d-vitamiin tegema peaks
peale piima maitse
rikkumise
kleebin oma pildi
piimapakile
ja jätan sind ootama
joo mind
otsi mind
armasta mind
ka siis
kui ma
rikun su
hommikukohvi
(:)kivisildnik
Luuletused
Ja tegelikult luuletan ma ise ka väikest viisi. See võib muidu tulla üllatusena, aga aasta lõpus laekub poelettidele veel üks kirjastuse Jumalikud Ilmutused toode, autoriks (:)kivisildnik, raamatu pealkiri „Luuletused“.
(:)kivisildnik, „Luuletused“, mõned tekstinäited:
(:)JUMALA DEFINITSIOON
ma olen kaugel sellest et väita
nagu oleks jumal olemas või
teaduslikult tõestatud
pole ma teda ka ise näinud
ega arva nagu oleks jumal
kultuur meelelahutus või
midagi tervislikku
ilmselt ei ole aga mis sellest
jumal on ikkagi ja
tingimusteta minu
maitseeelistus
(:)OOD SUURELE RAAMATUPIDAJALE
ma ei näe
probleemi
tütar läks
litsimajja
poeg tuli
vanglast
bilanss on
tasakaalus


Ja nüüd kokkuvõtete juurde – oli võimas luuleaasta, vanemaid edetabeleid uurides näeme, et esikümnest on välja kukkunud või ei olegi sinna jõudnud sellised anded ja gigandid nagu Kaarel Väljamäe, Doris Kareva, Indrek Hirv, Veiko Belials, Hando Runnel, Margo Vaino, Mats Traat ja muude hulgas ka teie õnnetu saatejuht – viimane oma loomuomasest tagasihoidlikusest ja mõõdutundetust empaatiast – ma rõhutan, et oleksin võinud ennast panna kas või kuuendaks, kui oleksin ainult tahtnud, aga milleks mulle selline väline hiilgus? Tõeline poeet ei hooli klaashelmestest ja publiku vaimustusest.

Harrastusluulel oli samuti hea aasta: Maarika Siim tegi tublit tööd, samuti Jaak Känd ning Papa Janson.
Korraldati hulk vormiotsinguid ja eksperimente, aga vormi ei leitud ja eksperimendid ebaõnnestusid, vormiotsingutest on meil kujunenud sisutu tava nagu jõulukristlus: ikka vahel karatakse püsti, tammutakse närviliselt mööda tuba ja hakatakse närviliselt vormi otsima. Samas Jürgen Rooste, Jaan Pehk, Mart Kangur, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Billeneeve, Jüri Kolk, Margo Vaino, Kalju Kruusa jKärt Hellerma ei pea vormi otsima, isegi (:)kivisildnik ei pea vormi kapi tagant otsima – meie parimad poeedid valdavad kujundi ja kompositsiooniasjandust suurepäraselt ja kui on vaja näärikinki osta või üldse sugulaste ja tuttavate ajutegevuse eest hoolt kanda, siis varustage nad eelmainitute luulekogudega. Iga ajule tehtud heategu annab andeks kolm kuud telekavaatamist, ärge seda unustage!

Kui väga austatud raadiokuulajatel on vaja kingi või ostuideid, siis vaadake üle „Luuleatlase“ edetabel, viimane saade ei toonud tabelisse muutusi, milleks muuta seda, mis niigi töötab väga hästi.

Lõpulugu

Sel aastal pandi alus, vähemalt nii ma loodan, uuele traditsioonile, üldrahvalikule häbenemiskultusele. Luule ja luulehuvilised peavad aja ja tema nõuetega kaasas käima, tuleb häbeneda, et oled eestlane ja kirjaoskaja ja et sul on kodus mõni luuleraamat. Põhjust annavad selleks närused poeedid, loovuse heidikud, kelle abitus kuldajastu taustal oli veelgi piinlikum oli.
Tõuseme püsi, kuulame „Mu isamaa on minu arm“, läheme nurka ja häbeneme seal kuni Koidula ja Ernesaksa superhiti lõpuni. 

27.12.2015.a.
Mai