Ilmunud on detsembrikuu number

Täna oli postkastis ning kohe peaks jõudma või on juba jõudnud ka poelettidele ajakirja Müstilised Lood (+SaSa) detsembrikuu number. Jah, need 2 ajakirja on ühinenud. See on info neile, kes veel ei tea. Aasta viimasesse numbrisse kirjutasin ma loo "Eesti selgltnägijate tuleproovi" saatest tuntud Sirje Lindojast. Kui sa tahad ka teada kes Sirje on ja millega ta tegeleb (muide, võtab kliente vastu ka Pärnus) siis osta ajakiri ja loe. Aitäh selle sisuka koosveedetud aja eest ja uute kohtumisteni taas, armas hing! 30. november 2022.a. Vana-Rääma

Rada 295. päev

Olen, olen rõõsa pärast 5,2 km ja ligi 9000 sammu. No osad tänava äärsed kõnniteed on lund tulvil, sestap annab ronida. Õnneks siiski enamus on kõnniala lumest suht prii. Täna liikusime Voorimehe lõppu, sealt mööda kergliiklusteed tagumisele ristmikule, kuskohast on 3 km lennuväljale, aga me otsustasime keerata sealt paremale ning võtsime suuna Tallinna mnt Selveri poole, aga mingilt maalt pöörasime tagasi, sest seal on lage ja jube vastik tuul hakkas kulmu nõeluma. No ennast tuleb hoida, sest alles reedel hommikul ärkasin hääletuna ja kahel järgmisel hommikul domineerisid minu meeshormoonid, sest kõnelesin tõesti nagu mees, Germol lõbu laialt ... Aga kuna täna oli meil alates kell 15.00-st plaaniline elektrikatkestus ning mina juba nii kosunud, et suutsin üle nädala rajale mina, siis me läksimegi. Igal juhul koju jõudes, pisut enne kella 17.00 oli elekter juba tagasi. Muide, seal Härma taga asuval jalkaplatsil käis vilgas jalgpallimine, hämmastav. Aga meie oleme ikka rõõmsad, joome oma igapäevast raviteed, mis koosneb seitsmest ravimtaimest ja olgu öeldud, et mina joongi üldiselt oma (no kallis kooliõde toob ikka ka) korjatud ravimtaimdest teed, üliharva poest ostetud teed ka. Igal aastal kui esimene lumi maha tuleb (pagan, sellel aastal jäigi!) hakkame me raviteed joooma ja aprilli lõpuni välja, aastaid juba nii. See on parim ravim kui mõni .. jah! Mis siis veel. Ahjaa, täna andisn ka ühe inteka ning millalgi tuleb ka fotosessioon, iga asi omal ajal. Aga olen pisut ikka põnevil ka. Hommik algas küll ebameeldivate uudistega, sest kahjuks leidub ka ilmas inimesi, kes arvavad, et nad võivad teiste elu elada ning oma lemmiktegevust tehes ehk alkot tarbides ja luulusid kogedes valetada kõike, mida sülg suhu toob. Küll saadab ta teisele naabrinaisele lastekaitse koju, küll loomakaitse. Täna sain teada, et ma pidavat kellelegi Taavile, Tõnule või Reinule tonna võlgu olema :D Nii, et Taavid, Tõnud ja Reinud, andke mulle ka teada, ma küll ei tea, pole eriline laenaja ka omast arust :D Ühesõnaga jumal temaga, kõik mida halba teeb mulle ja mu lähedastele (on ka Germle teinud) saab tagasi, mul on toimiv kaitse peal, ega siin muudmood ei saagi enam. Aga lõpetame ikka blogi positiivselt. Meie tunneme ennast hästi ja kõigil mu lähedastel läheb ka hästi, see ongi kõige olulisem siin elus. Soovitan teil ka revideerida kasvõi fb sõbralisti, sest silmakirjalikkust ja kurjust liigub paraku igal sammul, tuleb ära tunda kes on su sõbrad ja kes mitte. Õnnelikku alanud advendiaega ja olge terved! 28. november 2022.a. Vana-Rääma

Loomeperiood + lilleks löömine + üllatuskülalised

Kuna mul on loomeperiood ja siis on suht raske mind kirjutamast eemale saada, aga vahel on seda lausa vaja. Liigne arvutis olemine ja kirjutamine hakkab lihtsalt silmadele. Aga ega ma ei saa endale üksnes kirjutamist lubada. Erinevad tööd on tegemisel ning vahel peab ennast ikka lille ka lööma, see tõstab enesetunnet ja lisab postiivset energiat. Näiteks täna käisin järjekordselt oma lemmiksalongis Bellissimas küüntes. Mul on vapustavalt andekas küünetehnik, kes võtab kliente vastu Pärnus üksnes laupäeviti ja pühapäeviti, vahel ka reedeti. Olen Egle tööga 100% rahul, sest olen leidnud küünetehniku, kes minu mitte just ilusad küüned imeliseks võlub, pragunevaid kohti kangaga parandab ja tõesti teeb imet, milline armas kunst veel kahel küünel! Sellel korral lasin pärlmutterpunaseks oma küüned teha, sest enam ma ammu pikendusi panna ei lase, geellakk on oma küüntel, aga osad küüned on veel veidike lühemad, nendel oli kolme nädala eest veel praod sees, enam pole neid ka tulnud. Jah ma käin 3 nädala tagant geelküüni välja vahetamas, nii on minu jaoks kõige sobivam. Sellel nädalal oleme vaid ühe korra rajale jõudnud, esmaspäeval, sest neljapäeval sain ma pisut külma ning reede hommikul ärkasin hääletuna, täna on ka veel hääl kähe, aga palavikku ei ole, nohu ei ole, köha ei ole, aga ma ei saa veel rajale ega ei kipu rahva hulka, sestap jääb meil kahjuks ühele imelisele kontserdile homme minemata. Ju tueb selleks veel võimalusi, tervis eelkõige. Täna õhtul üllatasid meid armsad külalaised. Ja Sirjekesega jätkus meil juttu kauemaks, ilmselt pigem poisid väsisid, aga Germo ja Reimo on väga kannatlikud ja nunnud. Sirjest kuulete peagi veel, luban ;) No ja täna ma sain Bellissima ilusalongis ennast ka suure peegli ees jäädvustada. Tänaseks on maoväheduse operatsioonist möödas 3 kuud ja 11 p'äeva ning mõnus on olla 28 kg kergemana, nüüd aina edasi, ei sammugi tagasi, kuigi vahepeal on kaal 2 kg võrra ka kõikunud. Ahjaa, hommik juba algas armsasti, kallis vend külastas. Matiga jätkus ka meil juttu päris kauaks, siis pidngi ennast juba salongi sättima ja salongist tulles käisime tiiru veel A1000 kaupluses, aga sellest on saanud tänaseks väga kallis toidupood, kuigi avades oli üks odavamaid Pärnus. Kuid vajan vaheldust Rimi toidukaubale. Mis seal ikka, toad on nii soojad, nüüd asutan ennast romaani, need ka juba karjuvad mu järele, kirjutan hetkel paralleelselt kahte romaani, kahtlustan, et valmivad peaaegu ühel ajal. Aga las nemad siis valmivad. Olen juba 16 päeva oma kirjastuse omanik ja uuest aastast läheb töö lahti, sest mul on olemas imeline illustraator, imelised toimetajad, imeline raamatupidaja ja juba käivad läbirääkimised trükikodadega. Kui sinul on pakkuda mulle kujundajat või küljendajat siis aitäh! Kui ma neid kohe ei leia, siis pole ka hullu, sest osadel trükikodadel on küljendamisteenus ka olemas. Ühesõnaga ma jagan ennast ka mitme töö vahel, vahel isegi näpistan uneajast, aga olen õnnelik, et taas üks mu unistus täitus, jeeee! Uus elu!

Rada 294. päev

Kuna täna oli taas postimajja asja, panin ehted ja raamatud teele ning osad viisin Ringi tänavale ühe eraisiku kätte, siis tegimegi taas kesklinna tiiru. Ringist liikusime Kuninga tänavale, sealt Pühavaimu ja olime jälle Ringi tänaval tagasi. Osad võibolla ei teagi, et Pärnu Ringi tänav jooksebki elegantse ringina. Nii me sealt taas jõe äärde jõudsimegi ja muuli kõrval asuva laudteele. Aga edasi siiski ei läinud, sest liiga valusalt oli meelest kesklinna sillat postimajja kulgemine, tuul nõelus nina ja vasemat põsesarna nii teravalt, et ma olin sunnitud käe ette panema. No las ma vingun natuke, olen ju suvelaps ;) Aga ega need ilmad siiski liikumist ei takista, kui sa ikka tahad minna siis sa ka lähed, kuigi talvel liigun väiksemaid vahemaid kindlasti. Ja paljajalu käimise jätan ilmselt sellel talvel vahele, opist alles üle kolme kuu möödas. Aga me kepikõndisime täna 6,3 km ja 10500 sammu. Muidugi pakkisime ennast eelnevalt sisse, Germol olid topeltpüksid ja soe pesu, mina nägin niikuinii kubujussi moodi välja, Annika kootud säärised, sall ja müts jalas, kaelas ja peas. Puna-musta triibulised. Müts on kül väga välja veninud ja lahmakas, pean vist kummi sinna alla ajama, näis. Mütsid, mis on kenasti ümber pea, hoiavad rohkem ka sooja. Ja loomulikult kandsime tossu sees villaseid sokke, mõlemad. Jalad peavad soojas olema. No ma olen tänaseks 28 kg õhedam ja kohutavalt kardan kükma, sooja saangi üksnes rajal tuhisedes, öösiti juba magan kahe tekiga, millest üks on veel vanakooli vatitekk, õnnestus millalgi hankida. Ma ei kujuta ettegi mis talvel saama hakkab. Kui on toas alla 20 sooja siis ma juba lõdisen :D Aga mis seal ikka, meie oleme rõõmsad, olge teie ka! 21. november 2022.a. Vana-Rääma

Rada 293.päev

Täna oli vaja liikuda kesklinna, sest Smartposti pakiautomaadis, mis asub PK-S ootas mind pakk kivikestega. Kui algul sillale jõudes vajasin kindaid ja tunne oli, et käime vaid PK-s ja koju tagasi, muutus kõik. Liikusime raamatukogu hoone tagant Vallikraavi äärde, sealt edasi Jahtklubi suunas, aga pöörasime hoopis Sadama tänavale,sealt kulgesime mööda Muuli tänavat muulile. No muuli lõppu me ei läinud, ma pean siiski ka Germoga arvestama, sest mõni kivi oli libe. Rahvast oli rannas palju, raske oli filmida ja pildistada, sest võõraid ju jäädvustada ei taha, õigupoolest paljud võõrad ei taha. Ukrainalasi oli enamuses. Peredega. Nautisid nemadki pikka ja lumevaba sügist, nagu meie. Muulil hakkas lausa soe, sest päike säras kõrgelt ja soojendas. Kesklina silla juures panin taas kindad kätte, sest see on kõige tuulisem koht siin mu kodu juures. Ahjaa, suur prügikala oli toodud keskrannast raja äärde, sinna Viikingi ja Tervise lähistele, või ujus ta ise kohale :) Kokku läbisime küll 6,2 km ja üle 10000 sammu, aga asi seegi. Paari kilomeetri pärast ennast tõesti kodust rajale minema ei hakkaks ajama. Vähemalt 5 km tuleb liikuda ning 8000-10000 sammu päevas. Kodus stepperil tuhisemine pole kaugeltki see, aga ajab ka vahel asja ära. Olge terved! 18. november 2022.a. Vana-Rääma