Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

laupäev, 13. november 2021

Jaansoni rada 238.päev

Olen tihti öelnud ja mõelnud et iga asi, mis su ellu tuleb, on millekski vajalik. Näiteks tänane päev, õigemini õhtu, millal elektrihind taas laes oli. Nagunii on elu kevadega võrreldes rohkem kui poole kallimaks läinud, nii otsustasin ma elektri pealt kokku hoida ja selle enda kasuks muuta. Kuidas? No see on väga lihtne, võtsin kamorkust kepid ja läksime rajale. Täna kepikõndsime mööda Rohelist Kuldse kodu juurde, sealt Tallinna maanteele ja ... Liikumine on ju tervise edu pant ning nigela nägemise pärast ei kavatsenud ma ka pimedas kodus istuda. Õhtu kujunes ilusaks. Kepikõndisime pisut üle 4 km ja siis läksime külla. Praegu on õues õhk suhteliselt jahe, usun et teeb öökülma aga naudin endiselt sooja novembrit ja enda liigutamist. Pange segase ühiskonna kiiksud enda kasuks tööle ja tunnete ennast sama õnnelikult kui meie. Armastan! 13. november. 2021.a. Vana-Rääma

reede, 12. november 2021

Jaansoni rada 237.päev

Nonii, täna jõudsime üle 6 päeva taas rajale. Sain oma jalakrampidest priiks ning enesetunne on hea. Kuna oli ka postimajja asja siis tegime kesklinna tiiru, kokku kõigest 4,2 km, mis on minu jaoks hetkel paras. Imeline ilm ka, päike säras nii võimsalt, et vaid ühel endast tehtud fotol ei olnud mul kaaslast, aga eks näete ise, ma pikemalt sellel teemal ei peatuks. Päike on kõikvõimas :) Käisime Koidulale Brakcmannile ka tere ütlemas. Ja seal kahe suure inimese vahel on mu lemmikallee, mis hetkel küll alasti on, aga ma ei saa kunagi sealt mööduda jäädvustamata. Tohutult hea energiaga allee. Sealt suundusime Munamäele (jah, Pärnus on oma Munamägi) ning edasi Vallikääru, kus 6 päeva eest oli sealne sillake saanud uue südamekujulise taba. Tore, et tänapäeva armastust ikka paberiga kinnitamas käiakse. Õnne! Ja siis vudisime Tallinna väravate vahelt kodu poole ning seal klõpsasin veel mõne ilusa pildi. Ausalt öeldes ma ei mäletagi nii ilusat sügist Pärnus. Soe ja värvikas. Oleme terved, eksju? ;) 12. november. 2021.a. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 6. november 2021

Jaansoni rada 236.päev

Tänane rada jäi lühikeseks, vaid 2 km pikkuseks, aga jõudsime vähemalt maaliinibussikas kallist kooliõde kallistada ja energiat vahetada, natuke tiirutasime seal piirkonnas ja tulime autoga koju. Nüüd algab mu meresoola ja mageneesiumihelveste kuur ehk siis jalavannidega seonduvalt. Juba eile lõi jalasäärde kramp jne ... aga mul on ennegi neid olnud ja tulnud, olen üsna ruttu oma tehtud tinktuuride ja jalavannidega korda saanud, üldse ei muretse, saan ka nüüd. Eks ma üleeile pingutasin üle, tunnen et hetkel on minu parajaks teekonnaks 5 km ning üle selle on liig. Eks ma jupphaaval panen omale meetreid või kilomeetreid juurde, aga üle 5 km keha mul hetkel ei luba, tunnen oma keha, aga .... Aga ikka olen rõõmus ja terve, ole sinagi~! 6. november 2021.a. Vana-Rääma

Sõpradega sügiseses Pärnus

Eile oli üks põnev päev meie kuue jaoks. Ega ma ei hakka peensusteni lahkama mis toimus, lasen fotodel kõnelda pigem. Kõik ei ole avalikustamiseks. Lisaks lisan siia ka foto 28. oktoobrist, kui armsad Tiina Türk ja Eha Tagaküla meid väisasid. Eks ma koondan pärlid ühisesse blogiketti kokku, mine tea kus ja millal vaja läheb ;) Muus suhtes jään kidakeelseks. Aitäh, tüdrukud! Uute tegudeni! 6. november. 2021.a.

neljapäev, 4. november 2021

Jaansoni rada 235.päev

Täna käisime natuke teistsuguse tiiru. Mul oli kesklinna asja, nii me mööda Rüütli tänavat Tallinna väravate suunas kepikõndisimegi. Ja sealt edasi Pärnu muuli juurde. Kokku tuli 5,7 km. Laudteest alla me ei läinud, ei tahtnud et jalg märjaks saab. Ja tagasi tulime Jahisadama kaudu, üks mu lemmikkohtasid Pärnus, eriti suviti ja eriti bluusipäevade aegu. Ja ülla-ülla, lõpuks jooksime kokku ka Anu ja Grünetiga, kes nagu ühest suurt karjuma hakkasid kui pilti tegin. Muideks, tegin ;) aga ma ei pane teie soovil üles. Oli armas kohtuda. Taas üks päev kirjas ja enesetnne hea. Kummaline, ma olen kohe rahutu kui ma rajale ei saa. Eks ole ju 4 ja pool aastat seda rada kulutatud ka, jalanõusid samuti. Peangi endale uued jalavarjud ostma, sest peagi ilmad jahenedvad ja talitossud on oma aja ära elanud. Kepikõndida aga pean saama! Oleme terved! 4. november. 2021.a. Vana-Rääma