Kuivatatud kukeseene pulber ja teised tegelased...

Särtsakas Inga ja lõbus Germo

 Täna on väga kirev päev olnud. Kogu aeg midagi toimub, aga ma jõudsin lõuna ajal isegi poolteist tundi iluund teha, ausalt!

 Tänud külastamast Külli, Triin, Jaanika, Ruth, Maarja, Inga, Urmas, Aare, Rivo ja Maire! Uute kohtumisteni! Homme on ka kirev päev, aga mind te kodust ei leia, on enne mõningad asjatamised ja õhtul lähme kalli õe juubelile. Põnev!

 Aitäh kõikidele kes raamatuid ostmas käisid, neid veel jagub!

 Armas Inga tõi mulle kalli Luule Luuse käest ravimtaimi ja üks põnevaim toode nende hulgas on kuivatatud kukeseene pulber. Just see on mu blogimise põhiteemaks. Taimetark ja poetess Luule Luuse on üks üllas ja armas hing, kellest olen ka mina korduvalt bloginud. Inga, armas, anna siis talle ikka tänusõnad ka edasi, kui ma ise enne teda ei näe. Kukeseene pulbrit tarvitan juba hommikul kohe, panen võileivale, kuna me jah eriti pudrusid enam ei tarbi. Lõhn on juba hea ja maitsel pole ka viga. See on üks immuunsuse tugevdaja ja paras energiapomm, tervise edu pant. See aitab:

• kasvajatevastane mõju
• aitab stimuleerida immuunsust
• abistab põletikuliste protsesside korral
• on loomulikuks antibiootikuks

 Pikemalt saate lugeda SIIT.

 Sellel aastal olen ise vähe ravimiatimi korjanud, sest mul on neid eelmisest aastast järgi, kuigi joome raviteed iga päev. Aga selle eest on sõbrad hoolitsenud, et meil ikka värskelt kuivatatud ravimteesid oleks. Aitäh! Pildid kõnelevad. 

 Nii see kalapäev õhtusse veeres.

Olge armastatud! 

üks teetaim mille nime ma ei tea, pean Luule käest uurima...

põdrakanep

kuivatatud kukeseene pulber

Zorro ärkas, kui Inga teda fotografeeris :)

Fotod:

aedpiparmünt

17. august. 2017.a.

Vana-Rääma

Jaansoni rada 64.päev

olen, olen alles unimütsi nägu ja silmad ka veel alles unepunased...

 Täna ärkasin juba kell 6.53 sest oli vaja minna sinna kus albiino meigita käib (ma ei ole kuningas, sellest selline väljend sündis) ning peale seda enam und ei tulnud. Võibolla tundub teile naljakas, aga ma lugesin öösel kella kaheni oma Westoffhausenit. Jah, ma loen oma raamatud peale nende sündi läbi, aga mitte kohe vaid mõne kuu möödudes. Mulle meeldib siis analüüsida, et mida ma oleksin pidanud teistmoodi tegema jne...Vahel üllatun ise ka, et kus kohast mulle üks või teine fraas kirjutamise käigus saadeti... Aga romaani sees olles oledki nagu teises maailmas ja sulle pannakse mõtted ja sõnad suhu. Ise veel naersin siin omaette, et sain öösel oma romaanist nii palju energiat, et alla 5 tunni magamisest piisas. Küllap saingi?

 Igal juhul kell 7.10 olin juba rajal ja läbisin 6 km. Germo magas nii õndsat unet, et ma mitte kuidagi ei raatsinud teda üles ajada. Tõusis täpselt 2 tundi hiljem. Kogu linn magas sellisel kellaajal, vaid 4 kalameest loivasid jõe äärde kalamehe ametit harrastama ning paar ratturit ja kaks kepikõndijat Isegi jõgi magas. Mina magasin ka tegelikult alles, esipilt reedab. Aga no selline soov oli rajale minna ja läksin. Tunnen ennast väga hästi. Enam ei ole silmad punased, ausõna. Juba peale mõne kilomeetri läbimist ärkasin üles, kuigi hommikukohvi jäi joomata. Jõin klaasi vett ja rajal terve pudelitäie vett takka.

 Näis mis tänane päev toob. Väikesed plaanid on ja loodan, et need ei lähe vett vedama.

 Ahjaa, vahepeal sai ju 4 kuud rajal kepikõnnitud ja juba 6. septembril saab 5 kuud. Tuhisen edasi, kiiret ei ole kusagile ja loodan järgmiseks suveks rannavormi saada. Musud.

Fotod:

magav Pärnu, vaid 1 ingel taevas...

1 km läbitud...

vaikus Sõudeklubi juures...

2 km läbitud...

peale 2 km juba ärkvel...

armas sillake...

3 km läbitud...

vallatu kurv...

sihuke uudis...

juba pärisüleval. 5 km läbitud, 1 km koju...

ja kodu on peaaegu käega katsutav...

17. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 63.päev

 Täna kepikõndisime kesklinna, sest oli asja Femme kauplusesse ja postimajja. Rada jäi küll 4,5 km pikkuseks, aga asi seegi. Pikemalt ei julgenud, sest ilmselt eilne pisteline jooksmine tegi siiski taldadele ja hüppeliigestele liiga. Olen jooksmise jaoks veel liiga suur. Aga rõõmu oli ka tänases päevas, sest 2 numbrit väiksemad riided lähevad juba selja, jee!

 Ehk paari kuu pärast üritan joosta ja kepikõndida vahelduva eduga, aga praegu enam ei. Kuigi tänane lühike rada võttis hüppeliigese valu ära. piirdusime nende 4,5 km.ga ja õhtul enam rajale ei läinud, homme ju ka päev!. Olen kõik 3 päeva sellel nädalal rajal käinud, homme jätkame. Reede kohta veel õelda ei tea, sest õhtul tuleb juubelile minna ja veel muid toiminguid.

 Täna nostalgitseime ka, liikudes paremkallast pidi, käisime oma endistele kodudele tere ütlemas. Germo meenutas rajal nii mõndagi kesklinna perioodist. Meil oli lõbus. Pildile jäädvustasime ka.

 Asjad aetud ja apteegist Germo igapäevased tabletid toodud, hakkas Külli mu juukseid Hennaga (silver) värvima. Minu juuste tarvis läheb vaja 2-3 pakki, sest mul ju pole juuksed peas, on täielikud traadid, aga sellised traadid mis lausa imavad värvi endasse kuid blondiks mind ei tee. Enne läheb brünett blondiks, kuid mina jään ikka punakaks. Ma olen kogu elu kohutavalt hädas olnud, no ei saa valgeks, kuigi see soov on mul kogu aeg olnud. Minu karmide juuste jaoks ei ole leiutatud värvi, mis need valgeks teeb. 2 pakki läks ära ja värvi maha pestes olin natuke õnnetu sest ikka olen punakas. Külli oli ka natuke nukker, aga ma ütlesin, et see pole ei tema ega värvi süü, see on minu juuste süü. Ohh, miks minul küll ei võiks olla normaalsed, õhukesed ja sirged juuksed?!!!??? Kollane jäin. Kuigi märjana olid juuksed hallid.

 Õhtul juhutus meie maja juures üks intsident. Kahju on noorest tüdrukust, sest auto viidi treileriga lausa minema, üks liiksluspost oli tee poole viltu, aga õnneks väänati teisele poole, muidu poleks autod ega nr 14 liinibuss siit mööduda saanudki. Tüdruku pilti ma loomulikult netiavarustesse ei pane, sest usun, et ta oli (vaatamata rõõmsale ilmele) shokis ja õnnetu. Hea et ise terveks jäi!

 Aga muidu oleme ikka rõõmsad!

Fotod ka:

paremkalda Jaansoni rajal...

...

...

...

...

...

...

kunagise kodumaja juures Suur-Jõe tn

kunagise kodumaja juures Pikk tn

suund kodu poole...

ta istub pihlapuude varjus...

kodutee...

läheb värvimiseks...

mina ja juuksur Külli :)

hall nagu peaks, aga...

kuivana kollane, nutma ajab... :D

üks õnnetu auto...

treiler tuli...

...

...

vaade aknast-kõver post...

16. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 62. päev

Germo

 Täna läksime rajale alles 21.40. Tegelikult oli plaan varem minna, aga mingi veider uni niitis mind kolmeks tunniks maha, aga ma tean selle põhjust ka, miks mind nõrkus ja uimasus tabas. Üks väike terviserike aga ei midagi hullu, põhjust muretsemiseks ei ole. Nii kui ma 21.24 silmad lahti lõin, tiirles peas ainult rada, rada, rada...Mõnus on nn öine rada!

 Kuna mu telefon eriti häid pilte pimedas ei tee, siis need just kvaliteetsed ei tulnud, aga läbisime kolmekesi 6 km. Õhtune rada on mõnus, aga silla juures on ikka kottpime, seega peab silmad lausa pärani hoidma, et mõne jalgratturiga kokku ei jookse. Jooksmisest nii palju, et meie ka täna jooksime, küll vähe, kolme posti jagu (elektriposti) aga jooksime. Üle ei pinguta, sest kehakaalu on veel liiga palju, aga vaikselt üritame kogu kambaga ka jooksu harrastada. Päris mõnus oli ja ma isegi jaksasin joosta! Kolmandaks oli siis täna taas naabrinaine Külli.

 Tänane päev oli üldse emotsioonirikas. Neljapäeval ilmselt saan lõpuks kätte oma näohoolduse, mille Grillfestilt võitsin. Vahepeal võeti ühendust ja siis kaoti ära, seega ma eriti ei hõiska enne, kui asi kindel, ootan homse sõnumi ära ja...

 Mulle helistati ka Tre Raadiost ning andsin neile nõusoleku 23. augustil minna hommikuprogrammi külaliseks kaheks tunniks, ehk siis järgmisel kolmapäeval kell 8.00-10.00 olen hommikuprogrammi otse-eetris, lobisen ja lasen teile ka laule. Loodan, et saame kenasti koos saatejuhiga hakkama, kuigi mina ja  varahommikud pole just kõige suuremad sõbrad. Ärkamine võtab päris pikalt aega. Näis mis välja tuleb, sõrm on antud. Ja üks raadiokogemus on mul 2013 aastast olemas, kui käisin toonase Päikeseraadios "Jaagu raamaturiiul" saate külaliseks. Pilte selle kohta saate vaadata SIIT. Kuulmiseni!

 Märkamatult on uus kuupäev alanud, aga minul tuleb ilmselt unetu öö, sest magasin päeval. Näis kas hakkan lugema või kirjutama, aga midagi ma teen kindlasti. Olge mõnusad!

Fotod:

õhtune Pärnu kesklinn Ülejõel vaadatuna...

Germo ja Külli Jõulumäe rattamaratoni reklaami ees

1 km läbitud...

Külli ja Germo sotsiaalmaja juures rajal...

meie...

öine päike (sini-must-valge) ;)

2 km läbitud...

3 km läbitud, aga tähis ei jäänud pildile...

öine sild vana Viisnurga taga...

15. august. 2017.a.
Vana-Rääma