Täna sai siis Germo ka üle pika aja rajale. Kuu aega oli paus, sest ta väänas jala välja ja see oli korralikult paistes. Sidusin jala ööseks sidemesse ja panin najatoxi ka peale. Vahepeal määrisin oma tehtud saialilletinktuuriga ka. Korda sai. Ahjaa, minu põlved valutasid mitu päeva, sain need ka saialilletinktuuriga korda, teist päeva ei valuta. Määrisin vaid 2 korda päevas. Oma tehtud ravimid on ikka väga tõhusad. Ja liikuma peab, see on omaette ravi.
Täna läbisime 8,3 km, no pedomeeter näitas just sellist vahemaad. Oleks isegi üle uue silla läinud aga just siis hakkas sadama, aga õnneks peagi sadu taandus. Ilm on ju iseenesest hea, päike paistab ja soe on. Germo pidas ka vapralt vastu, ei kaebanud millegi üle ning tuhises isegi minust mööda.
Väsimust ei ole, nagu viimasel korral oli, kui öösel Sveniga rajatasime. Aga siis olin vahetult enne kana söönud ja keefiri joonud. Ausalt öeldes ma ei taha enam hommikuti 3 viilu saia, ei mahu. Piisab ühest vorstisaiast, munast ja väiksest tomatist kohvi kõrvale.
Eile algas siis imelise muutumise uus hooaeg. Ausalt öeldes olen ma väga õnnelik et sinna saatesse ei saanud, sest see kogus pekki (mitte nahka) mille nad eemaldavad on ikka liig mis liig. Uskuge ma tean millest räägin, olen saanud tagasisidet. Ja saates osalemine pole kaugeltki nii lilleline nagu vaatajale näidatakse, see on paras shõu. Tean. Ja ega iga kord kui nuga inimeses sees käib, muutub ta immuunsus nõrgemaks, see on vana tõde. Tegelikult oli mul eilse saate Ulvist isegi kahju, sest minu arust rikuti ta nina ära. Aga see vaid minu arvamus, ilus nina oli tal enne ja säravad ning ilusad ja suured silmad ka. Aga tubli naine igal juhul, sai oma mina tagasi! Aga mina katsun ilma noa (olgu, olgu, skalpelli jmm..) sekkumiseta alla saada. Tüütud karvad tuleks kunagi küll laseri all eemaldada ja äkki kunagi käe nahka ka (mitte liha!) vaja vähendada, aga kõht las jääb nagu jääb. Kohutav mida inimestega tehakse tegelt! Eelmisel aastal ma lihtsalt ei mõelnud loogiliselt, olin ateroomist suht mitte mina ise ja olin valmis ennast nülgimiseks letti lööma, aga täna enam mitte.
Möödunud nädalal kaalul käies nägin et kilo oli juurde tulnud, ehk olen siis 19 kg väiksem. Aga käisin kaalumise päeval ämma sünnal, sõin šašlõkki, torti...jne...Nüüd tuhisen seda jälle maha. Tegelt isegi juba siis on raskem olla kui pool kilo juurde tuleb. Samas riiete järgi oleksin justkui maha võtnud, jäävad järjest suureks. Ja teate, keha on iseenesest pringimaks tõmmanud, ausalt. Mingil määral siiski pekk läheb lihasmassiks jne...
Eilne kirjutamispäev korvas ennast rajal. Kirjutasin eile 3 luuletust ja 2 artiklit, kogu päev kulus peaaegu selleks, aga valmis sain. Kuid see tähendas minu jaoks seda, et hommikul oli kukal veidi kange, sundasend ju. Määrisin kukalt kastanitinktuuriga ja asi korras.
Mina olen ikka rõõmus, ole sinagi!
Fotod:
 |
| Germo Vana-Rääma tänaval... |
 |
| kuldkollane sügis... |
 |
| tee(kond) uusrikaste maja eest... |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| päike ja jõgi...avage pilt suurelt ja vaadake päikese ümbrust! |
 |
| Germo harmoniseerub sügisvärvide(sse)ga... |
 |
| mina käisin ka rajal, ausõna ;) |
 |
| 4 km läbitud... |
 |
| uuel sillal... |
 |
| jäädvustus... |
 |
| kuld... |
 |
| võrratu loodus, nagu maal (pehme aa-ga) |
 |
| pühapäeval Rannajooksule!!! |
 |
| need võrratud, võrratud värvid... |
19.oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma
