Margus Oopkaup "Iseendale"

  Täna, kell 15.00 esitles näitleja, lavastaja ja luuletaja Margus Oopkaup Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis oma kolmandat raamatut "Iseendale".

Lisaks sellele on Margusel ilmunud ka luuleplaat mõne aasta eest.

  Paarikümne inimese hulgas, kes kohale tulid, olid ka Marguse endisi kolleege "Endla" päevilt

, luuletajaid, kirjastaja, ja Raeküla Rahvateatri näitlejad, kes lugesid Marguse luuletusi.

  Autor pakkus "külakostiks" ka viinamarju, mahla ja veini. Ja loomulikult oli kõigil soovijal muretseda endale ka Marguse uus raamat ja luuleplaat. Seda juhust ka enamus kasutas. Ja igaüks sai ka pühenduse.

  Lõpetuseks mängis Alari "Papa" Janson meile klaverit.

Aitäh toreda esitluse eest, Margus! :)

Rohkem pilte saate vaadata mu facebooki albumist või SIIT.

7. november. 2015.a.
Mai

Tänane tass otse Pariisist!

  Eile jõudis 10 päevaselt reisilt Prantsusmaale- Pariisi tagasi mu hea sõber Margus Oopkaup. Nüüd on mu tassidekollektsioon taas ühe tassi võrra rikkam. Aitäh, kallis sõber! Tass näeb väga hea välja. Sellel on  Pariisi iseloomustavad pildid. Lisaks tassile tõi Margus mulle ka Eiffeli torni. Olen nüüd ka Pariisis ära käinud ;)

sõber Margus Oopkaup

 Arc de Triomphe (Arc de Triomphe de l'Étoile) on triumfikaar Pariisis, Prantsusmaal. See on üks Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi^[1]. See asub ühe suure teede ristmiku – Place Charles de Gaulle'i keskel. See püstitatirevolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks. Triumfikaare sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid.

Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud.

Igal aastal külastab Arc de Triomphe'i poolteist miljonit inimest

 Eiffeli torn (prantsuse La tour Eiffel) on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon.

Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva.

Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis (1889–1930).

Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest (1909) Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav.

Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsuse armee oli selleks ajaks torni tippu paigaldanud saatja ja vastuvõtja, mis olispionaaži jaoks ülitähtis. Seetõttu oli sõjaväe juhtkond otsustavalt lammutamise vastu. Pärast Esimest maailmasõda, kus torn end spionaaži kohalt õigustas, pole torni lammutamise ideel enam laiemat kõlapinda olnud.

2004. aastal külastas torni üle 6,2 miljoni inimese. 2002. aastal registreeriti 200 miljones külastaja.

Detsembris ja jaanuaris on torni alumisel platvormil avatud 220 ruutmeetri suurune liuväli. Seal kasutatav varustus antakse kohapeal, enda oma kaasa võtta ei tohi.

Eiffeli torni on keelatud kaasa võtta loomi, välja arvatud pimeda juhtkoerad.

Eiffeli tornist on üle maailma tehtud üle 30 duplikaadi või sellest inspireeritud ehitist.

Eiffeli torn

Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.

Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavstAleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330–1345) olid tornid 69 m kõrged.

Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi.

Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana.

19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).

Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks.

Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franςois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda.

Pariisis asub ka teine Jumalema kirik – Notre-Dame des Lorettes.

Andmed Vikipeediast.

17. september. 2015.a.

Mai

Tänases Nelli Teatajas minu artikkel armastatud näitlejast Margus Oopkaup(b)ist!

Kas mäletate mängufilmi "Karge meri?". Või "Nipernaadit?" Või olete hoopis käinud Margus lavastatud näideneid kuulamas, vaatamas? Või olete Marguse luuleraamatut " Mõtle endasse" lugenud? Või olete hoopis sellel suvel Lottemaal teda koer Klausi osas näinud? Kõigest sellest kirjutan ma täna ilmunud Nelli Teatajas. Ja mitte ainult sellest. Margus pajatab avameelselt filmivõtete teglitagustest, oma haigustest jmmm...

näitleja, lavastaja ja poeet Margus Oopkaup

Tänaseks on Margus Oopkaup juba poolteist aastat täiskarsklane ja oma rajal tagasi. Oma liistude juures. Rõõmustame koos temaga. Osta ajaleht ja saad teada kuidas Margusel läheb.

  Või on sul üldse süda vaba ja oled Margusesse armunud? :)

Või tahad õla alla panna Marguse näidendiraamatu "Helduri lood" sünnile? (tegelikult oli see abipalve minu idee, Margus kuuleb ja näeb sellest alles lehte lugedes) Aga kahjuks kultuurikapitalil selle raamatu jaoks raha ei jagunud ja tundisn, et tahaks, et see ilmuks. Olen ise ta näidendeid lugenud ja need on väga head. 

  Igal juhul võta kasvõi minuga ühendust, kui tunned, et tahad õla alla panna.

pilt Margusest filmist "Nipernaadi!

Osa artiklist peaks jõudma ka järgmisel nädalal ajalehe Nelli Teataja kodulehele Nelli Teataja, kuid tervet artiklit saate siiski lugeda lehest. Kiirustage poodidesse! :)

Siis, kui su naabrimeheks on Lottemaa Klaus...

  Täna külastasin ma oma head sõpra Margus Oopkaupi, kellega 4 tundi vestlust kadus nii ruttu kätte ära, et ei saanudki aru, kui need tunnid juba möödas olid. Muljeid teatrielust võibki kuulama jääda, aga kõigest sellest kirjutan ma ehk ühes ajakirjas või ajalehes pikemalt. Siin üks pildike kunagi Pärnus tegutsenud bändist LIEPAJA, kus laulsid Margus Oopkaup, Peeter Kaljumäe ja Sepo Seeman. Panen ka ühe oma lemmiklaulu lingi siia juurde:Laul Hommikuvõimlemisest. 
Lisaks bändile on Margus mänginud ka paljudes Eesti filmides, teatritükkides ja isegi mõnes seriaalis. On juhendanud kooliteatrit jne...Ei saa ju kõigest siin rääkida, iga asi omal ajal ;) Kes meist ei mäletaks filme; "Jõulud Vigalas," "Karge meri," või "Nipernaadi"? Need on rahva südameisse pugenud juba ammu. Mõned pildid siia
.

Täna töötab Margus Oopkaup Lottemaal rännukoeraonu Klausina ja ta on oma eluga rahul. Pildid siis järjekorras:

 1. ansambel "Liepaja"

2. mänufilm: "Karge meri"

3. mängufilm: "Jõulud Vigalas"

4. mänufilm: "Nipernaadi"

5. Lottemaal KLAUS (esimene) foto Margus Oopkaubi ajajoonelt facebookilt võetud. autor: Merilin Aur