Nonii, enda kirjutatud raamatud tuleb ka ikka läbi lugeda. Teen seda alati, blogin kõikidest loetud raamatutest ka alati.
Tegelikult lugesin oma uue novelli- ja jutukogu läbi juba kolmapäeval, mil raamat koju jõudis. Tegu on siis minu kolmanda novelli- ja jutukoguga. Lisaks "Mustade silmadega mehele" on ilmunud ka "Virtuaalmees" ja "Röntgennägemisega mees." No tegelikult on see siin arvult mu 24. raamat. Just lugesin üle, ei mäletanudki enam.
Olgu siis mainitud, et mul on ilmunud 9 luuleraamatut, 3 novellikogu, 8 romaani, 1 laste luuleraamat ja 3 laste juturaamatut. Lisaks on mu loomingut avaldatud 32. ühiskogumikus ja peagi on tulemas lisa.
Ma südamest tänan teid, kes te möödunud aastal mu raamatuid laenutasite, aitäh, aitäh, aitäh! Laenutusi oli kokku 3430, lisaks olen kursis, et paljud üldse ei registreeru raamatukogudes, aga võiks, sest laenutuste pealt saab kirjanik aastas korra palka. Aitäh, et toetate meie suurt tööd!Uskuge, selline laenutusarv teeb suure ja sooja pai südamele, sest ma ju ei pürgi oma raamatutega kusagile, armastan meeletult kirjutada ja lugeda ning kui mu teosed ka lugejatele kord lähevad, ohh, mida veel tahta! (?)
Siinkohal oleks paslik ka mainida, et palun ärge pöörduge minu poole raamatute koostamise asjus, ma olen siiski ilukirjanik, mitte elulooraamatute koostaja! Ausalt! No ma puhtalt juba füüsiliselt (vaimselt) ei jaksa, sest mul on ka teised tööd ja tegemised. Jah, koostamisel on kalli Ema elulooraamat, aga see on ka ainus millega selle zanri raamatutest tegelen, kalli Ema suur soov, mille kunagi teoks teen, ehk juba sellel aastal. Lisaks aitasin kallil Erika Salumäel kahte lasteraamatut koostada, sest tal oli suur (on siiani!) kirjutamiskirg ning edasine tundus selgusetu, sestap tulin talle vastu. Nüüd ta aiva kirjutab ja kirjutab ja teab kuidas ja mida edasi teha. Ma tunnen siirast rõõmu! Jah, Erika luuleraamat on ka minul koostamisel, see tuleks ka lõpuni teha, rahvas kindlasti ootab juba. Põnev!
Lisaks olen olnud päris mitme pärnakate ühisraamatute koostamise juures, näiteks punkluule kogumik "Sõnaga Näkku," "Pärnu kirjarahva antoloogia" jne... Aga ma siiski jään endale truuks ja plaanin ikka ilukirjanikuks jääda, kuigi töötan ka mitmes ajakirjas ja ajalehes, eks ikka kirjutamiskire tõttu on need pakkumised mind ise üles leidnud.
Antud novellikogu (nagu ka eelmised) jutukesed ja novellid on läbi aastate ilmunud ajakirjades "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood," mille kaasautor ma olen. Peaaegu igakuiselt teen nendega koostööd. Jah, minu käest on küsitud, et kas ma ei tahaks oma artiklitest - just persoonilugudest- raamatut kokku panna. No olen mõnikord jah mõelnud, aga ma tegelikult teengi seda, ei pane küll kõike raamatusse, aga kirjutan raamatut Eesti nõidade tervendamislugudest, kus kohtun artiklite tarvis - mille eelnevalt ajakirjas avaldan-nii tervendaja kui ka tervenejaga, et mõlemad saaksid vestelda oma üleelamistest. Millal ilmub? No ikka õigel ajal, hetkel alles koostan ja loomulikult kirjutan.
"Mustade silmadega mehes" on avaldatud minu 25 lühilugu. Loo järgi võid aimata kas seeon avaldatud "Müstilistes lugudes" või "Saatus & Saladustes." Esimesse kirjutan müstilisi lugusid ja teise sotsiaalse alatooniga jutukesi. Need on nagu omaette romaanid, miniromaanid, mis elavad oma elu. Ma lihtsalt tunnen, et mõnikord ma ei suuda mõnda lugu luuletusena kirja panna, nii sünnivadki novellid ja lühimjutud. Ja kui ma tunnen, et mul on vaja veel pikemalt pajatada, sünnivad romaanid. Aga olen nõus sellega, et luuletust on palju raskem kirjutada (head luuletust) kui romaani, sest sa pead suutma lühidalt kõik kokku võtta ja luuležanrile omaselt kirja panna. Minu isiklik arvamus on see, et luuletaja on inimene, kes suudab kirjutada erinevates žanrides, mitte ei jää kinni ühte. Kahjuks on tänapäeval palju neid inimesi, kes panevad suvalised sõnad ritta, õigemini tulpa ja kujutavad ette et nad on luuletajad, noo nii lihtne see teekond luuletajaks ka ei ole, see on palju raskem ja konarlikum. Päris valus on lugeda ilma alguse, lõpu ja sisuta teksti, mida ei saa kuidagi luuletuseks pidada. Ja tohutult palju on riimiluulet, millel pole ei saba ega sarvi, rütm ja riimid lonkavad, appi, mul on lausa karjuvalt valus lugeda! Ausalt! Kui sa kirjutad riimiluuletust, pane rõhku rütmile, muidu see ei ole luuletus! Aga see selleks, ma blogin siiski hetkel ju oma proosaraamatust, sorry, sattusin hoogu.
Ma olen väga tänulik kirjastusele HEA TEGU, Vallo Hallikule, Irene Õmblusele, Katrin Meemaale ja teistele, kes selle raamatu ilmumisele toeks olid. Olen teie tööga 100% rahul, aitäh! Irene, ma ei leidnud ühtegi viga! :) Katrin, sa oled superandekas kaanekujundaja, tõsiselt! Nii minulikud kaaned, sa nagu loeksid mu mõtteid ja soove!
Mul on vaid loetud arv veel raamatuid järgi, kui soovid- soovi kohe. saavad peagi otsa teised. 10 raha eest saad endale mu värske ja trükilõhnalise raamatu. Aitäh!
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
MUSTADE SILMADEGA MEES
Käesolev novelli- ja lühijutu kogumik kätkeb endas lugusid, mis on läbi aastate ilmunud ajakirjades "Müstilised lood" ning "Saatus & Saladused", mille kaasautor Margit Peterson on. See on mõtteline järg tema eelnevatele kogumikele "Virtuaalmees" ja "Rõntgennägemisega mees". Lugude inspiraatoriks on suurel määral elu ise, pisut juurde fantaasiat, nagu ilukirjanduses ikka. Elu ongi üks suur müsteerium, sestap kohtud Sinagi siin müstilise karakteriga tegelaskujudega, kes esmapilgul tunduvad äraolevad, kuid ometigi omased.
