Jaansoni rada 254.päev

Jess, saime viimaks rajale! Terve päeva vestlesin sõbralikult vihmapoistega ja nad lõpuks leebusid, vaid vaikselt hellitasid me päid ja ... Täna on suht tegevusetu päev olnud. Ausalt öeldes jube lärmakas, sest homme on motohooaja avamine Pärnus ja mu aknast tuhiseb juba mõnda aega neid kisakõrisid mööda :) Aga pole hullu, kevadkuulutajad ju, ehk nüüd jõuab see kevad ka kohale, eile oli, täna oleks rajal kindad vaja olnud. Aga oma 4 km kepikõndisime ikka ära. Mõnes mõttes oli hea, mitte ühtegi hingelist meil Jaansoni rajal vastu ei tulnud. Nüüd on mõnus olla, kondid väsinud, kustud, pestud ja kannitud ning ahjusoe elamine annab mõnusa kodutunde. Simba pidas ka sellise sõimu maha kui meid tulemas nähes naabrimehe auto all kükitas, nüüd peesitab Germo süles. Olge terved, rõõmsad ja õnnelikud. Meie juba oleme :) 20. mai 2022.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 253.päev

Kuna eile käisid meil külalised ja juttu jätkus taas kauemaks kui kauaks, siis rajale me ei jõudnud. Aga täna käisime lausa kahel korral rajal, lõuna ajal küll kõigest 1,7 km, kepikõndimsime šašlõkitama ehk avasime alles nüüd hooaja ning peale seda ei jaksanud enam pikemat teekonda ete võtta, nii me õhtul uuesti rajale läksimegi ning kokku kepikõndisime 5,7 km ning 10000 sammu on täna tehtud, peale ka, sest ma mõõdan neid telefoniga aga telefon kodus seisab mul laual, ei kanna kaasas. Õhtul kella 20.07 ajal näitas kesklinna silla juures veel 16 sooja. Täitsa palav hakkas. Kepikõndisime muuli suunas ehk muuliterrassi või laudtee juurde. Plaan oli sealt ka üle minna, aga meeletult palju rahvast ja jalgrattureid olid takistuseks, pöörasime sealt ümber. Meie kodust sinna otsani on täpselt 2 km. Mul see juba ammu ära mõõdetud. Jahtklubi juures on alati ilus, olenemata aastaajast. Oli kuidas ma ootan bluusipäevi ja seda hetke kuidas päike bluusitelgi taha loojub. Imeline kooslus. Varsti juba. Juulis. Lisasin fotoseeria ka äMma imelisest aiast, kõik lilled õitsevad, kõik .... küll on seal alati ilus. Aga mina, valgevereline suutsIn ennast juba päikese käes ära praadida, mulle hakkab päike jube ruttu peale, aga ma ju ei lähe pruuniks mitte kunagi. Homme on juba uus rajapäev. Meie oleme rõõmsad ja õnnelikud, olge teie ka! :) 19. mai. 2022.a. Vana-Rääma

href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrloEcf9M_PG0mfBeglwTU0Ep35pse_bprip92UU00TwEMhRHpuoWoag7-x0bw0LKQx8uf4iB_WUKlwJSk_aysY0vckf3cRjWofMZ7wpY2XtSZqB-wNKwhF4w1lYeNoSzkIcspccwEUUdqCz9pSve0GuLcbi-AFrOK0Pv6qGwx8jyvwyX8lB0lZ-SR/s4128/AAR9.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; ">

Rada 252. päev

Täna jõudsime alles õhtul rajale. No tegelikult eile ka. Aga trajektoor oli teine. Liikusime kangi alt Tallinna maanteele, sealt Voorimehe tänava lõppu, sealt edasi lennujaama suunas, mööda Pärlimõisa tammepargis asuvast Pärnu Postimehe tammest Rehepapi tänavale, sealt Härma kaubahoovi juurest kruusarada pidi Voorimehesse tagasi ja sealt koju. Pärja tänav on see kus paar kortermaja on nagu metsas peidus, ometi linnas aga selline küla tunne tekib seal. No kõige lühem maa meie kodust linnaäärsesse piirkonda ongi 1 km pikkune teekond Voorimehe tänava lõppu. Lennujaama poole me ei suundunud, hirmus müra hakkas, lennuk tõusis õhku :) Kunagi astun ka mina sealt lennukile. Tegelt on juba praegu linn müra täis, tsiklimehed kogunevad laupäevaseks motohooaja avamiseks. Aga mõnus on olla, läbitud sai 4,3 km. Oleme terved! 17. mai. 2022.a. Vana-Rääma