kolmapäev, 16. august 2017

Jaansoni rada 63.päev


 Täna kepikõndisime kesklinna, sest oli asja Femme kauplusesse ja postimajja. Rada jäi küll 4,5 km pikkuseks, aga asi seegi. Pikemalt ei julgenud, sest ilmselt eilne pisteline jooksmine tegi siiski taldadele ja hüppeliigestele liiga. Olen jooksmise jaoks veel liiga suur. Aga rõõmu oli ka tänases päevas, sest 2 numbrit väiksemad riided lähevad juba selja, jee!

 Ehk paari kuu pärast üritan joosta ja kepikõndida vahelduva eduga, aga praegu enam ei. Kuigi tänane lühike rada võttis hüppeliigese valu ära. piirdusime nende 4,5 km.ga ja õhtul enam rajale ei läinud, homme ju ka päev!. Olen kõik 3 päeva sellel nädalal rajal käinud, homme jätkame. Reede kohta veel õelda ei tea, sest õhtul tuleb juubelile minna ja veel muid toiminguid.

 Täna nostalgitseime ka, liikudes paremkallast pidi, käisime oma endistele kodudele tere ütlemas. Germo meenutas rajal nii mõndagi kesklinna perioodist. Meil oli lõbus. Pildile jäädvustasime ka.

 Asjad aetud ja apteegist Germo igapäevased tabletid toodud, hakkas Külli mu juukseid Hennaga (silver) värvima. Minu juuste tarvis läheb vaja 2-3 pakki, sest mul ju pole juuksed peas, on täielikud traadid, aga sellised traadid mis lausa imavad värvi endasse kuid blondiks mind ei tee. Enne läheb brünett blondiks, kuid mina jään ikka punakaks. Ma olen kogu elu kohutavalt hädas olnud, no ei saa valgeks, kuigi see soov on mul kogu aeg olnud. Minu karmide juuste jaoks ei ole leiutatud värvi, mis need valgeks teeb. 2 pakki läks ära ja värvi maha pestes olin natuke õnnetu sest ikka olen punakas. Külli oli ka natuke nukker, aga ma ütlesin, et see pole ei tema ega värvi süü, see on minu juuste süü. Ohh, miks minul küll ei võiks olla normaalsed, õhukesed ja sirged juuksed?!!!??? Kollane jäin. Kuigi märjana olid juuksed hallid.

 Õhtul juhutus meie maja juures üks intsident. Kahju on noorest tüdrukust, sest auto viidi treileriga lausa minema, üks liiksluspost oli tee poole viltu, aga õnneks väänati teisele poole, muidu poleks autod ega nr 14 liinibuss siit mööduda saanudki. Tüdruku pilti ma loomulikult netiavarustesse ei pane, sest usun, et ta oli (vaatamata rõõmsale ilmele) shokis ja õnnetu. Hea et ise terveks jäi!

 Aga muidu oleme ikka rõõmsad!

Fotod ka:
paremkalda Jaansoni rajal...
...
...
...
...
...
...
kunagise kodumaja juures Suur-Jõe tn
kunagise kodumaja juures Pikk tn
suund kodu poole...
ta istub pihlapuude varjus...
kodutee...
läheb värvimiseks...
mina ja juuksur Külli :)
hall nagu peaks, aga...
kuivana kollane, nutma ajab... :D
üks õnnetu auto...
treiler tuli...
...
...
vaade aknast-kõver post...

16. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 62. päev

Germo

 Täna läksime rajale alles 21.40. Tegelikult oli plaan varem minna, aga mingi veider uni niitis mind kolmeks tunniks maha, aga ma tean selle põhjust ka, miks mind nõrkus ja uimasus tabas. Üks väike terviserike aga ei midagi hullu, põhjust muretsemiseks ei ole. Nii kui ma 21.24 silmad lahti lõin, tiirles peas ainult rada, rada, rada...Mõnus on nn öine rada!

 Kuna mu telefon eriti häid pilte pimedas ei tee, siis need just kvaliteetsed ei tulnud, aga läbisime kolmekesi 6 km. Õhtune rada on mõnus, aga silla juures on ikka kottpime, seega peab silmad lausa pärani hoidma, et mõne jalgratturiga kokku ei jookse. Jooksmisest nii palju, et meie ka täna jooksime, küll vähe, kolme posti jagu (elektriposti) aga jooksime. Üle ei pinguta, sest kehakaalu on veel liiga palju, aga vaikselt üritame kogu kambaga ka jooksu harrastada. Päris mõnus oli ja ma isegi jaksasin joosta! Kolmandaks oli siis täna taas naabrinaine Külli.

 Tänane päev oli üldse emotsioonirikas. Neljapäeval ilmselt saan lõpuks kätte oma näohoolduse, mille Grillfestilt võitsin. Vahepeal võeti ühendust ja siis kaoti ära, seega ma eriti ei hõiska enne, kui asi kindel, ootan homse sõnumi ära ja...

 Mulle helistati ka Tre Raadiost ning andsin neile nõusoleku 23. augustil minna hommikuprogrammi külaliseks kaheks tunniks, ehk siis järgmisel kolmapäeval kell 8.00-10.00 olen hommikuprogrammi otse-eetris, lobisen ja lasen teile ka laule. Loodan, et saame kenasti koos saatejuhiga hakkama, kuigi mina ja  varahommikud pole just kõige suuremad sõbrad. Ärkamine võtab päris pikalt aega. Näis mis välja tuleb, sõrm on antud. Ja üks raadiokogemus on mul 2013 aastast olemas, kui käisin toonase Päikeseraadios "Jaagu raamaturiiul" saate külaliseks. Pilte selle kohta saate vaadata SIIT. Kuulmiseni!

 Märkamatult on uus kuupäev alanud, aga minul tuleb ilmselt unetu öö, sest magasin päeval. Näis kas hakkan lugema või kirjutama, aga midagi ma teen kindlasti. Olge mõnusad!

Fotod:
õhtune Pärnu kesklinn Ülejõel vaadatuna...
Germo ja Külli Jõulumäe rattamaratoni reklaami ees
1 km läbitud...
Külli ja Germo sotsiaalmaja juures rajal...
meie...
öine päike (sini-must-valge) ;)
2 km läbitud...
3 km läbitud, aga tähis ei jäänud pildile...
öine sild vana Viisnurga taga...


15. august. 2017.a.
Vana-Rääma



esmaspäev, 14. august 2017

Jaansoni rada 61. päev


 Täna läbisime 6,3 km. Ei mingit väsimust ega liigeste valu. Kõik on kõige paremas korras! Peale laupäevast müristamist ja välgutamist on õhk palju parem ja rajal kepikõndides on ka palju parem hingata. Algul läksime rajale Germoga kahekesi, nagu tavaliselt, kuid siis liitus meiega Külli. Olime parasjagu 1 km läbinud ja mina plaanisin Bestri poodi minna, seal me naabrinaist ootasimegi. Hommikul oli temaga ka sellest juttu kuid ta plaanis õhtul minna aga mõtles ümber. Nüüd, kuna õhk on hingatavam, saab ka päeval rajal käia ja pealegi magasin ma täna kaua, lõin silmaluugid lahti alles 10.24. Ka magada on parem ja uni kvaliteetsem ning hommikuti tõustes pole enam kukal higine ja juuksed märjad. Aga suvi kestab veel.

 Üritan nüüd 5 päeva jutti rajal käia ja selle 1 kg uuesti maha saada mis pooleteist nädalaga tagasi tuli. Kuid endiselt mainin, et mul ei ole kusagile kiiret, ikka tasa ja targu kulgen juba sellepärast, et kepikõndimine teeb tuju üliheaks ja lisab positiivsust. Tunnen ennast peale rajalt tulekut endiselt ülihästi, energiat on kordi rohkem kui alguses oli.

 Homme peaks kesklinna kõndima, sest mul  lihtsalt on sinna asja. Ei sõida mina bussidega enam pmst sellest ajast kui kepikõndima hakkasin, v-a. mõningad korrad. Tegelt tahkas ka juba jalgratast sõita, no nii õhtuti või nii, aga ma pole endiselt ratast saanud endale, kuigi see ootab mind Tallinnas Mustamäel juba vist oma 2 aastat. Kergliiklusteid üha sünnib juurde ja lisaliikumine tuleks ainult kasuks, ainult et siis ma liiguksin ilma Germota. Samas ma kepikõndimisest ei loobu ja seal saab ka Germo endiselt kaasas käia.

 Väike fotogalerii ka tänasest rajatamisest:

1 km läbitud (kahekesi)
ka Germo on rõõmus
Külli jõuab meiega rajatama...
2 km läbitud...(juba kolmekesi)
Külli sillal
Germo sillal
mina sillal
3 km läbitud...
Germo pani esimesena kepid parklasse
lemmikkohas puhepausi tegemas...
Külli ja kased
parim rüübe peale rada


14. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Ka mina olen augustiunetu...

pangesalat "Päike"

 Neile, kes arvavad, et ma käisin Augustiunetusel Pärnus, valmistan ma pettumuse. Jätsin sellel aastal vahele. Sellel aastal ma ka ei korraldanud seal luuleesinemist. Miks? No jään vastuse võlgu.  Korra küll käis mõte peast läbi, aga siis hakkas ülevalt sihuke võimas mürgel ja ma loobusin...Pealegi on Pärnu ülerahvastatud ja kogu aeg midagi toimub. Möödunud nädalal käisin niigi bumbumimas ja veeremas, igal nädalavahetusel ei tõmba massisündmustele. Tulemas ju veel õe juubel, enda sünna ja kaugel see september enam, siis lähen oma esimest lendu lendama.

 Lõpuks jõudis Pärnuse välk ja pauk ning nüüd võib murul istuda. Kardan? Kindlasti mitte, sest mulle kohutavalt meeldib äike ja eriti veel see vaade kuidas piksenooled üleval taevast pragundavad. Vihm on ka juba lapsest saati mulle üks suur sõber olnud, aga viimasel ajal katsun mitte ennast leotada, sest põlved annavad tunda. Ilmselt ma polegi enam 25 aastane.

 Juba sain jälle kõnesid, et kuhu olen kadunud. Ärge muretsege musirullid, olen täna rohkem olemas kui eile! Eks pildid kõnele millega ma paar viimast ööpäeva tegelenud olen. August on. Hoidiste sissetegemise aeg on. Jah, paljud on maininud, et nemad küll ei vaarita midagi purkidesse, panevad otse sügavkülma jne...aga mina naudin sajaga just seda hoidiste vaaritamist ja mõnus on vahel kinkida enda tehtud moosi, kurkipurki, kompotti jne...Ja jätkuvalt armastan ma ise välja mõelda retsepte, kuigi ma ei lisa blogisse kunagi koguseid, sest teen silma ja maitse järgi. Nii sündis ka täna minu kodukootud salat "Päike," sest see lihtsalt ongi päike, maitsev ja päikesevärviline. Juba toorena tahtis keela alla viia. Ausõna!


Pangesalat "Päike":
paprikad
PÄIKE peale keetmist purkides
üle 4 liitri PÄIKEST...

suvikõrvits
tumekollane paprika
helekollane paprika (ümmargune)
helekollane paprika (piklik)
sibul
küüslauk
nelk
loorber
sinepiseemned
tuline maitseaine (naabrinaine tõi)
äädikas
sool
suhkur
õli

 Hakkisin kõik komponendid ära, lisasin maitseained ja panin 12 tunniks laagerduma. Hommikuks oli "oma mahla" nii palju, et läks kohe potti ja keema. Peale keetmist panin Päikese purkidesse ja siis kuumutasin kõik kenasti ka üle. Maitseaineid lisage ise, maitse järgi. Mina olen igal juhul väga rahul. Ja üleüldse süüakse meil kodus papikat nagu õuna. Nii hea!

  Moose keetsin ka. Pirnimoos:

pirnimooos...

pirnid
suhkur
kaneel

 Karusmarjamoos:
võtan tikritel sabad ja tutid ära ning pigistan katki...
siia veel sukhkur ja kaneel ja keema...
valmis...

karusmarjad (tikrid)
suhkur
kaneel (sobib ka vanilje)

 Muidu olen ikka rõõmus, saan tohutult palju positiivset tagasisidet oma menuromaani "Westoffhauseni häärberi saladus" kohta juba iga päev. Aitäh, lugejad, aitäh! Rõõm on tõdeda, et minu südamesulega kirjutatud romaan ka teile korda läheb. Armastan!

 Ja juba tilgub tagasisidet ka mu kõige värskema raamatu kohta, jutukogumik "Röntgennägemisega mees" on tõesti palju lustakam kui mu romaanid, aga lühijutte ja novelle ongi palju kergem kirjutada, kuigi vahel ka mitte, sest nende stsenaarium on palju tempokam ja löövam kui romaanide oma. Ja mulle tohutult meelib lõpetada oma jutukesed ootamatult, mingi minuomase kiiksuga mis viib veidi teemast välja kuid on samas just teemakohane. Saite aru? No mina sain. Lugege ja veendute! Vaid mõned raamatud on minu käest veel saadaval otse ja omadega, vaid 10 raha eest. Kiirustage! Luban, et selles raamatus on jutukesi äärest-äärde. Ja peaaegu kõik nendest on läbi aastate avaldatud ajakirjades "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood" kus ma juba kaua aastaid ka kaasautorina töötan.

 Olge armastatud!


13-14. august. 2017.a.
Vana-Rääma