Jaansoni rada 666. päev

Prrr, külm on! Tuul on Pärnus tõsiselt jäine ja hommikul sadas vähest aega rahet ka. Kuid ma ei suutnud enam paigal püsida, sest eilne päev möödus minul arvutitaga. 12 h järjest kirjatööd, millele viirutasin punkti alles kell 1.15 öösel ja siis läksin lugesin veel raamatu lõpuni. Täna sain pealkirja ja tagakaane tekstiga ühele poole ning minek. Vahepeal käisin kodus talvemütsi pähe panemas, sest kõrvad külmetasid. Kokku kepikõndisime umbes 8,2 km. No kesklinna sillal tahtis jäätuul meid minema viia. Tahaks juba neid sooje ilmu tagasi, nii kohtavalt vastikult külm kevad on, ma ei talu enam. Tahaks 30 soojakraadi. Aga vähemalt sai ennast liigutatud, annab vähekenegi teise enesetunde see jääkliima siin. Õudne! Nüüd peaks järgmise käsikirja töösse võtma, on kerge pinge langus, saab hakata järjest poolikutessse käsikirjadesse süvenema, sest lähiaja peaks raamat trükki minema. Päikest ja sooja! 26. aprill 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

LIIVAKELLA HELINAL - Tuule Lind

Loetud sai Tuule Linnu järgmine raamat, sedakorda "Liivakella helinal." Olen ennegi tema teoseid lugenud, vaimustunud ja bloginud. Üks Tuule Linnu raamatutest ilutseb ka mu pühendustega raamatute riiulis. Antud raamat on teistsugune, õhuke ja ma ütleks, et selline naistekas, mida ma eriti lugeda ei viitsi, aga kuna ta on õhuke ja juba austusest autori vastu lugesin ikka lõpuni ja muidugi ka ootuses ja lootuse, et ehk hakkab ometi midagi toimuma. Aga samas on see väga eluline ja oluline raamat, mis hoiatab igasuguste internetitutvuste eest. Mitte ükenes naisi, vaid ka mehi, iial ei tea milliste otsa võime kukkuda. Reaalsus on reaalsus ikka. Antud juhul on tüütuks tegelaseks peategelasest ja naisterahvas, Õudne! Olgugi, et autor on selle kirja pannud läbi huumoriprisma, on see peategelane üks tüütumatest tüütum tegelane, lausa piinlikult labane ja tüütu. Sestap mehed, olge ka teie ettevaatlikud internetitutvustega! Raamat ei köitnud, aga autori inimestet tundmise oskus on fenomenaalne. Eks lugege ise! Ja nüüd tutvustus. Et mida ma siis kardan? Ilmselt muutusi, mis võivad mu igapäevasest rutiinist välja kiskuda. Kardan avada hinge ja südame seni veel võõrale inimesele, kes erineb täiesti mehest, kellega aastaid koos sai elatud. Kes tuleb su ellu hoopis teistsuguste arusaamade ja harjumustega, paneb sind tundma tundeid, mis ammu varjusurmas olnud, paiskab segi su näiliselt rahuliku kulgemise läbi igatsus- ja erutus­vaese elu. Kas ma olen selleks valmis? Pean ju olema, ega mul siis enam esimene noorus pole. Kardan ma veel ühte asja. Nimelt tean – ja see on puhtalt minu eripära, arvan ma –, et kui esimene mulje uuest tuttavast pole hea, läheb mul esialgu ikka väga kõva aur mulje tagant inimese loomuse ülesleidmiseks. Ma seletan. Kui minu eas naine läheb teisele ringile, on ju loomulik eeldada, et potentsiaalne kavaler kannab endas kindlaid ealisi muutusi: kurrud näos on sügavad, juuksed on pealaega hüvasti jätnud, vaadet kinganinadele varjab kõht, lõua all on lott ja oma teed on läinud vasakult viies ülahammas. Võibolla koguni mitu hammast ... Sooja huumoriga räägib peategelane, naine 50 +, oma otsingutest. Tema hing keeldub vanust tunnis¬tamast ja süda ei loobu unistamast ... 26. aprill 2025. Vana-Rääma

PUNANE POLÜGOON - Marje Ernits

No vahepeal käisin ja lugesin lõpuni Marje Ernitsa järgmise raamatu "Punane polügoon," mis vihjab teadagi millele. Eks see punane värv või teema on meile, kes me oleme nõuka ajal sündinud või kasvanud inimestele väga tuttav teema. Nii on ka see raamat täis tuttavaid punaseid situatsioone, kuigi peategelane sündis vast minust umbes 20 aastat enne, aga ajad olid enamvähem samad, need ajad, kus me kõik seltsimehed olime. Nii meenus ka seda raamatut lugedes "Seltsimees laps" sest neil kahel raamatul on sarnaseid jooni väga palju. Samas on süžee täiesti erinev. Lisaks on mu oma kallis ema rääkinud nendest aegadest palju, aegadest, kus meid punaseks sunniti, tõesti sunniti. Mina olen sündinud siis, kui see aeg juba käes oli ja ei oskagi niiväga lapsepõlve üle kurta, kui need, kes elasid alles eesti ajas kui see kohutav kommunisma maailma lõhkuma hakkas. Aga oli ikka põnev lugemine küll. Aitäh, Marje Ernits! Ja nüüd raamatut tutvustav tekst ka siia. Mitte kõik eestlased ei pagenud välismaale, mitte kõiki ei saadetud Siberisse, kõiki ei pistetud vangi ega tapetud ka maha. Kõigist ei saanud kolhoosnikke ja kõik ei kolinud linnadesse. Mõned jäid kodumaale koju, maale metsa ning elasid seal elu, mis neile antud oli. Meie oleme need inimesed, kes jäid, ja kui me vahepeal pole ära surnud, elame siin ikka edasi - aegade lõpuni. 24. aprill 2025. Vana-Rääma

Pärnu saksa käsitööliste teater: "Vägivald, asotsiaalsus ja alkoholism Tartu tänavatel. Ja meie südametes."

Täna kell 19.00 käisime Üllega Pärnu saksa käsitööliste teatris: "Vägivald, asotsiaalsus ja alkoholism Tartu tänavatel. Ja meie südametes."Antakse ühtlasi ka teada, et tegu ei ole lihtsalt piletiga, vaid tegu on etapiga meie vaimsel rännakul. Aitäh piletite eest, hea Heda! Aitäh, Andres Siplane. Aitäh, Ülle! Oli üks värviline tunnike endises kurikuulsas Uku kohvikus, mis asub minuga ühes tänavas. Nüüd siis tegutseb seal teater. Selline pisike teatrikohake, kus on veel ka Uku hõngu ja etleja on nagu baarman Uku leti taga. Kui ka sinul on huvi sellest osa saada, uuri kibekiiresti piletite kohta, sest hetkeseisuga on sama kava plaanis veel sellel nädalal. Pilet maksab ainult 5 eurot, aga Andres Siplast võibki kuulama jääda, see on põnev. Lisaks andsime meie ka nõusoleku ühe monumendi tarvis, et Tartu õlletehase juures saaks olema Artur Alliksaare monument. Ka sinul on võimalus seda ideed toetada! 24. aprill 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 665.päev

"Emps, tee minust Tommy Cashiga pilti!" oli kella 9.26 ajal Germo soov, kui me kesklinnast esimeselt tiirult tulime, viisime portsu raamatuid posti. Kuulasin poja sõna :) Ja siis kulgesime korra koju, sest piima ei viitsinud rajale kaasa tarida. Muulil, minu tahvli juures (mis asub üsna laudtee alguses, umbes 100 m) oli sõnum "@ Brain Lion Follow me" Aga ma ei saagi aru, pean teda järgima (jälgima) või? Või mida sellega öelda soovitakse? Tekst on kohe mu tahvli ees maas. Aga 7,5 km sai jube kepikõnnitud, kuigi päev on alles lapsekingades. Külm on õues, poole kümne ajal oli vaid 7 soojakraadi kuid õnneks oli mul talvejope seljas. Aga õhtuks on juba teised plaanid, nii saigi kohe hommikul pesu pestud, poes ja postimajas käidud ning rajatiir tehtud. Ühe soneti kirjutasin ka hommikul, aga seda ma ajajoonele ei pannud, kõiki ei panegi. Aga olge rõõmsad ja terved! 24. aprill 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">