PÖÖRATUD KUU - Tuule Lind

Tuule Linnul on hea käekiri, sestap ikka loen tema raamatuid, kui need kätte satuvad. Blogi kõneleb, et see on neljas raamat, mille antud autori sulest läbi lugenud olen, aga ma olen kindel, et lugesin ta raamatuid ka enne blogimist. Aga vahet ei ole. See raamat on nüüd selline, mille lugemisse tegin natuke isegi meelega kahe õhtuse pausi, sest osad teemad ajavad mind lihtsalt öökima. Vabandust, aga nii on. Antud raamat kõneleb ühe abielupaari elust, neil on 3 last ja terve pagasitäis probleeme. Tundub, et probleemsem osapool on siiski pereema. Mitte ei tundu vaid ongi. Olen sada prossa kindel, et biseksuaaliks ega omasooihalejaks ei hakata, selleks sünnitakse. No ei saa nii olla, et üks normaalne pereema hakkab ühtäkki lesbiks ja isegi tema lapsed saavad talle teisejärguliseks, või suisa kolmandajärguliseks. On ikka kiiksuga küll! Ükski normaalne ema ei vaheta lapsi uue suhte vastu. No ausõna. Väkk. Mind ajab isegi praegu iiveldama. Ühesõnaga vastik süzee minu jaoks, vastuvõtmatu. Aga siiski Tuule Lind kirjutab hästi. Kuigi tal on palju paremaid raamatuid on see raamat taas romaanivõistluse äramärgitud töö. Nagu ikka just need raamatud, mis mulle korda ei lähe ja mille süzee ei ole paeluv, saavad seal võistlusel mingi koha või äramärgitud. Lisaks rebis see raamat lahti mu haavad, mis mind siiani öökima ajavad, ma olen kunagi olnud hädas nii biseksuaalidega kui lesbidega. Minu pärast on tahetud ühe sellise tegelase poolt endalt isegi elu võtta, et ma ei vastanud ta tunnetele või ihadele. Saage ometi aru, mind ei tõmba grammigi mitte naiste poole, täielikult 0 tõmme. Ma sündisin heterona ja olen seda ka kogu aeg olnud. Naised ei ahvatle ka mind seksuaalselt, puudub lihahimu nende vastu ja ma ei armasta naisi ihuliselt. Ma võin öelda ja reeglina ka ütlen selle välja, kui mõni naine on ilus, aga see ei ole minu jaoks sekuaalne ilu, ehk siis ma olen ja jään kindlaks, et seksuaalvähemuseks ei hakata, sünnitakse. Õudne! Ma ei saa jääda tolerantseks, kui olen selle välja öelnud, aga mingi naisterahvas vaatab ikka mind ilase pilguga ja mitte üksnes ei vaata vaid üritab serva teha. See on jälk minu jaoks. Kunagi üle 10 aasta tagasi viibsisin ma ühes kõrtsus, kus vahest karaooket laulmas käisime, ühes lauas biseksuaalide ja lesbidega, need hakkasid omavahel armukadedusest kaklema. Piinlik oli. Tulin koju ja eemaldasin nad isegi fb sõbralistist, sest millegipärast on nii, et kui ühega suhtled, haakuvad ka teised kõik su külge ja hakkab üks sahmerdamine pihta. Jälk! Sestap suhtlen ma ühe vähem biseksuaalidega ja eelistan rohkem heterote seltskonda. Jah, võibolla see lahterdamine ei ole õige, aga oma kogemus ka midagi maksab. Mul on nii palju halbu seiku seoses nendega elus olnud. Ka ei julge ma enam mõnele naisele öelda et ta ilus on, jätan lihtsalt ütlemata, sest seda tõlgendatakse valesti. Jagage oma kogemust kommentaaris? Aga ju selles raamatus siis midagi on, et see mälestused elustas. Kahjuks vastikud mälestused. Ja ega need tegelased siin pole ka normaalsed, nad on psüühiliselt haiged inimesed, kes vajaks psühhiaatri abi. Psühholoog neid aidata enam ei saa. Ja nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Selles romaanis on peategelane abielunaine, kes oma kodu ja pere kõrvale äkki midagi enneolematut ihkama hakkab. Mida, seda ei tea ta algul isegi. Pärast seda, kui ta tutvub huvitava Teresaga, saab naine aru – just nende omavaheline suhe on see, mis võib ta elu muuta. Ja muudabki. Pöörab selle lausa teistpidi. Kuid kas see on elu või selle tagakülg? Tänapäeva romaanivõistlusel äramärgitud töö. 6. juuli 2025. Vana- Rääma.

LIIVAKELLA HELINAL - Tuule Lind

Loetud sai Tuule Linnu järgmine raamat, sedakorda "Liivakella helinal." Olen ennegi tema teoseid lugenud, vaimustunud ja bloginud. Üks Tuule Linnu raamatutest ilutseb ka mu pühendustega raamatute riiulis. Antud raamat on teistsugune, õhuke ja ma ütleks, et selline naistekas, mida ma eriti lugeda ei viitsi, aga kuna ta on õhuke ja juba austusest autori vastu lugesin ikka lõpuni ja muidugi ka ootuses ja lootuse, et ehk hakkab ometi midagi toimuma. Aga samas on see väga eluline ja oluline raamat, mis hoiatab igasuguste internetitutvuste eest. Mitte ükenes naisi, vaid ka mehi, iial ei tea milliste otsa võime kukkuda. Reaalsus on reaalsus ikka. Antud juhul on tüütuks tegelaseks peategelasest ja naisterahvas, Õudne! Olgugi, et autor on selle kirja pannud läbi huumoriprisma, on see peategelane üks tüütumatest tüütum tegelane, lausa piinlikult labane ja tüütu. Sestap mehed, olge ka teie ettevaatlikud internetitutvustega! Raamat ei köitnud, aga autori inimestet tundmise oskus on fenomenaalne. Eks lugege ise! Ja nüüd tutvustus. Et mida ma siis kardan? Ilmselt muutusi, mis võivad mu igapäevasest rutiinist välja kiskuda. Kardan avada hinge ja südame seni veel võõrale inimesele, kes erineb täiesti mehest, kellega aastaid koos sai elatud. Kes tuleb su ellu hoopis teistsuguste arusaamade ja harjumustega, paneb sind tundma tundeid, mis ammu varjusurmas olnud, paiskab segi su näiliselt rahuliku kulgemise läbi igatsus- ja erutus­vaese elu. Kas ma olen selleks valmis? Pean ju olema, ega mul siis enam esimene noorus pole. Kardan ma veel ühte asja. Nimelt tean – ja see on puhtalt minu eripära, arvan ma –, et kui esimene mulje uuest tuttavast pole hea, läheb mul esialgu ikka väga kõva aur mulje tagant inimese loomuse ülesleidmiseks. Ma seletan. Kui minu eas naine läheb teisele ringile, on ju loomulik eeldada, et potentsiaalne kavaler kannab endas kindlaid ealisi muutusi: kurrud näos on sügavad, juuksed on pealaega hüvasti jätnud, vaadet kinganinadele varjab kõht, lõua all on lott ja oma teed on läinud vasakult viies ülahammas. Võibolla koguni mitu hammast ... Sooja huumoriga räägib peategelane, naine 50 +, oma otsingutest. Tema hing keeldub vanust tunnis¬tamast ja süda ei loobu unistamast ... 26. aprill 2025. Vana-Rääma

"TAVALINE PEREKOND"- Tuule Lind

  Möödunud öö veetsin taas selle raamatu seltsis ja ausalt öeldes oleksin tahtnud veel lugeda. Mitte, et raamat lõpetamata oleks, pigem vastupidi. Ma lihtsalt ei tahtnud, et see raamat lõppeks, sest see on minu viimase aja üks suuremaid lugemiselamusi. Katsun nüüd kirjutada blogi nii, et ma süžeed ette ei reeda, et teie saaksite ka sellise elamuse nagu mina sain. Ma olen nii lummatud ja samas olen ma õnnelik, et aasta eest TUULE LINNU avastasin.

  Aasta tagasi lugesin ma tema sulest esimese raamatu ja arvustasin ka. Nii sai alguse meie virtuaaltutvus. Olen selle üle väga õnnelik ja loodan kunagi autoriga tutvuda ka reaalselt.

  Tuule Linnu eelmise (minu loetute hulgast) raamatu arvustust saate lugeda SIIT.

  Kui ma TAVALISE PEREKONNA mõne õhtu eest kätte võtsin, avastasin ma kohe, et see raamat on eriline, midagi mulle. Algas see 1930. aastatega. Kuna minu enda Ema on sündinud 1935. aastal ja rääkinud palju tolle aja elust, siis tundsin vägaväga palju äratundmisrõõmu. Seega hakkas raamat tööle minu jaoks juba esimestest ridadest. Tuule Linnu huvitav käekiri ja süžee ülesehitus lausa kutsub lugema. Oli, kuidas mulle meeldib kui järgnev peatükk tekitab alguses segadust, et kes see tegelane küll on, kellest autor kõneleb. Ja sujuvalt loed välja kellega tegu.

  Seda raamatut lugedes pidin ma ka korduvalt pisaraid valama. Aga õnneks jäid rõõmupisarad lõppu.
Kui ma öösel kell 3 raamatu sulgesin, ei saanud ma und, sest elasin Angela maailmas, elasin ja tundsin seda kõike nagu omal nahal. Suutsin ilmselt lugedes Angelaks kehastuda ja ei tahtnud rollist väljuda. Seda ei juhtu minu puhul väga tihti.

  Oo, jaa, ka Pärnumaa (Libatse kant) ei jäänud raamatust puudumata...

  Raamat on nii tõe- ja elutruu. Just selline oligi elu eelmisel Eesti ajal, Vene ajal ja nüüd. Ühesõnaga autor jõuab raamatuga tänapäeva välja. Väga palju on üllatusmomente. Üllataval kombel alles ukse avanud tegelane hakkab selles raamatus nii elama, et teikib tunne nagu tunneksid teda. Sama tunne mida tundis Angela...Eriti puudutas see kroonuteema, aga ma siin peatuksin. Lugege ise! Mina olen väga õnnelik, et see raamat ehib mu riiulit ja olemas on. Selle eest võlgnen tänud raamatu autorile. Aitäh!

P.S. Ühtegi halba sõna ei ole tõesti ütelda, kaantekujundus on ka täitsa omal kohal. Kui norida siis selle kallal, et kiri on liiga pisike, aga see on juba kivi kirjastuse kapsaaeda. Eks ma nüüd natuke punasemate silmamunadega ringi käin, kas lugemisest või nutumisest, mine võta kinni!

6. veebruar. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:

17.90 17.01 €

• LISA EEMALDA 
  
• 
  

  RAAMAT

  TAVALINE PEREKOND

  Autor: TUULE LIND

  **********HINDA JA ARVUSTA (0)

   0 Google +0  0 Share0

  Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre. Tuule Linnu seitsmes romaan jutustab ühe tavalise Eesti perekonna erilise loo. Loo, mis vähemalt mingis osas tuleb tuttav ette pea kõigile meist.

  ISBN	9789949279685
  ILMUMISAASTA	2016
  KEEL	eestikeelne
  FORMAAT	Pehmekaaneline
  LEHEKÜLGI	200 lk
  MÕÕT	220x145x15 (mm)
  KIRJASTUS	TÄNAPÄEV
  LISAMISE AEG:	07.07.2016

TUULE LIND- Vale tõde

   Ma ei tea kes selle nime taga peitub ja palju tal raamatuid ilmunud on.(Vaatasin järgi, näitab lausa 6 raamatut) Tean vaid seda, et sügisel ostsin selle raamatu Rahva Raamatust vaid paari euroga ja täna sain selle loetud. Tegelikult alustasin lugemist alles eile õhtul ning täna kibelesin edasi lugema. Algul plaanisin ühele raamatuesitlusele minna, aga enesetunne oli kuidagi imelik, kõrvus kohises jmm...ning otsustasin vaikse ja koduse õhtu kasuks, raamatu seltsis.

  Raamat on valusalt aus ja eluline. Teos on rajatud sellele, kuidas perepea vihkab teatud rahvust (ja tal on ka selleks põhjust) ning see saab saatuslikuks tema pojale. Üleüldiselt kõneleb see raamat tänapäeva Eesti elust nii ehedalt, nagu see on, elust Kopli liinidel, narkootikumidest, alkoholismist, valedest, väljapressimistest jne...Ühesõnaga tegu on krimkasugemetega romaaniga, mis on väga kaasahaarav ja selgesti loetav. Eriti meeldib mulle autori käekiri. Käekirja jälgi tõlgendaks, et tegu on umbes 50 aastase autoriga, pigem naisega, kuigi vahepeal kahtlesin. Aga see polegi oluline. Oluline on see, et tahan veel selle autori raamatuid lugeda, kuna mulle need sobivad väga.

Soovitan soojalt!

22.jaanuar 2016.a.
Ülejõe

Rahva Raamat kirjutab:

RAAMAT

VALE TÕDE

Autor: TUULE LIND

**********HINDA JA KOMMENTEERI (0)

 0 Google +0  0 Share0

Rannar kohtub juhuslikult noorepõlvekallimaga, kes asub temalt raha välja pressima. Ent enne kui asi teoks jõuab saada, juhtub mehega autoõnnetus ning petuskeem jääb mõneks ajaks seisma. See ei takista aga šanta˛öörist Varjal ja tolle pojal Rannari peret aina sügavamale mahhinatsioonidesse mässida.
Kujundaja: Angelika Schneider

ISBN	9789985629949
ILMUMISAASTA	2011
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	190 lk
MÕÕT	222x150x18 (mm)
KIRJASTUS	TÄNAPÄEV

TOODE POLE SAADAVAL

• LISA NIMEKIRJA