Noh, kas peatsis olev foto tõmbab tähelepanu? :) Kindlasti tõmbab. Ma ei ole salanudki, et see on mu selle aasta kümnes lotovõit. Jah, lugesite õigesti! Aga iga väiksemagi võidu panen tallele, sest juba lapsepõlvest meenub tõsiasi; "kes kopikat ei korja, see rubla ei saa!" Aga ega ma sellest ei tahtnud tegelikult kirjutada, aga blogisse jäädvustan ikkagi, sest blogi on minu elav elulooraamat. Nii on. On juba üle 10 aasta olnud. Tegelikult on hetkel pearõhk homme toimuval traditsioonilisel Rääma Rahva Oma Päeval, kus mina osalen juba 7. korda ga see toimub 9. korda. Esimese korra reklaam läks minust mööda, teise korra ajal kohtasin Üllar Kallaud tema kodu lähistel ning uurisin mis toimub ning kolmandal juba osalesin ise ka. Pikaajaline traditsioon. Ja ikka oma hoovis, Tallinna mnt 13. Olete lahket oodatud! Üleeile tegi Hillar Kohv ettepaneku, et ta soovib minust artiklit teha. Olin nõus ja see sai juba eile hommikul tegelikult valmis. Aga eile käisin Port Arturi sünnipäeval ja infot oli liiga palju, et seda üles lisada. Kopeerin meie koostöö ka siia blogisse, et oleks olemas. Aga alles blogipostituse lõppu. Eile sünnalt naastes sain teada, et mu lugu "Surmale määratud maa," mille helilooja Ester Murrand viisistas, saab laulikusse ning sellest sünnib koorilaul. Nii armas üllatus, jagasin ka sõpradega linki. Koostöö Ester Murrandiga alles kogub hoogu. Aitäh! Ega sellega veel asi ei piirdunud. Olen maininud, et saan pidevalt palju esnemiskutseid, aga väga paljudele olen ka ei öelnud, sest ma pean tulema koos Germoga, ma ei saa teda üksi jätta tervislikel põhjustel, sestap ei saa ma alati jah sõna öelda. Aga eile sain ühe kutse ühele suursündmusele ja ütlesin jah sõna, käivad läbirääkimised. Andke mulle aeg ja õhku hingata, ma ei saa lambist tulla, alati pean arvestama ka erivajadustega pojaga. Tema on mul ka põhimõtteliselt igal pool kaasas, eriti muusikaüritustel, mis loob talla positiivse meeleolu. Olen ennegi maininud, et muusika on teraapiline. Vaid 1 tunniks julgen teda üksi jätta ja ega mul pole ka kedagi, kelle hooleks teda jätta. Kahjuks. Elu teeb omad korrektiivid. Aga me saame hakkama. Saame hästi hakkama, oleme õnnelikud kui kunagi varem. Aitäh teile, mu kallid sõbrad, kes te mu jaoks olemas olete! 11. juuli 2025. Vana-Rääma Ja nüüd kopeerin siia ka artikli, mille Hillar Kohv tegi minust. See jääb küll jälle pika joruna, nagu mu blogis kõik, aga loetav ehk on. Pärnu ajakirjanik ja kirjanik Margit Peterson, millal sa alustasid Bum-Bumis käimist?
Tere, Hillar! Ma olen Bum-Bumis see käinud vaid mõningal korral, sest mulle ei meeldi umbsed kõrtsud. Need ajad on ammu möödas, kui ma kõrtsudes alkoholi pruukides lõõgastumas käisin ja ebameeldiva endast läbi lasin. Nüüd lasen mööda.
Ma ei tea isegi millal see koht avati, aga julgen spekuleerida, et vast mingi 10 aasta eest. Olen käinud seal mõnel juubelil ja mõned korrad ka sõbrannade ja oma kallimaga. Kuna ma juba pikki aastaid alkoholi ei tarbi siis mind ka umbsed kõrtsiruumid ei tõmba. Kui käin siis koos pojaga ja vabaõhuüritustel, sest muusika on tema jaoks teraapiline. Minu jaoks samamoodi, sest see lisab positiivset energiat. Lisaks ka kõrtsus sees kontserti nautides ma tahaks ise ka lõõgastuda, muusikasse minna ning ma ei jaksa jälgida ülemeelikus tujus kõrtsukülastajaid, kes on ettearvamatud. Kuna ma pean alati silma peal hoidma ka pojal, eelistan välipidusid. Puhast ja värsket õhuruumi.
Millised muljed sul on Bum-Bumist?
Kõrts nagu kõrts ikka. Milliste artistide esinemist sa oled vaatamas käinud?
Läbi aastate on Bum-Bumi suveterrassil esinenud erinevad bändid ja muusikud. Kõrtsus sees olen nautimas käinud üksnes Ergo Korbi, Jüri Vlassovi ja Clavise esinemist. Ergo juubeli ajal käis mõne looga laval ka Arnold Oksmaa. Aga väliterrassil olen aastaid ja just suviti käinud nautimas Ergo Korbi, Jüri Vlassovi, Jüri Homenja, Marju Läniku, Erich Kriegeri, Vadim Bai, Kätlin Kivimäe, Heidy Tamme ja nüüd ka Anne Veski esinemist.
Eriliselt südamesse on läinud Marju Läniku esinemine, sest ta on väga vahetu, sõbralik ja andekas laulja, kes laseb ennast ka fännidega jäädustada ning liigub vapralt rahva seas. Tema on üks minu lemmikuid juba lapsepõlvest.
Ja tore on lavalaudadel alati õõtsuda Ergo ning Jüri Homenja lugude järgi. Hea tuju on kindel.
Pärnu linnavaitsus võiks anda pubidele suviti vaba võimaluse kutsuda terrassile esinema erinevaid bände ja artiste, mitte ei peaks kogu aeg seda eraldi taotlema. Suvi on suvi ja Pärnu on Suvepealinn, mis meelitab suviti siia rahvast igalt poolt. Omavalitsus võiks hea seista selle eest, et külalised, kes Pärnule suviti kasumit sisse toovad, saaksid meelelahutust tasuta nautida. Ja tolerantsust oleks ka rohkem vaja. Kui sa oled soetanud endale kinnivara rahvarohkesse ja lärmkasse kohta, siis oleks pidanud sellega enne arvestma, et just nädalavahetuseti on lärmi rohkem. Nüüd kaebamas käia ja negatiivsust üles näidata on kohatu, väga kohatu.
Nautige suve ja laske ka teistel seda teha! Lisaks asub Bum-Bum suht Vallikääru kõrval, kus on elupäevad kontserte korraldatud.
Sama teema on ka Nikolai Lehtla puhul. Inimesed te ju elate kesklinnas, no olge tolerantsemad ja kannatage see mõne tunnine hea meeleolu loov muusika ära. Aga Nikolai Lehtla pidajad võiksid küll snitti võtta Bum-Bumi pubi pidajatelt, mitte ajama oma territooriumilt ära inimesi, kes on tulnud elavat muusikat nautima. Lisaks, kui on vabad lauad, siis miks peaks inimene seisma laudade kõrval püsti? Sellise ebameeldiva kogemuse osaliseks saime hiljuti, kus ma esimest korda elus pidin kasutama erivajadustega poja staatust, et saaksime kontserti nautima jääda. Tehke oma ettekandjatele selgeks kuidas tuleb käituda kliendiga. Tänan tähelepanu eest! Kuidas Ergo Korbi esinemised on meeldinud?
Ergot tunnen põgusalt juba ajast, mil ma veel Pärnus ei elanudki. Tema laulis ennast pärnakate südameisse juba noore mehena ja on ka sinna jäänud. Ühelt maalt tekkis sotsiaalvõrgustik Facebook, ka seal saime sõpradeks ning mul on meeles kuidas kunagi hästi ammu Ergo Coco-Loco trepil minuga rääkima tuli ja Postipoissi, kus ta parasjagu esines aga pausi pidas, kutsus. Ma esimese hooga ei osanud kokku panna kellega ma suhtlen. Jäin vist jahmunud pilgul teda vaatama. Tollal käisime oma sõbrannaga tihti Coco-Locos karaooket laulmas.
Ergo on väga nõutud ja armastatud laulja mitte üksnes Pärnus vaid igal pool Eestis ja ka mujal. Lisaks on ta aktiivne promootor, kes on olnud abiks erinevate lauljate esinema kustumisel Pärnusse ja teeb koostööd ka erinevate muusikutega.
Ergo on ka üks muusikutest, kes mõjub minu erivajadustega pojaga positiivselt ja kindlustab kogu päevaks, või kauemaks, hea tuju. Millise artisti esinemise ajal on kõige rohkem rahvast olnud Bum-Bumis?
Jään vastuse võlgu, sest ma ei ole Bum-Bumi alaline klient. Aga meenub üks Jüri Homenja esinemine Bum-Bumi ees kipakas välitelgis mõne aasta eest, kus oli palju rahvast, sest samal ajal toimus ka Grillfest. Marju Läniku esinemise ajal oli palju ja Anne Veski esinemise ajal ka. No ja Ergot ei saa ka sellest nimekirjast välja jätta, tema on lisaks ka hea õhtujuht, kes oskab rahva elama panna. Ergo loob ise ka lugusid. Andekas hurmur, kelle järel tüdrukud jooksevad. Kohalik staar ka kahtemata.
Bum-Bum võiks suveks panna üles lava ja korraldada suviseid esinemisi ikka õues. Kipakas laadatelk ei jäta just head ja turvalist tunnet. Ma ei imesta, kui meie parimad artistid esinemise ära ütlevad, kui neil pole turvalisi esinemistingimusi. Olen vestelnud nii mõnegi armastatud lauljaga sellel teemal. Kuidas Anne Veski esinemine meeldis ja kas oled ka varem tema kontsertidel käinud?
Armastatud Anne Veski kontserditel on elu jooksul korduvalt käidud. Tema lugudest on minu lemmikud „Sinu juures“ ja „Veel.“ Neid lugusid laulan alati suurel häälel kaasa. Nagu üldse kõiki ta lugusid.
Anne Veski on diiva, kes teab oma väärtust ja nõudmisi/vajadusi.
Ei saa mainimata jätta, kuidas ma kunagi lapsena kogusin autogrammidega lauljate ja näitlejate pilte. Anne Veskile kirjutasin lihtsalt Eesti NSV Riiklikusse Filarmooniasse, kus ta palgal oli, sain temalt autogrammia pildi, mis oli üks mu esimesi kollektsioonis, aga kahjuks on tänseks abum kolimisega kaotsi läinud. Erinevaid pilte oli Anne Veskist seal mitu.
