TUHAT NUGA SELGA. Kerdo Mölder. Elulugu - Verni Leivak

Vastu tänast sai loetud Verni Leivaku poolt koostatud ansambel Respekti liidri Kerdo Möldri elulooraamat "TUHAT NUGA SELGA. Kerdo Mölder. Elulugu." Nagu pealkirigi ütleb, on tegu elulooraamatuga. Neid ma loen vähe, väga harva, aga valikuliselt. Kerdo lihtsalt on igas mõttes nii värvikas kuju, eristub pika puuga hallist massist ning juba see kutsub lugema. Mulle meeldivad inimesed, kes julgevad olla need, kes nad on! Mulle meeldivad ausad, julged ja hea kirjasõnaga inimesed, positiivsed ja rõõmsameelsed, kes on elu näinud rohkem, kui mõned inimesed kokku. Vaatamata eluvitsutustele, mis on küll üldistav iseloomustus, suudab Kerdo kõige juures jääda ikka Kerdoks, kes ei karda maske, julgeb ennast alasti kiskuda kogu universumi ees ja kõnnib sealjuures püstipäi edasi. Olgugi, et see raamat võib paljudele tunduda iluskirjandusliku fiktsioonina, tajun ma, et Kerdo ongi selline, milliseks raamat teda identsifitseerib. Ta ongi justkui teise temperamendiga indiviid, mitte tüüpiline eestlane, kes paljudes olukordades jaanalinnu kombel pea liiva peidab. Mul on olnud läbi pikkade aastate võimalus osa saada Kerdo Möldri tegemistest läbi sotsiaalmeedia, meedia, bändiga esinemiste, Diana sünnipäevade ja ka armsate Diana ja Kerdo pulmade, sestap võin öelda, et tunnen teda põgusalt, nagu enamus Eesti inimesi. Ausalt öeldes ei jõua ma ära imestada, kui negatiivsed on inimesed, ise loevad kõike toimuvat ja loobivad endast välja kogu sapi ja lausa nii, et organismi jääb alles nende endi negatiivne pool. Nad ei kujuta ettegi, et see negatiivsus, mida nad loobivad, tuleb neile justkui bumerangi efektina tagasi. Tuleb veel valusamini. Mitmekordselt. Aga inimesed, kas te selleks loetegi teiste elulugu, mida nad siiralt jagavad, et näidate seeläbi oma kurja loomust? Tean, et kaldusin raamatu teemast kõrvale, aga Kerdo on siin siiski "peasüüdlane" ja ma ei saa teatud teemadest üle ega ümber. Ärge lihtsalt lugege, kui ei meeldi, nii lihtnee see ongi. Astuge edasi ja püüdke oma eludega hakkama saada. Kerdo on avaliku elu tegelane ja veel selline tegelane, kes müüb ning seda mitmes mõttes. Tean ka neid, kes salaja naudivad Respekti lugusid aga selga pöörates valavad inimese sõnnikulaviiniga üle. Ütlen ausalt, kõik ei peagi kõigile meeldima ja eks inimene näeb teise vigu ikka oma peegelpildina, kuid ei taha seda endale tunnistada. Pigem ausad ja avalad inimesed, kui lipitsejad ja silmakirjalikud, kes tagantselga neidsamu nuge selga loobivad. Kallis blogilugeja, võta see raamat kätte ja loe. Kui sa ka siis elu järele mõtlema ei hakka, millal siis veel? Lisaks on Verni Leivak superhea sõnakasutusega ning üks parimaid elulooraamatute koostajaid Eestis. Verni Leivak ja Kerttu Rakke, pärsispäris hea kirjasõnaga ja lemmikud minu jaoks. Ja siia juurde lisan ka väikese fotogalerii, kus kõige vanem pilt neist on tehtud aastal 2015 ehk siis juba 10 aasta eest Salme kultuurikeskuses, kus oli ajakirja "Vaimupuu," kus ma toona kaasautorna töötasin pidu ning seal astus üles ka ansambel Respekt. Lisaks veel 4 aasta eest Kihnus, kus Respekt ja Daina üles astusid. Ja üks jäädvustus ka 4 aasta eest ühel (mitmest) armsa Diana sünnipäeval. Ja kõige värskem paari kuu eest kallite Diana ja Kedro pulmas. Kahjuks teatud asjaoludel ei saa ma homme sõita Diana sünnipäevale, aga mõtteis ja parimate soovidega olen kohal. Kerdo, kirjuta veel! Olen ka sotsiaalmeedias su kirjastiili jälginud, see on kaugel üle keskmise, see on fantastiline. Ja kokkuvõttes sosistaan samad sõnad, mille sulle pulmas ütlesin;" Ära rohkem lollusi tee!" :) Aitäh selle raamatu sünni eest ja aitäh raamatut laenamast ka sulle, Annika! Raamatu tutvustus. "Tuhat nuga selga" on Kerdo Möldri raputav ja avameelne elulooraamat, mis viib lugeja läbi keeruliste elusündmuste – lapsepõlves kogetud raskuste, eneseotsingute ja lõpuks muusikuks saamise teekonna. See on lugu võitlusest ja eneseületusest, mis ei hoia tagasi, vaid räägib valusad lood nii, nagu need olid. Raamat puudutab sügavalt nii neid, kes on oma elus pidanud võitlema, kui ka neid, kes otsivad lootust ja jõudu raskustest üle saamiseks. See on tunnistus inimhinge tugevusest ja unistuste poole püüdlemisest, ükskõik kui võimatuna see ka ei tunduks. 26. juuli 2025. Vana-Rääma

Supelsaksad+ Augustiunetuse Samblalava

Germo, mina ja Janek

    Pärnu suvi juba on kord selline mis meelidb rahvast linna. Kes tuleb siia puhkama, kes sanatooriumisse, kes Weekendile, kes koju käima, kes... Ühel põhjustel nendest on ka ajakirja Vaimupuu asutaja (või lihtsamalt üteldes boss) Janek Muru Pärnus. Täna saime temaga kokku kohvikus Supelsaksad, lahkasime Vaimupuu teemasid, maitsesime kohviku hõrgutisi ja olime niisama rõõmsad. Ühesõnaga tegime pisut tulevikuplaane, et maailma paremaks muuta. Millest täpselt? Sellest on hetkel vara rääkida. Iga asi omal ajal.
Igal juhul oli rõõm kohtuda ja pisut tööjutte puhuda.

Supelsaksade hõrgutised

Supelsaksade hõrgutised

asjalik Janek

Germo värsket Vaimupuu ajakirja sirvimas

see hetk kui Janely meiega ürines

bändide esinemiskoht, Uue Kunsti Muuseuimi tagune terrass

ja Samblalava kirjarahvale, terrassi kõrval. ehe ja ürgne :)

   Germo oli igatahes uute Vaimupuu ajakirjade üle väga rõõmus, nagu ka Janeki ja Janelyga kohtumise üle. Janelyt ma küll nn üldpildile jäädvustada ei saanud, kuna vahel kipub töö ikka jänes olema küll. Aga juba laupäeval Augustiunetusel kohtume me taas.

  Teel koju käisime ka Germoga tiiru Uue Kunsti Muuseumi juures ära, eks ikka selleks, et paljudele hämmingut tekitanud ja huvi pakkunud Samblalava pildile jäädvustada. Germo oli ka sellel nõus poseerima. Nii, et lugupeetud kirjarahvas, just see lava ootab meid laupäeval Augustiunetusel. Kõrval on Uue Kunsti Muuseumi terrass, mis asub kohe muuseuimimaja taga. Inimesed on siin huvi tundnud, et kus kogu üritus toimub paduvihma korral. Ka sellest oli meil Eleka, Maria, Vaiko, Andrese, Maarja ja Geaga juttu. Kui ikka päev läbi ladistab lausvihma, saame esineda muusemuterassi ustest seespool, sest need uksed käivad kenasti lahti. Samblalava kõrvale tuuakse ka koht kus kuningas jala saab käia, seega muretsemiseks ei ole põhjust. Muidugi on ma majas tualettruum avatud, aga sinna saab käia vaid Muuseumi esiuksest. Ühesõnaga tulge kohale ja nautige. Ning hoidkem pöialt, et Rasmus Paesüld saaks ka Läänemaalt kohale tulla, saadame koos talle tervendavat energiat. Jaak Känd juhatab esinejad lavale, neid veidi tutvustades. Mina isiklikult olen lisaks kaaskorraldamisele kellatilistaja. Annan märku, kui on esinejal aeg lava vabastada, sest kava on tihe ja esinemised toimuvad vaheldumisi Terrassilaval ja Samblalaval, seega aeg piiratud. Kohtumiseni juba laupäeval Uue Kunsti Muusemi taga, Augustiunetusel!

küsige neid Augustiunetuse lehti kohvikutest

meie kava

11. august. 2016.a.
Vana-Rääma

Mina ja ajakirjad läbi aegade...

   Eile lappasin ajakirju, kus läbi aastate on kas avaldatud mu loomingut või on kirjutatud minust artikleid. Kevad on ju ja suur koristus on käsil. Vanemad ajakirjad panin nn arhiivi, kuid need, millega on "isiklik suhe" asetasin aukohale, oma uuele lauale.

  Tegelikult mul kahjuks kõiki säilinud ei ole. Laenasin kunagi sõbrannele mingi portsu ja need jäid kahjuks kaduma. Aga ligi 30 ajakirja on säilinud ja kõige vanem neist on aastast 2009, kui armas Hille Kõrgesaar kirjutas minust ja Germost artikli ajakirjale NAISTELEHT.

mina ja Germo. foto: Urmas Luik

Germo

mina ja Germo aastal 2009. foto: Urmas Luik

 Tegelikult Hille pidi minuga lausa 2 aastat vaeva nägema,enne, kui nõustusin intekat andma. Ja lõppeks ma üldse ei kahetsenud, sest samal päeval tutvusin ka temaga, armsa ja kena inimesega.

mina ja Kati

Indira, mina, Aleksander

Jaan Sööt, Heli Vahing ja Rain Simmul

  Siin on minust kirjutatud artikkel pildis. See ilmus aprillis, 2013 aastal ajakirjas EESTI NAINE ja selle loo autoriks on armas Kati Saara Vatmann. Oli imeline päev Pärnus. See lõppes Ammende villas, kus koos Kati, ta tütre Indira ja poja Aleksandriga Heli Vahingut, Rain Simmulit ja Jaan Sööti kuulamas-vaatamas käisime. Pildid on tehtud 7. augustil 2012. aastal.

EESTI NAINE 2013

  2015. setembris kirjutas armas Anne-Mari Alver minust loo ajakirjas MÜSTILISED LOOD. Aitäh! Tänaseks teen ka selle ajakirjaga koostööd ja juba juuni numbris saate ühte minu kirjutatud artiklit sealt lugeda.

Müstilised lood

septermber 2015. Müstilised lood

  Ajakirja LEMMIK olen tänaseks kirjutanud vaid ühe loo. Kui kellelegi on eriline lemmikloom, kellest võiks kirjutada, siis andku mulle teada. Teeks seda suurima hea meelega.

  Ilmselt juuli kuus lisandub nendele ajakirjadel veel üks, millega koostööd tegema hakkan. Aga sellest räägin siis, kui õige aeg. Mulle väga meeldib kirjutada ka artikleid, kuigi selle nimel kannatavad mu ilukirjanduslikud teosed, aga vaheldust on vaja. Igale asjale on oma aeg ja koht.

  Kõik väljakutsed on oodatud! Teen oma tööd ikka huviga ja kirega. Esiteks on see väga põnev ja teiseks unistasin ma juba koolis ajalehtede või ajakirjadega koostöö tegemisest. Tollel ajal olime me ju kohustatud lugema ajalehte SÄDE, ning ma kujutasin vaimusilmas ette, et seal ilmub ka mõni minu artikkel. Toona jäi julgusest puudu, aga täna olen julge :)

uus heleroheline leht Monsteral

  Nüüd veel toalilledest. Need kasvavad mühinal. Monsteral sündis juba uus leheke, kuigi ta pole veel kuud aegagi potimullas olnud. Ka teised lilled kasvavad kenasti. Kastan neid kindlatel päevadel ja hetkel on selleks pühapäev. Kui ilmad lähevad soojemaks, kastan kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kastmine on ju omaette rituaal, siis ma paitan lilli ja kõnelen nendega. Lapsukesed mul ju :)



22.mai. 2016.a.
Vana-Rääma


 

Müstilised lood - Kutsumata külalised

   Selle kuu ajakirjas Müstilised lood kirjutan kutsumata külalistest, aga see ei ole veel kõik. Lähiajal alustan artiklite kirjutamisega veel ühes ajakirjas, aga sellest on veel vara rääkida. Iga asi omal ajal.

  Müstilised lood on ajakiri mida ma läbi aastate olen suure huviga lugenud, lihtsalt see on suur osa ka minu maailmast. Luban aktiivsemaks muutuda, kuigi suur soe on väljas ja suvi pole mägede taga. Kuna minus on küllalt kirjutamiskirge, siis naudin seda mida teen.

  Tänaseks töötan kaasautorina ajakirjades: Saatus & Saladused, Lemmik, Vaimupuu ning nüüd ka Müstilised lood. Ajalehest Nelli Teataja saate ka aeg-ajalt mu artikleid lugeda.

6 aastat "täidan" ma ajakirjas Saatus & Saladused luuleveergu. Kui keegi tahab, et ta luuletused selles ajakirjas ilmuks, võtku minuga ühendust. Ka need, kellel on lemmikloom ja kes leiab, et ta lemmikloomast saaks põneva loo ajakirja Lemmik, võtku minuga ühendust ja teeme ära!

  Selle kuu ajakirjas Saatus & Saladused on Kristjan Nasari luule:

Aitäh ja põnevat lugemist!



3. mai 2016.a.
Vana-Rääma

Vaimupuu+ kanepiõli+...haigused+...Vajan tööd!

    Täna jõudsid lõpuks kohale Vaimupuu ajakirjad, mille kaasautorina olen töötanud juba põhimõtteliselt eelmise aasta lõpust. Vaimupuu ilmub üle kuu ja kolmes viimases numbris on minu kirjutatud artiklid sees. Kolm kaanelugu ja üks väike nupuke on ka värskes numbris Pärnus toimunud HEV koolide 12. vabariiklikust laulukonkursist, mille korraldas sellel aastal Pärnu Toimetulekukool.
   Sellest kõigest saab ka lugeda veebis, Vaimupuu kodulehelt.
Ajakirja saate endale soetada, kui toetate Vaimupuu sündi. Võtke ühendust ja leppige kokku kuidas ajakiri endale soetada.. Minu kaudu ei saa! Kontaktid (kus nimekirjas kahjuks mind ei ole) leiate SIIT..

   Täna käisin järjekordselt ateroomi sidumas, ikka tuleb veel mäda. Reedel lähen uuesti. Kuid enesetunne on kordi parem ja isegi vajutades ei ole enam valus. Kuid haigused käivad paraku ikka käsikäes. Kui juba põletik veres on, võtab see hellad kohad ette. Minu hell koht on hambad ja suuõõs. Kuna uuest aastast olen ma ametlikult töötu, jäi mul ka hambartsil käimine poolikuks. Tasuta ju sealt abi ei saa. Õnneks olen ma mitme ajakirja ja ühe ajalehe kaasautor, ning vähemalt Nelli Teataja lugude eest saan ka tasu, kuid kõik kulub elamiseks, asrti juures ravil käimiseks paraku raha ei jagu. Haigekassa ega linnaarsti garantiikiri ei kompenseeri hambaravi ju meie riigis. Ning Germo kõrvalt 8 h päevas tööl käimine on suhteliselt võimatu, seega olen igasugustele pakkumistele valvas, kus saaks 3-4 tundi päevas tööd teha ja vajadusel Germo kaasa võtta.
  Täna õnneks soovitas proviisor mulle kanepiõli. Juba esimesel manustamisel (määrisin põletikulist iget, sest hambakivi on lausa juureni kasvanud ja mu suuõõnes põletiku tekitanud) tunnen ennast paremini. Isegi 1.90 sendi eest on võimalik abi saada.

  Reedel toimub juba kirjandusõhtu Pärnus, millest kajastas ka kohalik leht. Kuna teksti kopeerida siia pole lubatud, lisan lingi, mida paraku saavad lugeda vaid need kes on endale koju paberajalehe tellinud. Loomulikult tulen ise kohale, panen kenasti mütsi pähe ja tulen rahvast hirmutama :) Täna sidumistoas väideti, et vähemalt kuu aega pean veel pesemata juustega ringi käima, sest pea laes haigutab suur auk ning sinna ei tohi ühtegi bakterit sattuda.

  Artiklit lugeda saate Pärnu Postimehest.

 Eve ja Irina, aitäh, et te mu päeva armsaks muutsite! ;)

27.04.2016.a.
Vana-Rääma

Vabariiklik Hariduslike Erivajadustega Laste ja Noorte Lauluvõistlus

kasvataja Kristjan ja Pärnu Toimetulekukooli direktor Marju Trumsi

   17. märtsil toimus Pärnus Koidula Gümnaasiumis 12. korda Vabariiklik Hariduslike Erivajadustega Laste ja Noorte Lauluvõistlus. Võistluse korraldaja oli Pärnu Toimetulekukool. Üritust toetasid Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Linnavalitsus ja Tervis Spa Grupp. Konkursist võttis osa 14 kooli üle vabariigi. 

foto:Tiina Azojan. žüriiliige Alari Janson

foto: Tiina Azojan

foto: Tiina Azojan

Tegin sellest väikse kokkuvõtte ajakirja Vaimupuu. Lugeda saate SIIT.

Selle kuu Vaimupuu ajakirjale kirjutasin kaaneloo Maris Rubinist!

foto: Tiina Azojan. kaanetüdruk Maris Rubin

foto: Tiina Azojan, kaanetüdruk  Maris Rubin

MARIS RUBIN – tüdruk, kes kaotas mälu
Maris Rubin on 16-aastane Pärnu tüdruk. Veel paar aastat tagasi oli ta tubli teismeline, kes õppis koolis neljadele-viitele ja noppis Pärnu Võrkpalliklubi aktiivse liikmena võistlustelt medaleid.
Siis aga jäi ta raskelt haigeks.
TEKST: Margit Peterson
Fotod: Tiina Azojan

Samas loos on ka juttu Marise õest Kaidi Rubinist, kes õpib Pärnu Toimetulekukoolis

Eve Ennok ja Kaidi Rubin

õpetaja Hanna ja Kaidi Rubin

Kaidi Rubin

Kaanelugu saate lugeda SIIT.

Vaimupuu ajakirja tellida saate SIIT ja kontaktandmed leiate SIIT.

Ja pildigaleriid sellest päevast näete SIIT.

Ja nüüd Marise lugu ka Postimehes.


19.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma