Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
reede, 4. juuli 2025
2-3. juuli Lemmes
2. juuli õhtul sõitsime poole seitsmese bussiga Lemme. Täpselt tunni aja pärast peatus buss Lemme peatuses. Sealt on meie suvilani 800 meetrit. Muide, hetkel on ka RMK Lemme telkimisalal kohvik avatud. Seal on ka saun jne ... ning RMK telkmisala on suviti tasuline, kassa on kohe seal väravas. Väidetavalt on see Eesti ainuke tasuline RMK ala, aga asi on seda ka väärt, sest Liivi lahe Häädemeeste valla rannajoonel pidavat kõige imelisem päikeseloojang olema. On ka. Lemmes on tõesti ilus ja isegi varakevadel ja hilissügisel pargib metsa all reisikaravane. Ühe armsa Tartu tuttava käest sain teada, et ka nemad olid juba märtsis seal olemas. Vesi tuleb kraanist tasuta ja jalgsi ning rattaga liigedes ei pea sa uuesti piletit ostma, aga kui autoga välja sõidad, pead tagasi tulles. Meie toome ka endale vee seal, sest meil suvilas vett ei ole. Aga selle eest on meri kohe ukse ees ja seene- ning marjametsad ka. 2. juuli õhtul jalutasime Germoga rannas ja ma leidsin auguga kivi ning natukese aja pärast valge luige sule ning pisikese musta sule ka, aga ma ei tea kelle oma see on. Igal juhul mahtusid need kenasti kivi augukesse ja sinna need ka jäid, viisin suvilasse ja asetasin kapi peale. Imelised! Sellel ajal kui päike merre vajus ja iga sekund erinevaid nägusid moodustas, riisusin mina suvila ümbrust. Käbisid kukub ju pidevalt ülevalt ning ma olen korda teinud terrassi kõrval asuva ala, see on vana luiteala, liivase pinnasega. Ämbritäite kaupa tarin siiani sealt vanu käbisid, pudelikorke, pugedlikilde ja igasugust muud rämpsu, mis on aastaid seal seisnud. Olen enamus juuri ka välja kangutanud, aga teha on küll ja veel. Soovin sinna kiviplaadid panna, kuhu saaks grilli ja pesuresti edaspidi asetada, sest terrass jääb muidu kitsaks ning targem on sinna kivi panna, ei kõdune ega mädane. Maakividest vedasin eelmisel suvel jalgtee välikemmerguni, aga terrassi kõrvale need maakivid ei sobi, raske koristada, sest käbid ju puu otsast otsa ei lõppe. Ja niinimetatud dušinurga terrass on õnneks äravõetav, sellise Urmas tegi, nii saan maja alla vajunud käbid ja oksad ära koristada, et need maja põrandale liiga ei teeks. Ja muidugi kreek, visahingega tegelane ajab oma juuri ka igale poole, neid kangutan ka üles. Kibuvitsa juuri on ohtralt, neid annab kangutada. Aga paarsada ämbrit risu olen juba minema tarinud. Viin need ranna äärele täiteks. Muide, nägin jaaniussi ka 2. juuli õhtul, aga seniks kuni telefoni tooma läksin, kadus. Eelmisel aastal põles pikemalt. Koos päikese loojumisega sain ka riisutud. 3. juuli hommikusöök söödud ja kohvi joodud, jalutasime metsa. Ühte ämbrisse korjasin maasikaid ja mustikaid, mille me hiljem ära sõime ja teise ämbri sain kukeseeni täis. Minu armas lapsepõlvemets Orajõel ikka hoolitseb, et meil oleks kõht täis :) Aitäh! Ma alati tänan loodus ja loomulikult ka metsa rikkaliku saagi eest. Enne seda ehk siis enne metsa minekut käsime ja tõime RMK-l veekanistrid vett täis, sest peale metsast naasmist pesime ennast ja viskasime kõik riided ja kummikud ka pessu, sest puuke on lademetes. Korraga leidsin jala pealt 7 tükki. Aga mitte metsast tulles vaid suvila ümbrust koristades. Merre ei saanudki, sest vesi oli väga külm, isegi varbaga katsudes oli külm. Ja ilm pööras ka ära, lennutas mu pesuresti liiva sisse kummuli ning hakkasin pesu uuesti üle loputama ning panin rasked kivid pesuresti jalgadele. Need sain kohe terrassi juurest, sest eelmisel korral vedasin need terrassi äärtesse, et käbid ja praht terrassi alla ei läheks. Veidi sirutasin selga, muide isegi Germo losutas ja silm vajus kinni. No mina lausa magasin pool tundi, sest ma ei saa suvilas magada ning siis läksime taas jalutama, olime otsapidi juba Majaka külas. Tagasi tulles läksime bussiaegu vaatama, aga kahjuks pole uusi aegu bussipeatustes, millest on väga kahju. Loodame, et need pannakse ikka. Nii ma siis Maarjale helistasin ja uurisin kas ikka viimane buss tuleb linna suunas, nagu eelnevalt lehest lugesin. Tuli. Oli Lemmes kell 20.17. Olime Germoga ainukesed sõitjad. Tulime tormi ja vihma eest Pärnusse pakku. No väidetavalt olla mõne kilomeetri kaugusel üle 30 soojakraadi olnud, aga meil Lemmes läks külmaks, tormiseks ja vihmaseks. Enne bussile tulekut ajasin veekanistreid mööda hoovi taga, mida tuul pillutas. Loodan, et need jäid nüüd dušinurga laua alla pidama. Ja 58 minuti pärast peatusimegi Pärnu bussijaamas. Selline seiklus. Tulge ka meiega maale, meil on seal suur nari, kus on maganud isegi 8 inimest. Mahume ära. Soovi korral võite ka telgiga tulla, küöl leiame ka sellel koha. Tulge puhkama, suve nautima ja metsaande korjama ning ujuma, päevitama jne... Ausalt. Olete väga oodatud! Aga peate leppima tõsiasjaga, et leviga on seal suured probleemid, kuid maanteele liikudes saab juba ehk ka helistada ja paadil, mis asub mu suvila taga, on ka õnnestunud vahel. Aga andke enne teada, sest me sahmime igalpool ringi, paar külastust on ka veel sellel suvel plaanis teha Häädemeeste vallas. Tulge, aga tulge! 4. juuli 2025. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar