kolmapäev, 3. september 2025

Jaansoni rada 725. päev

Tänane rada tuli umbes 5,5 km pikkune, aga päev oli positiivne ja mitmekesine. Algul liikusime ikka siin Ülejõe piirkonnas ja Räämal ning peale tööpäeva sai vana- ja kesklinnas liigutud. Mõnusalt soe sügisilm oli, lausa 22 soojakraadi näitas termomeeter meil siin kesklinna sillal. Käisin vahepeal isegi kodus riideid vahetamas, sest palav hakkas ja ilmselt on õhuniiskus ka see, mis hingamise raskemaks teeb ja higistama ajab. Igal juhul hommikul sai ennast veel tööd tehes ka kõvasti liigutatud, sest ämmal käis korstnapühkija jne ... Ma pole siiani eile korjatud seeni jõudnud purki teha, need ootavad keedetuna külmkapis, katsun homme veel korra läbi kupatada ja siis marineerida. No unustasin poest soola ja suhkru ostmata. Moosi tahaks ka veel keeta. Aga head liikumist ka teile! 3. september 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

teisipäev, 2. september 2025

Jaansoni rada 724. päev

Täna on natuke selline pöörane päev, kuigi rada jäi umbes 5 km pikkuseks. Hommikul töö siis peale lõunat teine töö ja õhtul tuli kirg seenele minna, sest Fb viskas mälestusi pinnale ... Olgugi, et möödunud ööuni jäi vaid 5,5 tunni pikkuseks. Mul on lihtsalt režiim natuke nihkes, täna üritan normaalsel ajal /no vähemalt kell 1/ magama saada, siis saan kõik paika. Ja kallis Ave käis täna ka mulle tagant järgi õnne soovimas, aitääääh! Ja õhtul käis Ave oma ülinummi lapselapsega Pärnu muuli laudteel ning nad jäädvustasid ennast mu tahvli juures pildile. Aitääh! Mine sinagi jäädvustama! Ja siis käis naabrimees ning palus, et ma paneksin Fb-sse info, sest ta avab homme kell 17.00 kunstinäituse Pärnu Keskraamatukogus ja ootab soovijaid avamisele. Meie läheme ka, kindlasti. Aga minu tööpäev pole veel läbi, seenesaak podiseb pliidil kahes potis, täna oli tõesti hea saak. Aga sissetegemine jääb homseks, sest ilmselt marineerin ja mul pole hetkel kodus porgandit. Eks homme paistab. Minge metsa, metsad on seeni täis! Mina laen nüüd pildid üles ja lähen tegelen seentega edasi. Olge mõnusad! 2. september 2025. Vana-Rääma

IGAVESTI SÕBRAD - Ketlin Priilinn

Loetud sai Ketlin Priilinna noorteromaan "Igavesti noored," mis on seitsmes Priilinna raamat, mille läbi lugesin aga esimene noorteromaan. Kahtlemata on tema teostest siiani minu lemmikuks krimisari aga loen meelsasti ka Ketlini teisi teoseid. Antud juhul on tegu psühholoogilise noorteromaaniga, mida võiks lugeda ka kõik lapsevanemad, et nad mõistaks teismelisi paremini. Et nad ei suruks peale sellist kasvatust, mis tekitab suuri lahkhelisid peres ning võib viia näiteks suitsiidini. Jah, meile kõigile meeldib korrata, et meie lapsepõlves oli nii ja nii, et see tänapäeva vabakasvatus on jube jne ... aga püüame ikka mõista ka ajastu erinevusi ja meil kõigil on suu peas, et rääkida. Muidu meie võsukesed pöörduvadki abi otsima mujale, olgu selleks kasvõi virtuaalmaailma põhised foorumid. Õpetajad võiks seda raamatut koolis lastele lugemiseks soovitada ja see teos võiks olla ka kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Väga õpetlik ja positiivse lõpuga raamat. Soovitan! Ja nüüd ka raamatut tutvustav sisu. Noorsooromaani „Igavesti sõbrad” peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on pärast rasket autoõnnetust sügavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb üksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka väikese õe kantseldamine on järsku üksnes tema kaelas. Kõige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sõpra, kellega oma muresid jagada. Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse särtsaka tüdrukuga, kelle hädad on samuti tingitud emast. Kuid need hädad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge mõista. Ketlin Priilinn on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Noortele on tema sulest varem ilmunud „Maarjamäe kägu” (2007), „Mustlasplikad” (2009) ja „Sefiirist loss” (2010). 2. september 2025. Vana-Rääma

esmaspäev, 1. september 2025

Õunamoos

Jajaa, on hoidiste keetmise aeg! Sellel aastal on meil õunad väga viletsad, valgeklaar imepisike, ussitanud ja potsatab maha, aga 4 purki moosi keetsin siiski täna. Midagi õnnestub. Ehk on järgmisel aastal parem õunaaasta ja ehk tuleb järgmisel aastal ka suvi. Lootust on. Täna küll oli õues üle pika aja talutav ilm, isegi tsärgi väel ei olnud külm. Aga kahjuks jäi suvi vaid 2 nädala pikkuseks, see pani mind eile ka kurbliku alatooniga luuletust kirjutama. Ma lihtsalt olen üdini suvelaps. Pole parata, ihkan kuuma, vähemalt 30 soojakraadist ilma ning külma ma üldse ei talu. Igale oma. Ja merre sain vaid sekunditeks ja korra, kuigi eelmisel aastal käisin veel 28. septembril Lemme rannas vees. Mõne päeva eest soetasin endale kirstu, viljakirstu, millist olin pikalt soovinud. Lapsepõlves meil oli selline. Küürisin puhtaks, aga siiani tuuldub, kuid õnneks on korralik ja ka koi ei ole sinna endale pesa teinud. Olen õnnelik selle ostu üle, aitäh! Nüüd on küll veel see mure, et kirstu tassides läks sõrmus number nulli kujuliseks, pean leidma hea kullassepa, kes selle korda teeb. Kui keegi teab Pärnus head kulasseppa soovitada siis andke palun teada. Ilusat vananaistesuve, olge terved ja õnnelikud! 1. september 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 30. august 2025

Jaansoni rada 723. päev

Tänane rada tuli 6,8 km pikkune. Tähelepanelik lugeja on avastanud, et ma ei läbi enam väga pikki vahemaid. Tööpäevadel ei ole lihtsalt aega, aga alla 5 km päevas jääb minu jaoks ikka väga väheks, 5 km on miinimum, mille ma pean päevas läbima, ülejäänud on boonus. Täna käisime rajal õhtul, tagasi jõudes olin üleni higine, sest Pärnus on õnneks vananaistesuvi, minu sünnipäeval ehk 28. augustil oli suisa 21 soojakraadi, aitäh! Tänane hommik algas nii armsasti, kallis Virve tuli külla ja juttu jätkus kauemaks. Oli üks armas päev, üleni. No ja ma siis läksin ka Virvele meie kohalikku nn kaltsukat tutvustama, sealt ma ilma kahe nukuta tagasi tulla ei suutnud, no kuidas sa jätad nii nunnud tegelased poodi, üks neist on Marite (antiiknukud) ja teine meenutab Huckleberry Finni. No on! Issand jah, no süüdistage kasvõi dementsuses mind, aga ma ei saa tulla poest koju, kui nii armsad tegelased lausa nuruvad lapsendamist. Oehh! Mida vähem poes käin, seda parem, no ausalt! Õhtul veel veetsime mõne aja ämma ja Urmase juures. Kõik päevad võiks olla nii armsad ja positiivsed kui seda oli tänane päev. Aitäh, Universum! 30. august 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">