Avo Kull on ikka väga hea romaanikirjanik, kuigi kahjuks ta kirjanikuteekond jäi lühikeseks ning oma eluaja jooksul suutis ta valmis kirjutada üksnes 6 romaani, millest olen 4 läbi lugenud ja just panin käest riiulisse tema romaani "Ausammas." Lugemata on üksnes veel "Kaubamaja" ja "Vabrik." Nii hea rahulik kulgemine, mis ei muutu igavaks ega venivaks. On tunda, et kirjanik kirjutab suurel määral oma elukogemustest ning üleelamistest. Tark mees, kes antud teemasid ja olukordi valdab ja suudab nii süvitsi antud situatsioone lahti lahata, et .. Ja muidugi teab ja aimab ta ka mis toimub suure Venemaa telgitagustes. Mäletan minagi seda rublaaja lõppu ja kuidas valuutapoode tekkis nagu seeni peale vihma. Ega see pangandus oli ka alles lapsekingades, nii saigi juhtuda midagi seesugust, millest antud romaan pajatab, aga ma pikemalt ei räägi, kopeerin siia raamatu tutvustuse, see reedab nii mõndagi ja hoian nüüd silmad lahti, et nee kaks lugemata romaani ka minuni jõuaks. Aitäh Avo, et sa kunagi nii põnevaid karektereid lõid ja romaane kirjutasid! Rublaaja lõpu segaduses juhtus kummalisi asju. Olukorras, kus miski ei olnud kindel, valuutakursid käisid ettearvamatuid radu, pangandus oli lapsekingades ja mingisugusest majandusest ei saanud rääkidagi, võis leidlik inimene väikese õnne toetusel väga kiiresti rikkaks saada. Aga mis siis, kui see inimene oli parandamatu unistaja ning õnne asemele astus kellegi teise eksitus? Siis hakati väikelinna ehitama rahvusvahelise haardega filmistuudiot ja endale nii-öelda eluajal ausammast püstitama. 15. august 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar