Ekslen endiselt kriminaalmaailmas ehk loetud sai minu poolt Marje Ernitsa 24. raamat ja tegu on taas siis kriminulliga, Ira Teveri viienda raamatuga "Tapjakaev," kus nimigi juba kõneleb kus ja kuidas sündmustik võiks areneda. Õuduste õudus! Kui tahad midagi jõledat aga põnevat kogeda, võta see raamat lugeda! Uhh ... Õnneks selle raamatu tegevus ei toimu Lemmes, võib vist ennast hakata maale pakkima :) Suvi on, tahaks lugemispausi teha, no ei õnnestu, ju läks siis täistambiga edasi. Ausalt öeldes ega ma lugemata magama jääda ei oskagi, vähemalt tunni loen, aga vahel juhtub, et suisa kolm tundi, siis ärkan ka hommikul hilja. Nagu täna ajasin ennast alles kell 10.30 voodist välja ja alles joon hommikukohvi, sest ma ei söö ega joo koos. Marje Ernitsa raamatud said nüüd öökapilt otsa, aga kindlasti loen teda veel ja soetan endi juurde, peaks jaguma. Soovitan teil ka lugeda, just kriminullide armastajail ja teistel ka, sest Ernits kirjutab elust enesest ja ka aktuaalsematel teemadel. Kõigest. Aitäh! Ja nüüd ka raamatut tutvustav tekst. Ira Tever läheb bossi palvel uurima maakonna äärealal juhtunud lugu tapetud koerast. See tundub esmapilgul lihtsa ülesandena, ent töö käigus sattub ta ise eluohtlikku olukorda, kukkudes heinamaal surnud looma jälgi otsides mahajäetud talukoha vanasse kaevu. Toibudes avastab ta õudusega, et lamab pimedas augus kellegi teise laibal. Ootamatult keeruliseks muutunud juhtumit peab tema asemel asuma lahendama kolleeg Anti Saam meeskonnaga, ent see ei tähenda, et kannatanu rolli sattunud Ira saaks ise uurimisest kõrvale jääda. 30. juuni 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar