Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

esmaspäev, 7. november 2022

Rada 289. päev

Täna võtsime kesklinna sillalt suuna Jahtklubi poole, sealt edasi Rannapargi kaudu Pärnu randa ehk siis Naistranda. Pakkisime muidugi ennast korralikult sisse, ega juba 300 meetri järel võtsin kindad käest ja mütsi peast, sest liikudes hakkab palav. Teie, kes te pidevalt muretsete kuidas me selise tuulise ilmaga suudame kepikõndi teha, võtke teatavaks, et me liigume ja meil pole üldse külm, pigem vastupidi. Alati koju naastes olen ma nii higine, et viskan rajamantli ahju juurde kuivama, sest iga kepikõnni korra järgi ma seda siiski peseme ei hakka. No grammigi pole külm, küll aga me ei istu kordagi, ka selle ligi 13 km teekonnal ei istunud, sest nahk on märg ja tuleb ennast hoida pidevas liikumises. Täna ei tulnud isegi meelde vett juua, kuigi veepudel on alati Germo seljakotis, aga jaheda ilmaga lähebki vett vähem. Kesklinna muuli juures oli ekstreemne, pidid otsma kuivemat kohta, et natukenegi muulile lähemale saada ning kohati matsid lained muuli üleni vee alla, polnud nähagi. Ja merevesi on pmst laudteeni. Prrr, nõeluv tuul kippus kohati isegi mantlist läbi torkima, aga veelinnud, nemad mõnulevad vees, pesevad ja ujuvad, naudivad elu. Kunagi ehk saan minuagi talvel vette, unistama peab, eelmisel aastal sai korra isegi novembris käidud, septembris ka, aga sellel aastal ma siiski ei riski, pole operatsioonist veel 3 kuud möödaski. Aga ega ma väga ei kibele ka, küll tahaks taas talvel hakata paljajalu lumes kõndima, kuidagi peab ju selle talve välja kannatama :D No ma ei ole jah grammigi talvelaps, sest juba esimete lumehelveste saabudes tahaks soojale maale ja naaseks kevadel koos rändlindudega. Aga see selleks, tänane teekond oli 7,4 km ning 12500 sammu pikkune. Meie oleme õnnelikud ja terved, olge teie ka! 7. november 2022.a. Vana-Rääma

400" data-original-height="3096" data-original-width="4128" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWEbJYLrCGcAa-WnW_nui_kvhgnVvev2Qe0yRhJTabhH7l_O6bBEC6NoIQPz5jtQnZX4pIXUBSlKdNshZC-7Zhy800lCn_2Dr1HOs4rr3GlZKt7Z8oVZk9j-B9JYubSUEvr5jIhBt4ddqB2YXQOfyeXPfXSx1IKsJd29R6jyfOt5sZnTFeeuCfYb1Q/s400/AMERI14.jpg"/>

laupäev, 5. november 2022

Rada 288.päev

Nonii, täna panin esmakordselt rajal kindad kätte, sest peale lõunat kesklinna Bellissimasse küüntesse minnes hakkasid kesklinna sillal sõrmed külmetama ja tundus, et nina oli lausa sinine. Prrrrrr ... ei taha seda külma! Jah, erilised ja lihtsad küüned taas seekord, sest nad on mul ikka veel haprakesed, et pikemaid kanda, aga küll nad taas tervenevad, usk, lootus ja armastsu käivad käsikäes :) Olgu, olgu, rajal käisime ka, aga täna mitte nii pikki kilomeetreid, kokku tuli veidi üle 7,3 km ja 12000 sammu. Normaalne teekond, aga asi ongi selles, et mingid 7 km ei väsita mind grammigi, aga hea enesetunde annavad ikka. Pilti tegin vähem, sest kindad olid ju käes. Aga jäädvustasin ka ikka kesklinnas käigu ning koju tagasi jõudes vahetasin riided ning võtsin Germo kaasa ning me kulgesime Piiri tänava lõppu, sealt Lille tänava lõppu, siis tulid need Pärlimõisa teed ja asjad ning tagasi tulime mööda Uus-Sauga tänavat. Selline veidi lühem tiir siis täna. Liikuge teie ka, see teeb õnnelikuks. Olge terved! 5. november 2022.a. Vana-Rääma

g6emVmKAWEgRADvWJhFhFq_i_KQFd4iBkyKGPam-R-Jemt9JbOO1RpgrwKcRABoEBgaWbdfMHxgyuoxTn0R45aI/s4128/BAA10.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; ">

reede, 4. november 2022

Nädalaleht Nelli Teataja on ilmunud

Selle nädala Nelli Teatajasse kirjutasin sellise natuke vasturääkiva patriotistliku artikli, sest, tõele näkku vaadates, me ei tea mida homne päev tuua võib, sestap lausa peab vahepeal sõnu sööma või kasvõi tähti närima. Aga see selleks, osta ajaleht ja loe! Ja kui ka sinul on mulle mõni lugu rääkida siis räägi. Endiselt kirjutan ajalehes ja mõnes ajakirjas ka. Kui sul on kodus eriline loom ja arvad, et ma saaksin temast põneva loo, võta minuga ühendust juba täna. Aitäh! Müstilistest juhtumisest ja persoonidest kirjutan ka, seega ... Aga kena reedet! 4. november 2022.a. Vana-Rääma

kolmapäev, 2. november 2022

Rada 287.päev

Vahepeal olid popipäevad, mida on ka vaja, aga olgu vihjeks, et mul on kodus stepper ;) No selle eest panime täna sajaga. Ühesõnaga teekond läks lõpuks üle 12,6 km pikkuseks ning samme tuli lausa 20708, kulutasime ligi 1000 kcalorit ning kiirus oli 4,3 km tunnis, eks seal krossirajal seiklemine ja tee otsime tõmbas tempo alla. Mis krossirajal? Ahjaa, Pärnu lennujaamas käisime ikka ka. Sinna on minu kodu ukse eest täpselt 5 km, oleksime võinud ju kepikõndida lennujaama ja tagasi, aga kus sa sellega ... Oli vaja ju edasi minna, lootuses, et ehk saame mingi valemiga sealt suurele maanteele, edasi Sauga alevikku, Hirvelasse Katile või Gaudile tere ütlema, aga ei saanud ju edasi, lambad ja elektrikarjus panid meie tee kinni. Nii me tuldud teed tagasi tulema pidimegi. Ja nagu kohalikud teavad, viib mitmekilomeetrine betoontee lennujaama ning Pärnu lennujaam ei asu teps mitte Pärnu linnas, see asub hoopis Tori vallas, Eametsa külas. Lennujaama olen ma mitmel korral oma elu jooksul sattunud aga krossirajale sattusin esmakordselt, tänaseni olin vaid kuulnud sellest. Ega sinna tegelikult minna ei tohigi, eravaldus, aga ma oleks teinud õnnetu näo, kui keegi oleks riidlema tulnud, sest me tegelikult ka otsisime nn pääseteed Sauga alevikku, aga ... lambad olid seal all paremas nurgas ;) Kulgesime kodust Voorimehe tänavale, sealt Voorimehe lõppu ning ristmikule (kuhu oli ise juba 2 km) ning ristmikult näitab teeviit Pärnu lennujaam 3 km, nii ka oli, mõõtsn pedomeetriga lausa ära ja täpselt 5 km on mu kodu ukse eest Pärnu lennujaama. Loodan kunagi sealt ka lendama minna. Muide, ühtegi korda me ei istunud selle ligi 13 km jooksul ja vett tarbisime ainult korra. Enesetunne on ülihea. Koju tulles tahtsin jalgadele puhkust anda, viskasin korra siruli, aga üsna varsti olin jalgel tagasi, kusagilt ei valuta, väsimust ei ole. Enesetunne on igas mõttes ülim. Mine teie ka liikuma, meie oleme niiiiii õnnelikud selle võimaluse eest ja täna me koos Päikesepoiss Germoga laulsime rajal, sest eile laulis Ergo otse Germole ja täna piinas Germo mind Ergo ja Kairiti lugudega. Metsade vahel ju hea laulda ;) Muide, Maarjal lasin teha oma pedomeetrist foto, sest mina olen ju see inimene kes telefoniga netis ei käi. Ja õnneks leidis ka Maarja meie kodu võtme, mis oli enne rajale minekut ukse juurde maha kukkunud. Vedas! Aitäh! Olge kõik rõõmsad, terved, sportlikud ja õnnelikud! 2. november 2022.a. Vana-Rääma. Ahjaa, see viimane foto siin blogis tõestab, et ma olen elus ja rõõmus :)