reede, 12. november 2021

Jaansoni rada 237.päev

Nonii, täna jõudsime üle 6 päeva taas rajale. Sain oma jalakrampidest priiks ning enesetunne on hea. Kuna oli ka postimajja asja siis tegime kesklinna tiiru, kokku kõigest 4,2 km, mis on minu jaoks hetkel paras. Imeline ilm ka, päike säras nii võimsalt, et vaid ühel endast tehtud fotol ei olnud mul kaaslast, aga eks näete ise, ma pikemalt sellel teemal ei peatuks. Päike on kõikvõimas :) Käisime Koidulale Brakcmannile ka tere ütlemas. Ja seal kahe suure inimese vahel on mu lemmikallee, mis hetkel küll alasti on, aga ma ei saa kunagi sealt mööduda jäädvustamata. Tohutult hea energiaga allee. Sealt suundusime Munamäele (jah, Pärnus on oma Munamägi) ning edasi Vallikääru, kus 6 päeva eest oli sealne sillake saanud uue südamekujulise taba. Tore, et tänapäeva armastust ikka paberiga kinnitamas käiakse. Õnne! Ja siis vudisime Tallinna väravate vahelt kodu poole ning seal klõpsasin veel mõne ilusa pildi. Ausalt öeldes ma ei mäletagi nii ilusat sügist Pärnus. Soe ja värvikas. Oleme terved, eksju? ;) 12. november. 2021.a. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 6. november 2021

Jaansoni rada 236.päev

Tänane rada jäi lühikeseks, vaid 2 km pikkuseks, aga jõudsime vähemalt maaliinibussikas kallist kooliõde kallistada ja energiat vahetada, natuke tiirutasime seal piirkonnas ja tulime autoga koju. Nüüd algab mu meresoola ja mageneesiumihelveste kuur ehk siis jalavannidega seonduvalt. Juba eile lõi jalasäärde kramp jne ... aga mul on ennegi neid olnud ja tulnud, olen üsna ruttu oma tehtud tinktuuride ja jalavannidega korda saanud, üldse ei muretse, saan ka nüüd. Eks ma üleeile pingutasin üle, tunnen et hetkel on minu parajaks teekonnaks 5 km ning üle selle on liig. Eks ma jupphaaval panen omale meetreid või kilomeetreid juurde, aga üle 5 km keha mul hetkel ei luba, tunnen oma keha, aga .... Aga ikka olen rõõmus ja terve, ole sinagi~! 6. november 2021.a. Vana-Rääma

Sõpradega sügiseses Pärnus

Eile oli üks põnev päev meie kuue jaoks. Ega ma ei hakka peensusteni lahkama mis toimus, lasen fotodel kõnelda pigem. Kõik ei ole avalikustamiseks. Lisaks lisan siia ka foto 28. oktoobrist, kui armsad Tiina Türk ja Eha Tagaküla meid väisasid. Eks ma koondan pärlid ühisesse blogiketti kokku, mine tea kus ja millal vaja läheb ;) Muus suhtes jään kidakeelseks. Aitäh, tüdrukud! Uute tegudeni! 6. november. 2021.a.

neljapäev, 4. november 2021

Jaansoni rada 235.päev

Täna käisime natuke teistsuguse tiiru. Mul oli kesklinna asja, nii me mööda Rüütli tänavat Tallinna väravate suunas kepikõndisimegi. Ja sealt edasi Pärnu muuli juurde. Kokku tuli 5,7 km. Laudteest alla me ei läinud, ei tahtnud et jalg märjaks saab. Ja tagasi tulime Jahisadama kaudu, üks mu lemmikkohtasid Pärnus, eriti suviti ja eriti bluusipäevade aegu. Ja ülla-ülla, lõpuks jooksime kokku ka Anu ja Grünetiga, kes nagu ühest suurt karjuma hakkasid kui pilti tegin. Muideks, tegin ;) aga ma ei pane teie soovil üles. Oli armas kohtuda. Taas üks päev kirjas ja enesetnne hea. Kummaline, ma olen kohe rahutu kui ma rajale ei saa. Eks ole ju 4 ja pool aastat seda rada kulutatud ka, jalanõusid samuti. Peangi endale uued jalavarjud ostma, sest peagi ilmad jahenedvad ja talitossud on oma aja ära elanud. Kepikõndida aga pean saama! Oleme terved! 4. november. 2021.a. Vana-Rääma

kolmapäev, 3. november 2021

Jaansoni rada 234.päev

Nonii, taas rajal käidud ja enesetunne on hea. See peafoto on tehtud kodus ja peale rada, sest ma olin nagu vähk punane õues, vihmast ilmselt sest tuulevaikne on. Aga samas nii mõnus ilm, mulle sobib, kuigi täna pole üldse valgeks läinud ja toas askeldamiseks peab lausa elektrit kasutama. Tänaseks trajektooriks oli: Vana-Rääma - Rääma - Raba - Hariduse - Lille ja Tallinna mnt. Tuli kokku 4,1 km. Piisas et mitte üle pingutada. Jalad, nii sokid kui tossud olid küll märjad ja täna panin esmakordselt munamütsi pähe, see sai ka märjaks, aga vahet pole, nagunii olen alati peale rada märg, higistan palju ja see on ju ainult hea, et organism mürke endas ei hoia, välja laseb. Igal juhul päev rõõmsalt kirjas. Germol tekkis viimasel korral huulele ohatis, tänaseks on see ka enamvähem. Minul neid õnneks ei teki. Aga liigume ja oleme terved! 3. november. 2021.a. Vana-Rääma