Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

kolmapäev, 30. september 2020

Oktoobrikuu "Müstilised lood" on ilmunud

Jah, õhtul potsatas ka ajakiri "Müstilised lood" mu postkasti. Selles numbris soovitan enda sisse vaadata. Kuidas ja miks? Loe. Kui ka sinul on mulle mõni müstiline lugu rääkida või arvad et sinust saaks just sellesse ajakirja põneva loo, võta minuga ühendust juba täna. Aitäh!

30. september. 2020.a. Vana-Rääma

teisipäev, 29. september 2020

Ajakiri "Saatus & Saladused" on ilmunud

Sellesse (oktoobrikuu) numbrisse saatsin Sulev Võrno luuletused. Aitäh! Sulev, sa võiksid oma luuleraamatu peale mõtlema hakata :) Kui ka sina soovid, et su luule ilmuks selles ajakirjas (juba novembri numbris), võta minuga ühendust juba täna. Aitäh!

29. september. 2020.a. Vana-Rääma

laupäev, 26. september 2020

Nautisime suve

Patt on mitte suve nautida, kui see kestab veel septembri lõpus. Meie nautisime. Täiega! Grillisime ja nautisime värsket aiaõhku, ma korjasin salveid ja ebaküdooniaid, aga nendega tegelen homme sest õhtul koju jõudes, ootas meid suur üllatus ukse taga - hiigelseened! Õhtuvalguses ei näegi korralikult tuvastada, vist on võiseened või siis kreemriisikad. Kaldun arvama et võiseened. Siirad ja pirakad tänud, hea hing! Ega ma ei teagi kellele tänu võlgnen, aga see keegi peab teadma kuidas ma seeni armastan ja seda igas mõttes. Mulle meeldib seeni otsida, leida, korjata, puhastada, sisse teha ja süüa. Olen üks suur seenehoolik! :) Armastan! Isegi lühikeste varrukatega pluusiga oli õues palav, poolpüksid käärisin ka üles. Trimmerdamine võttis naha higiseks. Ja pärast maitses kanašašlõkk imehästi. Ja õunad, ja ebaküdoonia ja ... Mis ma siin ikka lobisen, pildid tuleb blogisse jäädvustada ja seened purki panna. Keevad veel. Mitte pildid, seened ikka. :)

Mina olen õnnelik, olge teie ka! Aitäh!

26. september. 2020.a. Vana-Rääma

neljapäev, 24. september 2020

Armas päev kalli Kaie juures

Kallis Kaie, jätkuvat õnne ja tugevat tervist minu ja Germo poolt!

Oli üks armas päev!

24.september. 2020.a. Vana-Rääma

pühapäev, 20. september 2020

Käisime Lavassaares laadal

Väliharf

Täna on suisa suveilm, mis soosib ka laatade pidamist, vähemalt Pärnus ja Pärnumaal. Meie võtsime ette teekonna Lavasaare alevikku, kus toimus päris mahukas laat. Väliharfi sai ka veidi aega nauditud. Mõnus!

Ka mõnda tuttavat sai kohatud, ikkagi kunagine kodualev, nostalgia. Ja meie kunagisel koduaknal ilutseb suur silt MÜÜA!

Minu lemmikuks on vanavara, nii just sellest mõned pildid ka jäädvustasin. Aga kauplejaid oli meeletult ja üleüldse oli rahvast ikka murdu. Imekenas alevis ei olnud eriti parkimiskohtigi autole, aga saime hakkama.

Mõnus nostalgia on hinges, aitäh korraldajatele!

Mõned jäädvustused ka:

...

Germo ikka ka

...

20. september. 2020.a.

Vana-Rääma

esmaspäev, 14. september 2020

On kaunid hetked alateadvuses ju tallel ...

Veel tunnen sirelite magusmeelast hurma

mis sest et kevad sulges ammu juba uksed

et sügis laotab maale kirgast tuleturma

et suve südamest on kuulda veel vaid tukset ...

Näen kuidas laineharju lõikab lohesurfar

kuis seemneid maha külvab elatanud memme

ja keset viljapõldu kilkab ringi hullab

mu käharpäine sinisilmne väike emme

Veel tunnen ninasõõrmeis kodusaia lõhnu

see aurab laual kuldpruun võiga võõbatud

näen memme kortsukäsi soonilisi kõhnu

ja taadi kasukat mis võitund trööbatud

Kui saatus tahab näitab sulle minevikku

nii selgelt nagu oleks juhtunud kõik alles

võid silmad sulgeda võid meenut pimesikku

on kaunid hetked alateadvuses ju tallel

14. september. 2020.a.

Vana-Rääma

pühapäev, 13. september 2020

Las tuhmub aeg ...

/ Vanavanemate päevaks/

Ma seisan õues

seitsme tuule süles

kus laternaks on

sügisene kuu

Ja näen kuis keset

videvikku üles

on oksi sirutamas

habras elupuu ... .

Las tuhmub aeg

las lõuend koltub halliks

ei miski takista meid

rada astumast

See maa kus sündisid

peaks jääma ikka kalliks

ka siis kui kodumaid

sul tänaseks on kaks .

Hetk kujutle kuis

niiskes kasteheinas

sa paljajalu ringi

kõndisid

Kuis sügiseti

maarjakase leinast

su huulil uued

värsid sündisid .

Ja kuidas vanaema

kortsus pale

su lapsesilmi

hellalt säratas

Ning taadi kämmal

karune ja kare

sind öisest unest

üles äratas .

Ma seisan õues

seitsme tuule süles

kus laternaks on

sügisene kuu

Ja näen kuis keset

videvikku üles

Sa suunad peod

on naerul sinu suu .

13. september 2020.a.

Vana-Rääma

laupäev, 12. september 2020

Võrratu reede Varblas

Hea kui sul on olemas naabrimees ja hea kui sul on olemas sõbrad ja üleüldse kallid inimesed, loomad, kõik need, kes teevad su elu imelisemaks, veel värvikamaks ja põnevamaks. Aitäh!

Aga meie käisime eile Varblas! Vot nii!

Panin meelega selle pildi peatsisse, sest sellel on mu kallis Kaie, kellega mängisime juba lapsepõlves ühes liivakastis seal Liivi lahe rannikukülas ning Kaie oli minu mängukaaslaseks ka sellel eluperioodil mil ma ennast Petuks ristisin. Ohh, küll on palju meenutada! Ja eile sai ka pisut meenutatud.

Kaie on see kes jääb, nagu laulab armas Kairit. Nii ongi. Kui me vahepeal ei kohtunud aastaid, viis meid tee taas kokku, olgugi et mu kallis sõbranna elab Varblas ja mina Pärnus. Vahemaa polegi oluline, oluline on pigem see kui sõbrad, kellega oled pmst terve elu tuttav olnud, jäävad. Aitäh, kallis hing!

Sõitsime Varblasse läbi Paadremaa- Mõtsu ja no milline nostalgia! Mina olen kasvanud maal, käinud kõik suved loomi karjatamas ja nagu tellimuse peale avanes mulle üks nostalgiline ja südantsoojendav pilt. Eks vaadake ise, jäädvustasin fotosse.

Tegelikult läksime Kaie, Biibe ja Germoga metsa must pässiku järgi, ausõna. Aga kui sa satud ehtsasse seenemetsa ja pead Germot seisma sundima, et ta seeni ära ei tallaks, siis oled 100% seeneparadiisi sattunud. Meie käisime eile paradiisis! Aitäh võõrustamast mu kallid Biibe ja Kaie ja imearmsad kiisud!