reede, 22. märts 2019

Kirjtasin "Nelli Teatajasse" Marcost loo


 Täna ilmunud "Nelli Teatajas" on lugu strippar Marco Tasasest. Selle loo autor olen  mina.
Kahjuks on juba pealkiri eksitav. Lisaks loeb artiklist välja, nagu poleks Marco ise endale laulusõnu kirjutanud. On. Väga palju laulusõnu on ta oma lugudele kirjutanud.

 Minu artikkel on alles, see, mille sellele ajalehele saatsin ja seal on kõik hoopis teisisti. Aga kuna ma olen selle ajalehe kaasautor, siis vabandan Marco Tasase ees "Nelli Teataja" nimel. Loodan südamest, et sellised eksitavaid asju enam ei juhtu.

 Mustand on mul alles.

 Aga kuna mul on kombeks kõik oma artiklid blogisse jäädvustada, saab see ka siin olema.

Loetav ka veebis ning SIIN!

Fotod:
...
..
...
...


22. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 21. märts 2019

EESTI "KULTARANTA" - Lea Rand (koostaja)


 Mõnikord juhtub nii, et minuni jõuavad ka raamatud, mida poodides müügil ei ole. Või see siiski on? No ma Rahva Raamatu lehelt ei leidnud.
  Suured ja siirad tänud sulle, armas Lea Rand, selle väga põneva jalutuskäigu eest! Jah, just Lea on teinud ära suure töö, koostanud raamatu "Eesti "Kultaranta."

 Ka mina tean, mida tähendab raamatu koostamine, see on suur ja vastutusrikas töö. Raamat ei sünni üleöö!

 Ma sain väga palju targemaks, kohe väga-väga palju! Nüüd ma isegi mõistan, miks armsal Toilal on kohe väga eriline aura, tunnetasin seda ligi 4 aastat tagasi, kui käisin just Lea kutsel Toila raamatukogus oma raamatuid esitlemas. Tahtsin hommikul küll veel Toilaga tutvuma minna, aga olin öösel haigestnud ja ei saanudki. Tahtsin näha Toila imelist loodust lähemalt ja kindlasti ka Oru parki, kuid ma usun, et see võimalus ootab mind veel ees.

 Umbes kuu aja eest kolis mu kirjutamisel oleva romaani peategelane Toilasse elama, no ta armus sellesse asulasse, nagu minagi. Nii ma siis hõikasin, et ma vajan Toila kohta rohkem infot ja armas Lea saatis mulle raamatu. Nüüd oleksin justkui päriselt kogu Toila läbi käinud. Aitäh!

 Tänu sellele raamatule sain ka teada ka kaugest Eesti ajaloost, mis mind väga paelub. Ja nüüd tahaks Igor Severjanini teoseid lugeda, sest see, raamatus avaldatud luuletus juba meelib mulle. Pealegi on Toila lähistel sündinud, paljude teiste kuulsate inimeste hulgas, ka režissöör ja näitleja Kaljo Kiisk. Tema ema Els Kobbel töötas kunagi ka Toilas kooliõpetajana. Isa Karl Kiisk töötas noorena Toila veskis. Aga kõigest pikemalt saab lugeda raamatust.

 Ja no see Oru loss, park jne...ma olin lugedes kuidagi väga õiges kohas ja õiges ajas. Ausalt!

 Mul on siiralt hea meel, et mu romaani nimitegelane just Toilasse kolis! Lisaks elab mul seal veel mõni hea tuttav. Tervitusi teile kõigile! Koos kallidega.

 Aitäh!
see raamat läheb eriliste raamatute riiulisse, pühendusega ju :)
lõik Kaljo Kiisast...


21. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 20. märts 2019

Veel üks Ingel jõudis meie koju


 Mul on nüüd esimene vildist ingel kodus, aitäh, armas Irene! Ja tänud üldse, et sa mul olemas oled, mu armas toimetaja! Ja Germo käib nüüd Nässuga mööda tuba ringi, ajavad koos Simbat taga. Tema ka nii õnnelik! Irene nimelt heegeldab väga kauneid mänguasju, nii neist ühe omanikuks Germo saigi ja ristis koera kunagise vanaema koera järgi  - Nässuks.

 Las fotod kõnelda, mina tegelen nüüd kirjatööga edasi.
eriti rõõmustas Ingli üle perekass Simba, kes üritab seda kogu aeg pihta panna
meie uued pereliikmed
Germo ja Nässu
Inglid omakeskis...

Ahjaa, nüüd on mu kollektsioonis lausa 17 inglit! Nad ise jõuavad mu koju, ausõna.


20. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 136.päev


 Täna saime lõpuks rajale. Ma pean ju kombineerima oma aega ja sellepärast oleks armas, et need, kes lubavad külla tulla (kasvõi raamatute järgi!) ka tuleks, või annaks teada, kui ei tule. Muidu ma ootan ja ootan ja ei saa omi asjatoimetusi teha. Nagu eilegi. Kuigi tänane ilm Pärnus on kohutavalt tuuline, läksime me siiski rajale. Tunnen, et vajan liikumist ja need tagasi tulnud kilod tuleb maha kepikõndida.

 Läbisime kõigest 4,4 km (vist), sest tuul oli liiga vali, nina, lõug ja kintsud külmetasid, niimoodi nõelus see tuul, et algselt plaanidtud 6 km jäi kepikõndimata. Samas oli nahk nii märg. Loodame, et me külma siiski ei saanud. Peale blogimist teen tule pliidi alla ja soojenen üles. Ja siis juba ootan ühte armsat inimest külla, kes vähemalt tuleb.

 Mul on ju mõned kilod ka veel tagasi tulnud, võttis juba teisel kilomeetril võhmale. Eks tuul tegi oma töö ja mantliga pole ka just kõige mugavam, aga mul ongi oma rajamantel.

 Germo ei kurtnud üldse, oli ülirõõmus ja muudkui lollitas. Tahab ju temagai liikuda rohkem, kui oma hoovis. Ja eks ole temalegi neid kilosid turjale tulnud.

 Mis seal ikka, üks päev jälle kirjas! Vähemalt enesetunne on mõnus. See ongi tähtis.

 Mõni foto ka, nagu ikka:
tundub vaikne, aga tegelt on meeletu ja nõeluv tuul rajal...
rajal
Sõudeklubi juures...
2 km läbitud...
olin, olin sisse pakit...
tagasi tulime Rääma tänavat pidi


20. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 19. märts 2019

24 PÄEVA UUE JA PAREMA ELUNI - Meelike E.-Villup


 Väga raske on kirjutada arvustust raamatust, mis sind kohe mitte üldse ei kõneta. Väga raske...
Olen tänaseks läbi lugenud kõik "Mõni õhtu romantikat" sarja raamatud, ka sama autori eelneva raamatu, mis kõlbas lugeda, aga...See on minu jaoks üks nõrgemaid. Ühesõnaga ma ilmselt oleksin pidanud lugemata jätma Meelike E.-Villupi raamatu "24 päeva uue ja parema eluni."

 Tohutult vasturääkiv raamat! Peategelane Aili on ilmselt, kas bipolaarse tervisehäirega, või vähemalt labiilse tervisega. Mitte ükski 27 ega 28 aastane ei käituks nii, nagu tema. Pigem nii labiilsed on õrnas eas, et puberteedieas mürsikud, kellele elamine teeks justkui valu, kelle hormoonid möllavad ja maailm tundub ebaõiglane koht tema jaoks.

 Aili on kohati nagu valusas eas pubekas ja siis nagu elatanud naine, täiesti vastuoluline tüüp, kes oma vigu ei näe, ega ka ilmselt ei tunnista, aga teisi sildistab küll. Lisaks ei oska sellises eas naine süüa teha, appi!

 Siis teeb ta sõbranna ettepaneku elumuutusteks, kuid ei suuda oma sõbranna Aili elumuutustega ise leppida. Ka kahtlane tüüp.

 Lisaks on raamat kohati kaootiline ja tohutult igav, romantikast ei midagi! Ja kindlasti ei ole tegu romaani, ega jutustusega. See on igav ja veniv, mitte kuhugile viiv novell, mis ei andnud vähemalt mulle midagi juurde, pigem võttis. Imestan, et selliseid tegelasi isegi olemas on, aga õnneks on see raamat fiktsioon ja sai ruttu läbi, lugemiseks kulus kõigest poolteist tundi.

 Läheb kõige igavamate raamatute punti, sest see ta minu jaoks on. Vabandan oma teravuse pärast, aga kirjutan raamatublogisid just selliseid, millise emotsiooni nad mulle andsid.

Jah, ka minu romaan "Rist teel" ei ole ilmselt paljudele vastuvõetav, aga see on vähemalt neile õpetlik, keda nn nõiateema huvitab, aga...No ma luuleraamatutes peidan ka mõne nõrgema luuletuse tugevate vahele, aga...

See Villupi jutuke sobiks pigem blogipostituseks...

24 päevast annab kohe kindlasti raamatu kirjutada! Ka kahest ööpäevast annab, nagu Urve Tinnuri on kirjutanud ülipõneva romaani "Kaks ööd mahajäetud majas." Seega...

Sorry, halb raamat!

Rahva Raamatu lehelt.

Raamat

24 PÄEVA UUE JA PAREMA ELUNI

 1 Google +0  0 Share0

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? See selgub juba raamatus.
Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni” on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja ,,Mõni õhtu romantikat” 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coachi tegevusel saab silma peal hoida blogis www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
ISBN 9789949732159
Ilmumisaasta 2019
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 136 lk
Mõõt 190x130x9 (mm)
Kirjastus HELI KIRJASTUS
Sari MÕNI ÕHTU ROMANTIKAT
Lisamise aeg: 14.03.2019    
15.2014.44 €
Kaupluses püsikliendile: 14.44 €
Kaupluses: 15.20 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 20.03



19. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

laupäev, 16. märts 2019

MAARJAMÄE LOSSI KUMMITUSED - Aime Maripuu


 Oehh! Mõni raamat võiks poole pakem olla! Ma sain siit selle "vau" efekti kätte! No väga,väga põnev lugemine oli, igatahes! Tegu on siis Aime Maripuu lühijuttudest ja novellidest koosneva raamatuga. Kokku on raamatus 9 jutukest.

 Küll on sellel autoril rikas sõnakasutus ja põnev kirjakeel! Täiesti erakordne ja müstiline! Tohutult paelus mind! Päriselt! See on PärisRaamat!

 Kui ma möödunud öösel seda lugesin, sundisin enne kella 4 raamatut käest panema, kuigi oleksin vast lõpuni lugenud. Hommikul tuli natuke varem tõusta, üks sõit ootas ees ja see distsipilneeris mind õnneks. Head raamatut ju ei saa mitte käest panna!

 Kui sa tahad oma ellu müstikat, tahad hallist argipäevast eemale, võta ja loe seda raamatut! Niivõrd põnev! Tõsieluline, reaalne jne... Autor on sündinud 1934. aastal ja nii-öelda pealugu "Maarjamäe lossi kummitused" on ka kirjutatud tõsielu ainetel, nende kummitustega kohtus autori lihane tädi. Põnev! Põnev! Põnev! Ei reeda rohkem, raamat on ülisoodsalt ka müügil, tasub osta ja lugeda!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

MAARJAMÄE LOSSI KUMMITUSED

Autor: AIME MARIPUU
 2 Google +0  0 Share0
Aime Maripuu uuest raamatust võib leida tundelise tüdruku hirmujudinaid tekitavaid lapsepõlvemälestusi, noore naise kummalise ja üllatusliku enese otsimise ja leidmise loo ning salapärase loo Maarjamäe lossi kummitustest. Kirjanik ütleb, et kõigil neil lugudel on tõepõhi all, kõiki neid enam või vähem müstilisi sündmusi ja juhtumusi on kogenud ta ise või tema lähedased.
ISBN 9789985656938
Ilmumisaasta 2008
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 140 lk
Mõõt 212x135x15 (mm)
Kirjastus EESTI RAAMAT
Lisamise aeg: 30.04.2016 
3.79 3.60 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: esmaspäev 18.03






16. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 14. märts 2019

MÄRKMIK - Heldur Lääne

 Sain just loetud Heldur Lääne raamatu "Märkmik." Ma ise nimetaksin seda raamatut salmikuks, mitte märkmikuks. Kooliajal sai salmikuid peetud, üks neist on mul siiani alles. Sai lastud sõpradel sinna salme kirjutada ja salmide juurde pidikesi joonistada. Umbes selline on ka see Helduri raamat.

 Nagu ma alati otse blogin ja iga oma arvamuse välja ütlen, teen seda ka nüüd. Suurem osa luuletustest on konarlikud, algus on väga hea, juba loodad, et tegemist on nn luulepärliga, aga lõpp vajub...vajub kohe väga ära ja läheb vinklist välja. Läheb ka riimist välja, mis on kurb.

 Liiga palju tehnilisi sõnu! Tehnilised sõnad ei ole poeetilised ja ei kõlba luule (kon)teksti mitte kohe. Ka ei kõlba sõna "okse," mida, paraku leidub selles raamatus palju.

 Raamatu viimane veerand mulle täitsa meeldib. See koosneb erootika- ja armastusluulest. Tundub, et see stiil sobib autorile kõige paremini. Aga kahjuks taas väga hästi alanud luuletus jääb lõputa või vajub lõpp ära...

 Ma küll ei tea kes selle raamatu illustreeris, aga need illustratsioonid meeldivad mulle väga, kohe palju rohkem, kui raamatus olevad luuletused. Ja väga põnev oli ka see, et osad illustratsioonid korduvad mitme luuletuse juures ja sobivad, sobivad päriselt! Luule olemus ongi mitmeti loetav või võetav või arusaadav, sestap ei pea illustratsioon olema n. ö. üks ühele.

 Mind pani see raamat veidi nostalgitsema, sest kunagi ma kirjutasin laulusõnu üles, lõikasin isegi ajalehest välja laulja (või millise pildi iganes!) pildi ja kleepisin laulu juurde. No neid pilte nii väga ka saada polnud ju nõukaajal, sellesse aega jäi minu lapsepõlv.

 Aga tundes Heldurit, võin vaid häid sõnu tema, kui inimese kohta öelda. Sõbralik, heatahtlik ja viisakas mees, kes kohe kindlasti naudib seda mida teeb. Aitäh selle raamatu eest, Heldur! Läheb taas mu eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega.

 Ahjaa, raamatupoodidest ma seda raamatut ei leidnud, sestap ei saa ka Rahva Raamatu lehelt siia midagi kopeerida, aga ega see polegi väga oluline.

 Mõnusat Emakeelepäeva lõppu!


14. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

...(luuletus)

foto netiavarustest

  * * *

Kirjutan üht
kirjutan teist
miski ei saa
valmis

Lõpuks avastan
iseend
omaenda
salmis


14. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

Emakeelepäev Rääma Põhikoolis


 Tänasel Emakeelepäeval käisin 7-9. klassi õpilastega (ala 150 last!) kohtumas Rääma Põhikoolis.
See kool on aastatega mulle kuidagi eriti armsaks saanud, aga aulas esinesin esmakordselt. Eelnevatel aastatel olen käinud Liivi luule konkursil žüriitööd tegemas, raamatukogus ja täna tutvustasin Rääma õpilastele oma loomingut, lugesin luulet, rääksin raamatute sünnist ja koostamisest. Vahelduseks said õpilased kuulata ka minu sõnadele loodud lastelaulu "Ärgake" (muusika Margrit Kits).

 Jah, ma olen nüüd avatud uutele kutsetele, uutele esinemistele. Tervis lubab, kuigi sügisest siiani olin sunnitud lausa 9 esinemisest loobuma. Nüüd saan juba hakkama, tanane esinemine andis teada:) Kippusin juba üleaja rääkima.

 Rääma õpilased on armsad, kuulavad ja oskavad ka küsimusi esitleda. Mina osakasin ka, nii loosisin välja ühe oma VIHMATÜDRUKU. Kui ma nüüd õigesti mäletan, võitis Ranar. Palju õnne!

 Tänud kutsumast Kadri Killing ja Joanna Jakobson! Uute kohtumisteni!

...
ikka täissaalile...


14. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 13. märts 2019

MARUKOER - Jaan Tangsoo


 Vapustav raamat! Igas mõttes vapustav! Sain just loetud Jaan Tangsoo romaani "Marukoer." Uhh! No igas reas on põnevust, haaravust ja isegi hirmu. See rõlge sisuga raamat haarab sind nii endasse, et lausa unustad ennast lugema. No, vahelduseks naistekatele ja leebematele raamatutele, tuleb sekks lugeda põnevikke, ja seda see raamat on.

 Nõrganärvilistele ma seda raamatut lugeda ei soovita!

 Alles hiljuti mainis kooliõde Aili, kellega me saame tihti raamatutest rääkida, sest loeme palju, et ta luges ühe Jaan Tangsoo raamatu läbi, mis oli väga põnev ja paelus teda. Mina siis sain mainida, et üks sama autori raamat on mul just öökapil lugemisjärjekorda ootamas. Ootaski. Läbi sai. Kahjuks.

 Ma ütleks, et Tangsoo on väga hea inimeste tundja, inimeste psühholoogia tundja ja üleüldse üks vapustavalt hea sõnaga kirjanik. Päriselt! Kindlasti loen ma tema raamatuid veel.

 Sisuliselt algab romaan sellega, et üks kooliõpetaja on valel ajal ja vales kohas, osutudes kuriteo tunnistajaks. Kriminaal hoiatab teda, et kui ta kunagi vabaneb, pole naisel midagi head oodata. Kooliõpetaja unustab intsidendi sootuks, kuid siis hakkavad toimuma igasugused kahtlased asjad, mis laastavad naise ehk kooliõpetaja tervist niivõrd, et ta lähedased soovitavad naisel psühholoogilt abi otsima minna. Öised telefonikõned, kus telefonist kostub vaid hingamist, elamisse sissemurdmised ja musta pesu vargused....uhh! Ma ei taha reeta rohkem, lugege ise! Tohutult põnev raamat!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

MARUKOER

Autor: JAAN TANGSOO
 0 Google +0  0 Share0
Marukoer on julm raamat, sealhulgas vangla ja ka sõja muserdavast mõjust, kuid see pole kirjutatud siiski mitte elujulmuse väljavalamiseks. See on kirjutatud just nimelt vastupidisel eesmärgil. Et lugeja võiks romaani lõpetades tunda mõnesugust kergendust ja isegi rõõmu elust kui sellisest.
ISBN 9789985656006
Ilmumisaasta 2007
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 190 lk
Mõõt 205x140x (mm)
Kirjastus EESTI RAAMAT
Lisamise aeg: 31.10.2008  Toode pole saadaval




13. märts. 2019.a.
Vana-Rääma