teisipäev, 11. detsember 2018

KÕRVALEPÕIGE- Holger Kaints


 Nonii, loetud ta saigi, Holger Kaintsi jutustus "Kõrvalepõige." Ma olen täielikus vaimustuses!

 Algul kui ma lugema hakkasin, olin päris skeptiline, sest arvasin et tegu on täieliku ulmeromaaniga. Ma ei ole just ulmeteoste kõige suurem fänn, aga loen neid ikka. Pisut ulmet ühes heas raamatus lisab vürtsi. Aga võta näpust, ulmeteosest on asi väga kaugel, kuigi sõna "nähtamatu" vihjab sellele otseselt. Ja just nähtamatuga selles loos tegemist tulebki. Muidu on tegu täiesti reaalse eluga, aga, uups! üks mees muutub ühel päeval nähtamatuks.

 Mina, elupõlise pärnakana tegelikult algul ehmatasin, et nii palju Tallinna kirjeldust, liiga palju kohe, algul see häiris mind, aga lõpus olin õnnelik, olen kindel, et tutvusin, tänu sellele raamatule, meie pealinnaga päris kenasti. Tegevus toimub Tallinnas, Tallinna tänavatel, Mustamel, Koidu tänaval ja ka Kiisa külas.

 Üks abielumees, kes ühel päeval avastab et ta ei näe enda varju, läheb ennast vaateaknast uurima ja siis avastab et ta on nähtamatu. Elu tuleb täiesti ümberkorraldada. On ju nähtamatul omad eelised ja omad puudused. Kui aga nähtamatuks muutub intelligentne ja haritud meesterahvas, saab sellest paras katsumus. Esiteks ei julge ta omadele seda situatsiooni tunnistada, kartes, et teeb ennast lolliks. Nii peitub ta hädavale taha, valetades et pidi ootamatult Ameerikasse sõitma. Mis aga saab edasi? Kas ta lähedased jäävad teda uskuma? Kas temast saab veel nähtav? Uhh, no oli tõesti ülipõnev lugemine. Aitäh!

 Kas miski häiris ka? Raamat on ülihea ja ma nautisin, aga häirivaks osutusid kirjavead, minule jäi neid silma lausa 7, kuigi võisin mõne ka kahe silma vahele jätta. Eks kirjavigu ikka lipsab sisse, aga siin on neid liiga palju, näiteks Lai tänav on väikese tähega kirjutatud, kummut on kuumut, burger on kord purger, kord burger jne...Aga see kõik tehbiline pool. Igal juhul loen selle autori raamatuid veel.

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

KÕRVALEPÕIGE

Autor: HOLGER KAINTS
 19 Google +0  0 Share0

Selle romaani minategelane avastab ühel ilusal suvepäeval keset Tallinna linna äkki, et ta on muutunud nähtamatuks. Tolle ebahariliku olukorraga kaasneb palju ebamugavusi, sest tavapärasel moel „nähtavate inimeste maailmaga” tal enam kontakteeruda võimalik ei ole. Samas avaneb seni igas mõttes küllaltki keskmist elu elanud, neljakümnele lähenevale mehele, kes oma olukorra tõttu on nüüd sunnitud elu kõrvaltvaatajaks, ja kellel äkki on aega vaadelda, mõtiskleda ja varemolnut meenutada, ümbritsevast maailmast hoopis teistsugune pilt. Ta näeb elu seda poolt, millest ta on varem küll teadlik olnud, aga millele tal pole oma senises igapäevarutiinis olnud tarvidust ega tahtmist tähelepanu pöörata. Oma seisundit ära kasutades püüab peategelane mõne väärnähtuse vastu isegi välja astuda, aga peab varsti tunnistama, et see on tulutu. Kokkuvõttes tõuseb tegelase ette (igavene?) küsimus, kuivõrd oluline on tegelikkuse pahupoole nägemine ja sellest teadmine, kui seda mõjutada ei suudeta, ja kas sellisel juhul pole lihtsam ebamugavad asjad unustada ja elada edasi  sellist elu, kus kõigest taolisest kergelt üle libisetakse.
ISBN 9789985326299
Ilmumisaasta 2012
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 368 lk
Mõõt 205x135x24 (mm)
Kirjastus VARRAK
Lisamise aeg: 30.04.2016
Kaupluses püsikliendile: 0.48 €
Kaupluses: 0.50 €




11. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 10. detsember 2018

Detsembrikuu "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood"


 Ja jõudsidki minu postkasti detsembrikuu numbrid! Ajakirjas "Müstilised lood" on sellel korral mu lühijutuke ja pikk artikkel mu kunagisest reikiõpetajast-Tõnu Arust. Ajakirjas "Saatus & Saladused" on sellel korral ka minu lühijutuke ning Ingrid-Regina Vähi luuletused.

 Kui ka sina arvad, et saaksin sinust põneva loo, kirjuta mulle. Müstilisemad lood sobivad ajakirja "Müstilised lood" ja sellised elulisemad ja sotsiaalsemad lood ajakirja "Saatus & Saladused."Ja luuletusi luuleveeru tarvis ootan igakuiselt. Tervelt üks lehepool on autori jaoks, sinna mahub umbes 5 luuletust, foto autorist ja mõned read tema tutvustamiseks.

 Täna viisin taas portsu (14) raamtuid postimajja. Kui ka sina soovid mõnda mu raamatut osta, anna sellest juba praegu teada, sest on jõulueelne aeg ning post võib viibida. Täna seisin sabas lausa pool tundi. Minu raamatud kõlbavad kenasti jõulukingiks.

 Ausalt öeldes on mul režiim ikka täitsa sassis. Lugesin hommikul kella viieni, ärkasin kell 10.50 ja nüüd juba nokin, agqa sunnin ennast üleval olema. Lähen teen tassi kohvi. Sügiskaamos ja pime jõulueelne periood ei ole üldse minu jaoks. Tahaks talveks siit minema. Ausalt. Oleks vaid võimalik, elaksime koos Germo ja Simbaga talve soojal maal ja märtsis naaseks tagasi. Jäädavalt ära minna ma ei tahaks. Mis siis muud, lähen kohvitama ja siis hakkan vast kirjutama, kuidagi peab režiimi paika saama.

 Mõnusat lugemist!

Fotod:
Reikimeister Tõnu Aru
minu jutuke
minu jutuke...
Kõnelused reikimeister Tõnu Aruga
minu kõnelused Tõnu Aruga
minu kõnelused Tõnu Aruga
minu jutuke SaSas
luulereeg Ingrid-Regina Vähi


10. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 9. detsember 2018

Erika Salumäe lasteraamatu "TRIINU LOOD 1." esitlus Pärnus


  Täna esitles kirjanik Erika Salumäe Pärnus oma lasteraamatut "TRIINU LOOD 1." See on esimene raamat, mille ta ise valmis kirjutas. Muudkui saatis peatükkide kaupa faile, mina korrigeerisin ja koostasin. Meie koostöö sujus väga hästi. Sinna kuulusid ka tunditedpikkused telefonikõned ja meie kahekõne ei tahtnud kuidagi lõppeda. Nii positiivse ja andeka inimesega on lausa lust koostööd teha. Aitäh!

 ERR-i videost või jääda eksiarvamus, et luuleraamatust sai lasteraamat, ei saanud, luuleraamatu koostamine kõik, aga Erika jõudis pmst ühe hingetõmbega valmis kirjutada hoopis lasteraamatu järjeraamatu "TRIINU LOOD 2." mis peaks ka veel sellel aastal ilmavalgust nägema. Mul oli taas au seda korrigeerida ja koostada. Mõlemad raamatud on väga põnevad, aga need ei ole siiski mäletuste- ega elulooraamatud, vaid on ilukirjanduslikud teosed, kus on sugemeid Erika enda elust, näiteks mustalase "Loiko" laul, mida on minul au olnud ka Erika suust kordi kuulda. Erika ise saadab kitarril. Sellest kõigest tuleb juttu 2. raamatus.

 Lisan siia ka EER-i video VAATA SIIT! 

Ja tundub et Publik oli ka kohal, vaadata saad SIIT!

 Erika kõneles, et tema jaoks on just tähtis, et lapsed loeks TRIINUST välja õpetlikku, et just sellised olidki need ajad, kui tema laps oli. Mängiti palju looduses, sest puudusid arvutid ja teised elektroonilised mängud.
Ja see on pigem kogupere raamat. Vanemad või vanavanemad võiks osad asjad lastele või lastelastele lahti seletada, millest noorem generatsioon ei tarvitse aru saada. Ja TRIINU ongi õpetlik, nagu ka TRIINU 2.

 Meil oli ülitore päev, väga positiivne ja igas mõttes lõbus. Arvan, et iga pärnakas nautis.

 Ahjaa, raamatu andis välja Heli Künnapas oma kirjastuse "Heli kirjastus" kaudu ning need võrratud illustratsioonid joonistas ei keegi muu, kui Jana Valge.

  Lisaks esitlusele võimaldasin (võimaldasime) külastada Erikal oma sünnikodu, maja Pärnus, kus ta elas oma esimesed 7 elukuud. Aadressiks on Tallinna mnt 13-6. Juhtumisi elan ise ka selles vanas puumajas, mille välimus karjub renoveerimise järgi, aga maja arhitektuur on põnev. Armas Erika sai esmakordselt astuda majja, kus tema esimesed elukuud möödusid, sest 7 kuune ju veel ei kõnni, ega mäletagi. See oli tema südamesoov ja mul (meil) on ka südamest hea, et võimaldasime talle selle.

 Ja Germole on kindlustatud nüüd hea tuju ei te akui kauaks, muudkui käib ja vaatab pilti kus ta koos Erika ja Simbaga oma toas on. Aitäh!

 Lasen nüüd fotodel kõnelda. Kohtumiseni juba reedel, 14. detsembril Tallinna esitlusel!

Fotod:
ootame Erikat...
Heli oma kõige pisemaga, 3 kuuse Jaohannaga
ülinunnu Johanna pidas väga vapralt vastu :)
kõige pisem (3. kuune) TRIINU lugeja Johanna
Erikat küsitaleb kirjastaja Heli Künnapas (ja pisike  Johanna) :)
Liia võtab autogrammi Lavassaare raamatukogu raamatule
Erika küsis;"kus Germo on?" Germo küsis vastu;" kuidas su Sirlil läheb?":)
autogrammid...
rubriigist: Erika tutvub TRIINUGA poes :)
autogrammitamas...
meil oli kogu aeg lõbus :D
meie üliarmas tiim :)
pisike Erika suurte vahel. õnnelik Germo ikka ka :)
kirjastaja Heli Künnapas (Heli kirjastus) ja Erika
koostaja, kirjanik, kirjastaja :)
Maarja ja Erika
TRIINU ja Erika :)
pildistasin seda kuidas Heli pildistas
(fotosessioon) pildile vajutades läheb see suureks, saad siis alla laadida
aitäh, kallis Erika! :)
Siit viib maja välisuks Erika sünnikodusse
Erika oma sünnikodu välisuksel...
Erika oma sünnikodus...
ka Nulbu oli ülemeelik Erikaga tutvudes :)
Erika oma sünnikodus (praegused elanikud Nublu ja Maarja)
Germo, Simba ja Erika (nii vähe on Germole õnneks vaja)


9. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

reede, 7. detsember 2018

UNENÄG(EM)U(S)


  UNENÄG(EM)U(S)

nad tulevad
kollased ja punased
mustad ja valged
sinised ja rohelised
kohati hägused
ent ometi nii
omad

poevad alateadvuse
piirimaile
näpistavad varbast
kõditavad kõrva tagant
aga ei jää
sest neil on kiire

kuni ööst
saab hommik
ja hommikust
päev

unenäg(em)u(s)
on vahel ilusam
kui reaalsus


7. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Uus külmkapimagnet Tenerifelt


 Avekene käis Tenerifel puhkamas ja tõi mulle (ok, meile) nänni. Rõhk on muidugi külmkapimagnetil, üliarmsal delfiinil, mis lausa särab teiste keskel. Ma ei saa midagi teha, delfiinid on ühed mu lemmikud veeloomad ja seda juba lapsepõlvest. Oi kuidas ma kunagi ootasin millal meie kohalikud kanalid mängiks filmi "Delfiini karje." Aga nüüd on mul delfiinid kodus olemas, kas pastakas (muidugi mõista, kirjaniku töövahend, nagu Ave alati mainib), põnev toiduõli, moos jne ...Aitäh!

 Tänane päev on kuidagi väga kiirelt õhtusse jõudnud, aga kahjuks plaanist: rajale minna, ei tulnud midagi välja. Juba eile hakkasime ennast riidesse sättima ja siis kohe hakkas sadama, täna ka. Aga esmaspäeval lähme, sunnin ennast kasvõi lumega minema, sest tunnen kohutavalt liikumisest puudust, päevad mööduvad pmst toas lugedes, kirjutades ja argitoimetusi tehes. Jah, Germo tervisega on kõik ok, aga mina alles tervenen, nahaabstsess alles paraneb ja harjutan iga päev hammaste kandmist, aga need ikka ei istu, kuid ma ei jäta jonni, poole aastat võtab paradontiidist tervenemine aega.

 Vähemalt kirjatöö sujub. Lähitulevikus peaks ka mu 2 lühiromaani ilmuma, ennustan et jaanuaris. Eile õhtul lugesin lühiromaani "Üksinda maailmas" küljendatud variandi veel üle ning tundub et saime küljendajaga asjad klaaris. Nüüd jääb veel kaanekujundaja töid, millest valiku teen, oodata ja siis ongi see raamat trükki minemiseks vaömis. Ja teine romaan "Vihmatüdruk" tuli ka juba toimetaja käest, aga ülelugemisel leidsin vigu ja ilmselt saab ka sellega vasrti nii kaugele, et läheb küljendusse. Jah, enne raamatu sündi on "asjapulkadel" palju tööd, ka autoril, et kõik oleks nii nagu olema peaks. Anname endast parima.

 Veel on mul toimetaja käes üks lastekas jne... Ühesõnaga töö käib. 2 lasteraamatu käsikirja on ka illustreerija käes, aga iga asi omal ajal. Praegu tegelen ühe romaani ja PETU 3 kirjutamisega. PET 3 ehk PETU VAHETAB ELUKOHTA peab sündima 2019. aastal, sest siis on Koonga kooli 100. juubel. Oktoobri alguses. Ja see on minu poolne kink koolile.

 Olge hoitud ja armastatud!

Veidike fotosid :
delfiinikene...
kogus aina suureneb...
elevandike lendas ka koos Avega Tenerifelt meile :)



7. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 6. detsember 2018

VÄRSID, MILLE LEIUTAS AEG- Margit Peterson


 Jah, ma loen alati enda raamatud ka üle. Eile õhtul lugesin oma uue luuleraamatu läbi. Kergem hakkas, vigu ei olnud :) Tegelikult on minuga alati nii, et ma ei tarvitse veebis kõiki vigu näha, samuti blogipostituse omi, mustandina. Aga kui olen teksti juba ära salvestanud siis näen. Ja reeglina parandan need hiljem, kui esimene (kirjutamise) emotsioon on möödas.

 Kohe jõuavad ka mu uued luuleraamatud poodidesse, aga praegu saate osta neid ka minu käest, veidi soodsamalt ja pühendusega. Välja andis kirjastus "Hea Tegu."

 Kui sa tahad mu uut luuleraamatut osta siis käest-kätte saad selle 8 euroga ja posti panen 9.45 euro eest! Selgituseks kirjuta LUULERAAMAT ja minu konto on Margit Peterson EE381010902003166000. Aitäh!

 Pean siin märkima, et olen kaanekujundusega ka väga rahul, kena liivakell. Foto, mis liivakella sees on, on minu tehtud, Pärnu rannas pildistasin. Ise valisin ka kaanefotoks ja ma olen väga rahul, et kujundaja Rita Mets selle kenasti liivakella sisse pani. Eks oli kaanevariante ju mitu, aga see oli mulle kõige südamelähedasem. Ja valged kaaned on alati kenad. Mulle mitte ei meeldi pruunid kaaned, need ei inspireeri, pigem on väga sünged, ei kutsu ostma ega lugema, neelavad hea energia alla. Ka sambla- või vanarohelised kaaned on minu jaoks kohutavalt koledad.

 Irenega toimetamiskoostöö sujus meil ka väga ladusealt, võiks öelda et lausa lustakalt. Oi, kuidas mulle meeldis! Ja me jätkame koostööd. Aitäh!

 Nüüd aga toon mõne tekstinäite ka, nagu ikka mul luuleraamatute puhul kombeks on:

* * *

pilk on hajevil
suu sügeleb sõnuma
nõuan mandaati

* * *

öö mustad sõrmed
nagu vaarema viisud
hommiku udus

läbi kastese heina
vestavad minevikust

* * *

SONETT PÄIKESELE

Sadama taga koob valgus etüüdi,
linalakk-päiksel on naeratus suul.
Tantsu lööb tuhinal vallatlev tuul.
Taevaste taha ei kosta prelüüdi.

Täna ei mängi sa kurbuse kannelt,
huulil ei lalise ühtegi oodi.
Vaikus on pilvisse uputand noodi.
Edasi, verevend, vannuta vannet!

Kohal jõe prääksuvad sinikaelpardid.
Muulil veab viiulit lainetevoog.
Kalda peal tantsiskleb kalk pilliroog.

Peal paati kisavad kajakahordid.
Tule, oh päike! Nüüd tagasi tule!
Laotu me kohale sa kummargile!

* * *

tuul
lihvib
värava
posti

nagu
kärestik
astangut

liiva
paberiga

* * *

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

VÄRSID, MILLE LEIUTAS AEG

 0 Google +0  0 Share0

Mõni inimene on ajas kinni, aga mina astun edasi. Astun sammhaaval, sest kiiret ei ole. Aega on.
Aeg on ka see, mis leiutab ja loksutab asjad paika, olgu see või ületamatuna näiv takistus - kõik on mööduv. Nagu elugi. Minu värsse leiutab aeg.
Teie Margit Peterson
ISBN 9789949581832
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 88 lk
Mõõt 210x148x (mm)
Kirjastus HEA TEGU
Lisamise aeg: 03.12.2018 
11.3010.74 €Varsti müügil


6. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 5. detsember 2018

HÕBEMARANA MANU- Aile Alavee


 Sain loetud Aile Alavee luuleraamatu "Hõbemarana manu."
 Aile luulega olen juba veidikest aega sinasõber, sest ta lisab oma luulet minu loodud luuleklubisse "Ahjusoe luule."

 Ailel on huvitav käekiri, väga omanäoline, hajub ja üsna poeetiline. Pisut ka igavikuline ja ekslev, jättes maha palju mõtlemisainet. Samas ajab ta luule mind muigama, ei teagi miks, aga ajab.

 Tema luule on valdavalt lembe- ja loodusluule. Žanri poolest vabavärss ja proosaluule, sekka ka mõni loodushaiku. Nagu raamatu pealkirigi ütleb, ongi see loodusluule raamat.

 Hästi lihtsalt kujundatud, ei ole millegagi üle pakutud, ka ei jää illustratsioonid luulet juhtima, need on parajalt tagasihoidlikud ja põnevad. Ilus raamat.

Mõni tekstinäide ka:

* * *

selle maa vihma lõhn
toob õnnepisarad
põsile

* * *

istun allika man
pea kohal oksal

linnupoeg

kes keeldus söömast

sääski

* * *

loendasin täppe
juba lendavlt leüatriinult
veel lennuvõimeta inimesena

* * *

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

HÕBEMARANA MANU

Autor: AILE ALAVEE
 0 Google +0  0 Share0
 “Kõik hommikud võrdsed, hoolimata ärkamisajast ja kohast. Milleski. Pärast võivad tee ja tuul puutuda jalgu ja põski õige eri viisidel.  Nõnda tuleb küsida, mis on tuule ja mis tee nimi. Tähtsam veel -  mis on punkti nimi? Selle punkti nimi, kust kohalejõudmine algab.
Vaevalt küünib silm hõbemaranani, kui kasvab - ju sealtsamast maa  pinnast - küsimus, kui igiikka meie seas olnu on oma? Nii on üks  luuletustest kirjutet tuhandeid aastaid vanades uurali  sõnatüvedes, kingitusena sajaaastaseks saanud Eesti riigile.  
Aile Alavee on avaldanud kaks romaani, 2012 Tänapäeva  romaanivõistluse 3. koha töö „Luule, ametnik“ ja 2014 romaani „Viimnepäev veeparadiisis" ning aastal 2016 luulekogu “Lennutaja”.
ISBN 9789949724307
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 68 lk
Mõõt 200x119x6 (mm)
Lisamise aeg: 07.05.2018  
11.40 10.83 €
Kaupluses püsikliendile: 10.83 €
Kaupluses: 11.40 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 06.12





5. detse,ber. 2018.a.
Vana-Rääma


SUNDSUVITAJA- Eet Tuule


 Kui mul ei ole hommikul kusagile minemist ja kui mulle satub õhtul kätte nii põnev ja haarav kriminaaljutustus, nagu seda on Eet Tuule "Sundsuvitaja," siis mul pole üldse kahju, et öö magamata jäi. Tänane öö jäi. Jõin juba hommikukohvi ja panin pesumasina tööle.

 Eet Tuule loominguga tutvusin ma alles nüüd, just selle raamatu kaudu. Ja ma olen täielikus vaimustuses. Ausalt. Nii ladus, loetav, haarav ja lihtne kõnekeel, kus elavdatakse ajahambast puretud või unustusehõlma vajunud sõnu ja väiteid, no see lihtsalt on minu lemmik!

 Ma lausa neelan viimasel ajal raamatuid, pole üldse ime kui ma päevaga umbes 300 lk raamatu läbi loen. Aga kui ma ükskord rajale saan siis ilmselt nii palju ei jaksa, sestap kasutan meelega ka praegu juhust. Ja tegelikult ma ei sunni ennast lugema, kui tuleb lugemistuhin peale, siis ka loen.

 Olgugi, et mulle meeldib rohkem lugeda romaane, kui jutustusi või novelle, sobib see jutustus väga lugemiseks. Jutustus ta on, ilma peatükkideta, otse jooksev, ja no ma lihtsalt jumaldan krimi- või krimisugemetega raamatuid!

 Peategelase, koolipoiss Taneli kätte sokutatakse üks mälupulk, mis on kriminaalse taustaga. See muudab korraliku pealinna poisi elu totaalselt. Teda hakatakse jälitama, ka droonide kaudu ning tänapäeva tehnika võimaldab jälitajatel sulle hõlpsasti jälile saada.

 Kas Tanel saab hingerahu tagasi? Loe ise! Aga silmaring laieneb tal juba maale sõites, sest pealinna magalarajooni poisina pole ta isegi loomi näinud. Saaremaal juhtub midagi, mis muudab Taneli elu igas mõttes. No nii põnev, lihtne ja loetav lugu, millest ma ei tahagi rohkem reeta. Soovitan kuumalt!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

SUNDSUVITAJA

Autor: EET TUULE
 3 Google +0  0 Share0
Teismeline poiss Tanel satub ootamatult kriminaalsete sündmuste keerisesse ja on sunnitud jälitatavana kodust lahkuma. Maal sundsuvitaja elu elades kohaneb enesekeskne Tanel uute tingimustega ja avastab enda jaoks hoopis teistsuguse, palju avarama maailma.
Tema truuks saatjaks saab aasta vanem Sandra, kes jagab poisiga kõiki ohte ja muutub temaga väga lähedaseks. Tanel aga ei tea, et tegelikult toimub kõik politsei kontrolli all. Seni, kuni pole välja selgitatud, miks poissi jälitatakse, tuleb teda tagaajajate eest peita ja teda ennast teadmatuses hoida.
Selles põnevas noorteromaanis segunevad elektrooniline luure ja droonid metsiku looduse ja lindudega ning haarav kriminull ootamatu armastuslooga. 
Eet Tuule on aastakümneid tegelenud linnuvaatlustega. Ta on Eesti Ornitoloogiaühingu auliige. Varem on temalt ilmunud looduselugusid ajakirjanduses ja kolm raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” (2015) ja „Poisike rukkis” (2015).
ISBN 9789949279302
Ilmumisaasta 2016
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 248 lk
Mõõt 215x143x18 (mm)
Kirjastus TÄNAPÄEV
Lisamise aeg: 30.04.2016 
16.50 1.71 €

5. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 4. detsember 2018

JUNE I JULIEN-Madli Lippur


  Uhh, ma ütlen! Tibutagi! Jah, sain just loetud Madli Lippuri romaani "June I Julien," mis võitis Tänapäeva romaanivõistlustel (2016) 1. koha.

 Vaatasin, et autoril ongi vaid 1 romaan ilmunud, loodan südamest, et ta kirjutab veel.

 Tegelikult tekkisid mul lugedes vastandikud tunded. Algus oli nii ilus ja paljutõotav kuni hetkeni mil vennast ja õest said verepilastajad, nad mitte ei armunud teineteisesse, vaid nad lausa armastasid teineteist, armastasid hullumiseni, vereni. Jah, just vereni, sest nad lõikusid teineteist, ühendasid vered ka päriselt.

 June ja Julien olid õde/venda, Julien Juneist 24 aastat vanem, neil oli üks isa aga erinevad emad. Ema suri noorelt. Kui June oli 12 aastane, kohtusid nad üle aastate Julieniga ja siis ...

 Tegelikult on see valus teema, eriti veel siis kui inimene ei tea oma päritolust ja sugulastest midagi, kui ta on näiteks lapsendatud jne...Iial ei või teada kellega sa suhtled, kellesse armud ja kas ei või tegu olla su õe või vennaga. Sestap mina leian et iga inimene peab teadma oma juuri, peab juba selles mõttes, et ei toimuks verepilastamist, ei sünniks haigeid lapsi jne... Samas ei saa ka alati kindel olla et paljud vanemad ei ole (või on) omavahel lähisugulased .... Just need paarid kelle perre sünnivad kõik (geneetiliselt) haiged lapsed, võiks oma sugupuu uurimise südameasjaks võtta.

 Ühesõnaga teema läks minu jaoks võikaks ja natuke .....vastikuks, aga Madli Lippur kirjutab ja kirjeldab seda teemat ikka väga-väga hästi. Uskumatult hästi. Ta on ikka väga hea kirjanik ja teema valdaja, või on tohutut tööd teinud sellise raamatu kirjutamiseks. See raamat kindlasti väärib romaanivõistluse 1. kohta. Oleks ometi selline armastus kõikide vahel, nagu ta kirjeldab. Mitte õe ja venna vahel, sest verepilastamine,,,uhh, ma ütlen!

 Väga-väga hea raamat! Soovitan!

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

JUNE/JULIEN

Autor: MADLI LIPPUR
 287 Google +0  0 Share0

Üle aastate kohtuvad õde ja vend. Kaks üksildast hinge tõmbuvad ja põimuvad ... Ühtäkki saab selgeks, et hinge ja füüsist ei saa lahus hoida. Keelatud armastus teeb haiget, aga kumb on valusam: elada armastuseta või armastada valet inimest? 
Madli Lippuri (s 1984) debüütromaan puhastest tunnetest võitis Tänapäevas 2016. aasta romaanivõistlusel esikoha.
ISBN 9789949850280
Ilmumisaasta 2016
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 328 lk
Mõõt 215x143x20 (mm)
Kirjastus TÄNAPÄEV
Lisamise aeg: 01.12.2016
19.908.50 €
Kaupluses püsikliendile: 8.50 €
Kaupluses: 8.95 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: reede 07.12


4. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 3. detsember 2018

Uus tass Lähis-Idast


 Kallis Gaud käis Lähis-Idas, Omaanis ning tõi sealt mulle uue tassi ja uue külmkapi magneti. Aitäh!
Vikipeedia annab välja et Omaan asub Abaaria poolsaare kagurannikul, Lääne- Aasias, Araabia riigis. See on islami riik. Selle kohta saate lugeda SIIT! 

  Tass on samasuguse pildiga ümaras karbikeses ning see valge pael (ma ei teagi kuidas neid nimetatakse) on nende rahvuse või riigi sümbol või asi. Luban ennast harida selles vallas ja läbi vikipeedia kurssi viia. Nägin ka Mošee (pühakoda) eest tehtud fotosid, kus Gaud pidi ennast Mošeesse minekuks kinni katma, sest poolpükste ja poolpluusiga sisse ei lastud, ta riietus musta ürpi. Aga pilti lubati teha. Väga põnev igatahes!

 Ja magnet on ka põnev. 3 D. Aga see 3 D asi on mulle suht võõras teema, ma rohkem ei kommenteeriks. Las räägivad need kes on asjaga kursis. Minu kollektsioonis on need nüüd olemas ja ma olen õnnelik.

 Ja nagu ikka, tantsisid Germo ja Gaud natuke diskotantse ka. Germo lihtsalt läheb alati Triinu ja Gaudi nähes nii elevile, et ei tea mida ära teeks, tantsimine ju maandab.

 Aitäh, tüdrukud!
magnet Omaanist
tantsulka :)
tantsulka :)

Meie lähme nüüd kalli Ema korterit kütma ja aknaid kleepima, et ikka soojem oleks.
Mõnusat advendiaega!


  3. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma