reede, 12. oktoober 2018

Kollektsioon täienes lausa 4 tassi võrra!


  Võttis aega mis ta võttis aga lõpuks ta mulle külla jõudis. Triin. Tassidega. Aitäh!
Ma enam ei mäletagi juba kui palju mul neid tasse kollektsioonis on, aga no ikka on. Germo toa sektsioonkapp on neid täis, pean nüüd neljale uuele kohad leidma.

 Kes veel ei tea siis teadmiseks et ma kogun erinevate maade, riikide, külade, linnade jn....logode või linnapiltide, lippudega tasse (kruuse). Ise ma eriti reisinud ei ole, olen vaid Lätis, Rootsis ja Portugalis käinud. Rootsist ja Portugalist tõin ka tassid kaasa. No vahemaandumine oli Saksamaal ja Frankfurdist ostsin ka endale tassi. Sellel paljud Saksamaa linnad ja vapid peal.

 Luban et ühel heal päeval loen need taas üle, endalegi huvitav.

 Kui sina lähed kusagile reisima ja su pagasis on ruumi ühe tassi tarvis, siis tänud juba ette. Ja hind jäta ka meelde. Olen ikka nii teinud et tassihind läheb mu raamatuhinnast maha, kui sa mu raamatu ostad. Ja kui tass on kallim kui mu raamat siis on võimalikud igasugused läbirääkimised, raamatuid mul ju jagub.

 Triin jõudis vahepeal palju reisida, tassid ise kõnelevad kui palju ta pagas mahutas. Eile Gruusiast naastes ilmselt oli pagasis rohkem ruumi, suur ja imekena südamekujuline tass mahtus sinna kenasti ära. Aga saadaval on ka väiksemaid tasse (nagu pildilt ka näete) seega kui ikka ei taha suurem ära mahtuda, siis ka väiksemad on teretulnud. Tõin endale Portugalist ka väiksema, sest see meeldis eriliselt ja hea Maarika oli mulle juba ühel eelneval aastal suure toonud. Nii need kogunevad.

Tass Gruusiast.(Batumi)

Tass Šveitsist

Tass Hispaaniast (Katalooniast)

Tass Mallorcalt (Hispaania)


Olge mõnusad!

12. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 131. päev


  Täna hommikul tõustes oli kohe selline tunne et tuleb taas rajale minna. Suvi on Pärnusse jõudnud ja patt on sellise ilmaga toas kirjatööd teha. Olgugi et algul oli plaanis umbes 6 km kepikõndida, läks teisiti. Läbisime Germoga täna 10,1 km. Terve Jaansoni raja ja pealegi. No ma ju ei saa metsast eemale, käisin piilumas et ehk on ühe päevaga ime juhtunud ja mu seenekoht taas seentest tulvil, aga ei olnud. Tühja sest, homme ka ju päev!

 Enesetunne on ülihea, isegi väsimust ei ole, kuigi olen näost punane. Äkki sain sügispäikest? Olgu, olgu, eks see kepikõndimine on suur füüsiline koorumus ja ilmselt olen ikka sellest punane.
  Enne uuele sillale minemist ja peale kesklinna sillat maha tulles käis paremast põlvest mingi väike nõuks läbi, kerge valu, aga möödus kohe. Õnneks on mul kodus magneesiumi tabletid ja igasuguseid erinevaid tinktuure, varsti ravitsen ennast, aga hetkel ootan külalisi, lausa kolme. Põlv valus ei ole ega ei anna ka kuidagi tunda. Võibolla oli see sellest et olen viimasel ajal vähem liikunud, aga võibolla ka sellest et hakkasin peale pisikest pausi liiga aktiivselt liikuma. No igal juhul loodan et kõik on korras.

 Rada oli tervisesportijaid täis. Alati tuleb vastu üks memm kes kepikõnnib, ja ta tuhiseb ikka väga kiiresti. Hämming. Vast kusagil 70 aastane või nii ja kaalu on tal ka parasjagu aga jaksab. Nii hea vaadata.
  Ka lapsi on palju rajal, ilmselgelt kehalise kasvatuse tunnid mööduvad seal sporti tehes.

 Meie Germoga oleme rõõmsad, olge teiegi!

Täna saab siia pisut mahukam fotogalerii:
päike. võrratu Pärnu. kesklinna sild. minek rajale...
jõepromenaad
2 km läbitud....
Germo, sild ja sügis
3 km läbitud...
esimene puhkepaus...
reklaami kah...

uuel sillal
vaade uuelt sillalt
väike puhkepaus...
kolmas silm
6 km läbitud...
ilus...
7 km läbitud...
vaade ehitusjärgus sõudeklubile teiseltpoolt jõge...
8 km läbitud...
9 km läbitud...
kesklinna sillal, peaaegu kodus...

12. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 11. oktoober 2018

Jaansoni rada 130. päev



  No ma lihtsalt ei suutnud täna enam kodus istuda. Esmaspäeval liikusin jalgsi Hambapolikliinikusse ja koju, aga teisipäeva ja kolmapäeva olin kodune, kirjatööd on palju, aga ma ei suuda paigal olla, tahan liikuda. Nii pakkisingi ennast täna kenasti sisse, võtsin Germo ühes ja läksime rajale kepikõndima. Väike juubel ka, 130. päev rajal, juhuu!

 Imestasin et väismust ega mõnda lihaskrapmi ei tekkinud, pole ju saanud viimasel ajal palju liikuda. Kuidagi väga kerge oli astuda ja võibolla oleks astunud ka rohkem kui 6 km, aga no seened, va tegelased, jäid lihtsalt rajale ette. No tegelikult kui arvestada seenemetsas liikumist siis tuli ehk isegi pikem teekond, aga see selleks.

 Viimase pooleteist kuuga olen ma 2,3 kg juurde võtnud, aga liikumine ongi edu pant ja kui ikka oled kodune siis need kilod tulevad. Aga isegi pesu panen kodus kuivama ükshaaval, et saaks liikuda, isegi sokid jõuavad ükshaaval pesurestile. Õues ju enam kuivatada ei saa. Kuid ma ei ole üldse mures. Tegelikult kevadest saati on kaal seisnud või kõikunud paari kilo kaupa, aga mu pekimass on lihasteks läinud. Need lihased on tegelikult koledad, aga parem ikka kui pekk. Pekki on mul ka muidugi veel ohtralt, aga mul pole kusagile kiiret, iga asi omal ajal. Enesetunne on hea ja see on kõige tähtsam. Kummaline on pigem see et kodustel päevadel väsin ära ja teen nn iluund, eile ja üleeile tegin. Täna olen reibas ja ei mingit väsimust. Liikumine ja värske õhk on parimad. Jah, ma panin õlasalli ümber lõua sest hammaste kohad (kus kohast esmaspäeval need välja tõmmati) on koledad, üks lausa mädane. Aga võtsin kanepiseerumi uuesti kasutusele ja tundub, et nende puhul see toimib. Usun et ma ei teinud endale täna rajal liiga.

 Seened jäid jah teepeale, nii noppisingi Germo seljakotti ühe tõmmuriisika, ühe kaseriisika, porgandiriisikaid, habe- ehk kreemriisikaid, männiriisikaid, tammeriisikaid ja kukeseeni. Kukeseened olid küll pisikesed ja neid oli vähe, panin kogu kupatuse keema ja soolasin sisse. Taas üks ports kastematerjali olemas.

 Kurb oli vaadata kuidas jõepromenaad laguneb, alles see ehitati, aga ilmselt on vesi liiga teinud. Loodan, et see kohake parandatakse. Samas oli kena näha et sõudeklubi ehitamine edeneb, tegin salaja ühe klõpsu ka.

 Ilm oli müstiliselt ilus ja soe. Rajale minnes saatis meid udu, kuid vahepeal tuli päike ka välja, fotod jäid müstilised. Ilus on meie Pärnu.

Olge mõnusad!
võrratu!
promenaad lauguneb...
valus...
tänav, pink ja puu....
ehitavad uut sõudeklubi...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
saak...
potis
purgis...


11.oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 10. oktoober 2018

Sa kõnnid ikka...

foto netiavarustest

   SA KÕNNID IKKA...

Kui hommikul vihm aknaruute silus
ma lebasin su unesoojuses
just nagu eile, päikseloojudes
Kõik oli liiga kaunis, liiga ilus

Vaid sinu jaoks ma olen täna elus
just nagu esimeses nooruses
Jah, mul on tõesti omad voorused!
Võin särada ka vihmaga ja vilus

Kui laotub uduhall me eluteele
ja pakane koob kaaned järveveele
Sa kõnnid ikka minu südames

Su olek muudab rõõmsaks minu meele
kas siis kui lahkumiseks asun teele...
Eks elu tunnetab ju kes on kes


10. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Sitikmustade juustega noormees...

foto netiavarustest...


      SITIKMUSTADE JUUSTEGA NOORMEES...

sitikmustade juustega
noormees
valge ülikond seljas
must king jalas
seisis sügiskaamoses
mu ukse taga
diplomaatkohvri
lõuad pärani

iks kjuus mi
iks kjuus mi
toilet
toilet
oli tal tualetti
minekuga kiire

sitikmustade juustega
noormees
pesi käed puhtaks
ulatas mulle tänutäheks
kaubandusliku välimusega
ananassi ja kadus
nagu oleks ta
väljamõeldis

istun sügisvärvilise
köögilaua taga
ja vaatan
ananassiga tõtt

süüa või mitte süüa
selles on küsimus...



10. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 8. oktoober 2018

Sammhaaval tagasi naeratuse poole...


 Nonii, olen taas 2 hamba võrra vaesem, aga see on taas üks samm lähemale mu uuele naeratusele.
 Jah, tulin jälle hambaarsti juurest. Samad protseduurid pmst aga hind sellel korral odavam, kokku 38 eurot. No teine arst oli ka ja Eve Vaino on töötanud seal majas ilmselt aastakümneid, olen väga rahul temaga. Esimest korda elus sain teada et põen kroonilist paradontiiti ja selle tagajärg on käes, kõik hambad järjest hakkavad logisema ja eemaldatakse, päästa pole enam pmst midagi. Hetke seisuga on mul all veel vaid 4 oma hammast ning ilmselt tuleb üks veel eemaldada. See ehitati kahe aasta eest üles. Suht mõttetu on üles ehitada hammast kui ta paari aasta pärast ikka eemaldatakse. Just selle sama hamba all oli mul aasta eest nii tugev põletik, et doktor Pilisner pigistas sealt lihtsalt mäda välja.

Kroonilise paradontiidi kohta saad lugeda SIIT!

 30. oktoobril lähen proteesiarst dr. Viidemani juurde.
Kui sina tahad minu hambaravi toetada siis osta minu raamatuid. Mulle ei meeldi mitte üks gramm et keegi võtab ja paneb mu konto avalikuks. Osta parem mu raamatuid ning küsi privas mu kontonumbrit. Nii ehk naa maksan ma neile, kes toetasid, raamatutes kinni. Palun ärge tehke seda enam mitte kunagi!!! Aga siin kohal pean tänama neid kes toetasid. Aitäh!
  Täna panin raamatud posti Elvele (6), Andrusele (2), Killule (2) ja Sirjele (2).

 Ma ei saa hetkel ülekandeid ka teha, sest u-net enam ei toimi ja üüri ning teised maksed lasin pangas panna määratud maksete alla, nii sain need makstud. Käisin täna ide kaarti tegemas ning umbes 10 päeva pärast saan viimaks id kaardilugejaga hakata netis käima.
  Jah, uuest aastast tulevad uued id kaardid, värvilised ja puha, aga praegu tehtud kaardid kehtivad ikka, neid ei pea uuel aastal ümber vahetama. Ja ma ei tea kas ma üldse tahatsingi et mu id kaardil oleks värviline foto. No igatahes tehtud sain ja millalgi lähen ka Germo oma tegema. Täna lihtsalt olid muud sahmimist palju.

 Muidu on kõik minuga korras aga rajale ma siiski veel ei saa, kepikõnnil on suur kriips peal mõneks ajaks, aga ma liigun iga päev ja kõik oma käimised käin peaaegu jalgsi ära. Täna käisin ka. Seega olen liikumises.

 Olge hoitud ja minge õigel ajal hambaarsti juurde!
proteesija...dr Viideman


8. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 4. oktoober 2018

Õige seeneaeg alles algas!


  Jah, teie silmad ei peta teid, see on männiriisikas!
  Täna sain üle kahe nädala metsa, ojee! No tegelikult ma ei käinud seenel üksinda, ikka koos Germoga. Kuigi läbitud sai umbes 9 km, jätsime kõnnikepid koju, sest ma juba pikemat aega kibelesin seenele. Ja jalutamine ning kiirkõnd on ju ka ometi tervisele kasulikud. Hetkel on küll kerge väsimus, sest pole ju tervise tõttu saanud pmst 2 nädalat liikuda, aga tulebki parem uni. Hüppeliigesed on ka veidi kanged, aga usun et hommikuks on juba kõik korras.

 Mul oli suuralt hea meel, kui enda salakohta jõudes, avastasin et männiriisikad ja tõmmuriisikad olid mind truult 2 nädalat oodanud ja vaadake ise kui suureks nad sirgunud olid. Ei ussitanud ega midagi.
 Algul mõtlesin et meie seenesaak piirdubki vaid männiliimikute ja pilvikutega, aga siis otsustasin et lähme ikka edasi ja seal nad ootasid meid, männiriisikad, lambatatikud. kaseriisikad, haberiisikad, tõmmuriisikad, soomustindikud, üks väike puravik ja mõned kobedamad udulehtrikud panin ka ämbrisse. Need kasvavad nii mõnusasti reas.
 Seente gruppides lisatakse pidevalt hiigelpuravikke, aga mina leidsin vaid ühe pisikese. Tundub et Pärnus on puravikud juba otsas. Ka suursirmikuid ma täna sealt ei leidnud, kuigi isutas.

  Tõmmuriisikad olid ikka jõhkralt pirakad, ei tahtnud mu kõige suuremasse potti ära mahtuda.
Täna tegin kõik marinaadi, kuigi endiselt meeldivad mulle soolaseened palju rohkem. Aga tegelikult meeldib kõikidest kõige rohkem mul seenel käia ja sügise juures meeldivad mulle värvid ning seenemets, muus suhtes võiks see niiske ja pime aastaaega minu jaoks vahele jääda. Kui vaid oleks võimalik. Aga see selleks.

 Eile sai mu vanem poeg Germo 26. aastaseks. Täna ta muudkui naerab et ta on emmest vanem, no mina ju olen alles 25. Külaisi käis päris mitmeid ning Germo jõudis kenasti ära oodata ka Anneli, kes saabus alles öösel kella 1 ajal, aga ta oli ka kõige kaugem külaline, otse Lapimaalt. Aitäh kõigile! Ma muudkui loen Germole õnnitlusi ette. Miks mina? No võimalik et paljud ei tea et Germo on mul erivajadustega ja paraku ei oska ta ei lugeda ega kirjutada, aga selle eest oskab õnnitluste üle väga rõõmustada.

 Sõitke teie ka õige seenele!

Fotod:
tagasivaade tuldud teele...
õnnelik Germo
nüüd juba rajal. vaade oktoobrikuisele Pärnu jõele...
telefonist suuremad tõmmuriisikad...
mõned kobedamad udulehtrikud...
männikad- mu armastus!
ei taha kõige suuremasse pottigi mahtuda...
sellised giganttõmmukad...
5 purki marineeritud seeni varasalves juures...
kunagine kooliõde käis Germole õnne soovimas
ja tort ja...ja...
Germo, Simba ja Anneli

4. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 2. oktoober 2018

Mõnikord värahtab surija hinges...

foto netiavarustest

     MÕNIKORD VÄRAHTAB SURIJA HINGES...

Põetaja sõrmed on verega määrit
katki on rebit ta hing
Mõnikord mõtleb ta elu kas väärib
lahkuja, täis kui on ring

Mõnikord aeg lõppeb enne meil otsa,
enne kui määratud on
Mille eest elult veel lõivu sa ostad,
füüsis kui lahkunud on

Mõnikord värahtab surija hinges
aegade alguse hurm
Minnes küll lahkuvad valud ja pinged
aga ei lahku eal surm




1. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Susi sind söögu...

foto netiavarustest

            

                    SUSI SIND SÖÖGU...

Rauge jõud veab vihmahelbeid tuulde,
hundi ulg- see kostub kaugusest
Nagu ärkaks maa, ta ümber kest
ragiseb. On kõuekõma kuuldel

Mürtsub taevatrummi kahkjas pale
Susid söönud, lambanahas hunt-
metsaisand ta? Või keski tont?
Kujutleda pole iial vale

Neid, sa iial ära karda hunti-
valge kihvadega laane tonti
Ulub metsavaimuga kes koos

Hall tal kasukas ja pikk on koon
Susi sind söögu, susi sind söögu, alle-aa, alle-aa
Kui lähed metsa, kui lähed metsa, Mallega, Mallega



1. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma