Mul on kogu aeg nii kiire et pole aega isegi netis käia. Ausõna. Ja jätkuvalt olen ma seda meelt ja õnnelik et ma ei põe haigust diagnoosiga "nutikaga netis." Ja jätkuvalt häirivad mind inimesed kes pidevalt ninapidi telefonis on. See tundub mulle enda ja teiste aja raiskamisena. Nii on. Jään oma arvamuse juurde, kuigi usun et vastuvaidlejaid jagub.
Millega ma siis tegelen? Ei, ma ei ole hetkel kirjutamislainel, sest pole lihtsalt aega, metsad on seeni nii tuugalt täis ja ma olen ju seenehoolik. Ok, ok, korilane olen, aga seenehoolik sobib mulle rohkem. Eile käisime Potsepal metsas ja no ei jaksa neid seeni metsast välja vedada. Ausõna. Saime männiriisikaid, porgandiriisikaid, võiriisikaid, kuuseriisikaid, timpnarmikuid, männipuravikke, haavapuravikke, tammepuravikke, võitatikuid, erinevaid pilvikuid ja ohtralt kukeseeni. Midagi võis ka nimetamata jääda aga see polegi oluline. Seeni on metsades tõesti nii palju, kuigi teeääred olid autosid täis ja metsad inimesi täis. Ainult mine ja korja. Osad neist ma praadisin või ja sibulaga ära ning need said eile ka söödud, no Simba sai ju 6 kuuseks ja natuke käis ka külalisi ;) Ahjaa, kohtasin Potsepa metsas isegi tuttavaid ja mul oli siiralt hea meel kui sain nad nn koduteele juhatada. Tervitused, Riina!
Nagu blogipostituse kaanepilt reedab, jõudsid mu järgmise lasteraamatu PETU LÄHEB KOOLI illustratsioonid Lapimaalt kohale, lausa 12 päeva sõitsid, aga olemas nad on. Ehk saab nüüd veel sellel aastal mu lastekas kaante vahele, aga sellest kõigest juba pajatan kunagi hiljem. Aitäh, kallis Signe!
Jõuluvana Ave jõudis mul veel vahepeal sünnipäeval ära käia, aitäh, kallis!
Neljapäeval olin ametis haugide puhastamise ja küpsetamisega, ahjus fooliumis küpsetasin, lisaks sidrunipipar, sool, sibul ja majonees. Nii lihtne see ongi, väga maistev tuli. No ma kord olen selline inimene kes toituks vaid kalalihast ja seda iga päev, kui vaid võimalust oleks. Eriti maitsvad saavad need siis kui saad otsast lõpuni ise toimetada (ka soomuse ja mittevajaliku sisu eemaldada).
Reedel tormasin ruttu kesklinna, sest ma ei saanud ju kallist Riinat Pärnust nii minema lasta et me ei kohtuks. Kohtusime. Oli armas. Ja sain ta kolmandale raamatule KUUPEEGLIST, pühenduse. Uute kallimisteni!
Ja kalli ämma kingitud kinkekaardil on nii armas luuletus et ma ju ei saanud seda jäädvustamat jätta. Aitäh, kallis ämm! Kõik peab mu elulooblogis omal kohal olema.
Septembrikuu numbrid on ilmunud! Mis numbrid? Ikka ajakirjad "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused," millega teen kaua aastaid koostööd. Müstilistesse lugudesse kirjutasin ühe lühijutu ja SaSasse saatsin kalli Erika Salumäe luuletused. Head lugemist!
September on alanud, aga suvi veel kestab, vähemalt Pärnus. Nii sai tänast imelist suvepäeva nauditud ja niisama aias tšillitud. Loodus on veel imeliselt roheline, linnud laulavad ja veel koos kallite inimestega seda kõike nautida, mida sa hing veel ihkad paremat loota. Olen õnnelik selles kõiges. Armastan! Olge teie ka õnnelikud!
Galerii:
 |
| pooleaastane Simba |
 |
| saak Potsepalt |
 |
| seened |
 |
| purgis... |
 |
| Ave ei väsi iial üllatamast... |
 |
| kohe lähvad fooliumisse |
 |
| küpsetatud havi |
 |
| see raamat läheb mu eriliste raamatute riiulisse |
 |
| KUUPGGELIST- R.Einasto |
 |
| kalli ämma kingitud kinkekaart |
 |
| minu jutuke ajakirjas Müstilised lood sept. numbris |
 |
| Erika Salumäe luule |
 |
| septembrikuu number Saatus & Saladused |
 |
| õnnelik Germo |
 |
| istume aias ja tšillime, ei grilli... |
 |
| meil on suvi, nii hinges kui... |
2. september. 2018.a.
Vana-Rääma
