kolmapäev, 18. oktoober 2017

Sinu silmadesse uppunud pilk...

pilt netiavarustest...

  SINU SILMADESSE UPPUNUD PILK...

ma pole iial tahtnud
et sa lähed
vaatad viivuks tagasi
ja lahkud
sõnagi lausumata

mul on kõrvad
mis tahavad kuulda
mul on silmad
mis tahavad näha

mul on sinu
silmadesse uppunud
pilk on sügisesse
ulatuv süda
ja paljutki veel

vahel ma mõtlen
et maha langenud
lehed on
sõnumid igavikust
vahel ma tunnen
nende puudutust
endas
nagu sind

aga sind ei ole
aga sind ei tule
on vaid pimedusse
hääbunud tühjus
kare ja kõle

on vaid mäletus
nii karge ja allesolnu
et süda ei suuda
uskuda midagi muud

ulata palun mulle
see naeratus
enne kui lahkud

sest pimeduses
ei näe
lugeda



18. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma




...



...
.
siis kui orkaan Op
helia Sa
hara kõrbe
liiv ja Portu
gali põlengu
toss ilma loo
vad loo sina
ka midagi
.
sünni
sünnita
või sure
aga loo
midagi
.
poo või...
aga tee mida
gi maga
situ
või(d) söö
aga loo
midagi
.
ainult luu
es kasvab i
su
..
18. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma
(Ji)

...



...
.
hing ihkab soo
just süda val
gust
.
nina tahab
sõnniku lehka
tunda
aga kube
mes mürgeldab
elu
.
koos oma kipi
tuste ja kira
tsustega
.
ma tahan maga
da aga unetus ruu
lib ma tahan ärga
ta aga silmad
ei avane
.
ei avane ka ema
üsa mis uut elu sünni
taks parim enne on
ületatud
seljatatud ja
maha maetud
.
aga kube
mes mürgeldab
elu
.
ikka mürr mürr
ikka mürr mürr
porr
ma ütleks
.
18. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma
(Ji)

teisipäev, 17. oktoober 2017

Jaansoni rada 76.päev

Sven paneb tähtsad näidud funakama...

  Kui sa öösel kell 1 avastad et tahad rajale minna ja leiad ka kamraadi kes sinuga kaasa tuleb on elu ikka ilus küll. Kui ikka oktoobrikuu teises pooles üllatab ilmataat sind suviste ilmadega on patt need maha magada. Nii me Sveniga öösel Jaansoni rajale sattusimegi. Hea et mul on selline "naabrimees!"

 Mõnus väsimus on ja põlved ka enam ei valuta. Svenil oli mõnus lambike peas, sain ka mõne pildi jäädvustada. Öösel on ju rada pime ja suht libe, et ilma valguseta seda läbida. Peab endale ka lambi soetama.

 Ausalt öeldes kadus see 6 km nii ruttu et ei saanudki aru. Mingi tunnikese käisime. Nüüd veel mõned fotod siia ja siis pessu ning magama, sest lubasin homme Germoga rajale minna.

 Ahjaa, sain täna (nüüd siis juba eile) uued hambad ka suhu ja saan taas naeratada. Tänud võlgnen dr. Aivo Pilisnerile, aitäh! Nüüd tuleb see positiivne energia ja enesekindlus taas rajale panna, sest eile näitas kaal, et 1 kg on juurde tulnud, aga käisin sünnipäeval, šašlõkitasime ka jne...Kuid kohe on tunda, aga küll ma sellest jagu saan. Aga 19 kg olen endiselt kergem. Jee!

 Fotod:
kell on 01.05, ootan nurga taga Sveni
öine Rääma tänav...
2 km läbitud...
3 km läbitud...ja tagasi
naeratan nüüd jälle ma ...


17. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 15. oktoober 2017

Suve nautimas+ mängud Zorroga

meie pesamuna Zorro on viimasel ajal ülivallatu :)

 Kui eile oli natuke raskem päev siis täna saabus Pärnusse suvi. No täielik suveilm oli. Naersin Ämmale, et ta on nii päikeseline inimene sellepärast tuligi päikeseline ilm ka. Jah, mu kallis Ämm sai täna 77 aastaseks, aga kõike pilte ma ka blogisse ei lisa, vahel peab privaatseks jääma. Askeldasime aias, pidasime Ämma sünnipäeva ja nautisime suve šašlõkki küpsetades.

 Ma olen ilusatest värvidest sõltuvuses. No ei saa ilma klõpsutamata! Liiga ilus on. Kallis Ema jättis ju fotoka veel mu kätte ja tuleb juhust kasutada.

 Vaene Zorro aga pidi kogu päeva üksinda kodus olema. Hommikul ta ju õuest tuli ja siis kui me sünnale läksime, magas õndsat und. Kuid kui me koju jõudsime oli ta nii agar pai nuruma ja seda ta ka sai, meie kõigi kolme käest. Siis puges sülle magama, samal ajal nurrudes, nagu ikka. Kui ta ise sülle tuleb, hakkab nurru lööma ja otsib hellust. Aga kui võtad ta sülle siis kui ta ei taha, põgeneb kohe ära. Selline isekas aga väga nunnu ta meil on. No ja mängides korvasin selle, et meie silmarõõm pidi pikalt üksinda olema ja suurest kurvastusest oli ta kõik oma kopsikud ja topsikud ka tühjaks söönud.

 Homme on uus päev, uus nädal ja uued uudised. Ootan juba kannatamatult. Ahjaa, raja jaoks oli täna ideaalne päev, aga kallite inimeste jaoks ka, seega valisin viimase variandi loomulikult. Ja päev muidugi kujunes ülipõnevaks, natuke ka kurvaks, kuna kalli Ämma õde pajatas valusast ajast, küüditamisest, kui tema võikas loomavagunis sai 5 aastaseks jne...See pani taas mõtlema et mida meie viriseme, mille üle kurdame, mida kõike nemad pidid läbi elama....Ja samas meenus mulle eilne teledebatt, mis ajas kohati vihale, kohati naerma, kohati nutma, eriti Sõõruma, kes mainis seal et ta ei tea kus ta on, aga saatejuht oli vilgas aadressi mainima. Praegune segane maailm tundub oma tunnelite ja Reidi tee jamadega lausa köömes neljakümnendate kõrval. Ja ma tõesti ei saa kohati aru mida teevad osad inimesed poliitikas, kes sinna üldse ei sobi. Ahjaa, mis nüüd mina, aga....Jäägu ikka need kingsepad oma liistude juurde! Onju?

Pisut fotosid kuluvad marjaks ära:

Germo suve nautimas...
uued (antiigsed) vidinad seinal...
väike šašlõkk kuulus asja juurde...
lähemalt ka...
ebaküdooniad..
langevate lehtede aegu...
varjude (värvide) mäng...
suitsuboa...
päikest püüdmas...
pihlakad...
mu armas kask-kaseke...
Zorro- "Kus see fotoka pael on?"
"Ahahh, kätte sain!"
"Anna siia!"
"Lepime ära? Võtad mind uuesti sülle?" 

 Olge hoitud!

15. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

reede, 13. oktoober 2017

Jaansoni rada 75.päev


 Täna jõudsin üle 6 päeva oma lemmikharrastusega tegelema. Niisama kõndimas olen käinud küll, aga vihmaga kepikõndima ei kipu. Väga pikka teekonda ette ei võtnud, kuna eile vaevlesin kohutavate peavalude käes ja põlveliiges tegi ka liiga. Pealavud taandusid alles umbes kella 5 ajal hommikul. Lihtsalt vahepeal sain liiga valusa uudise ja võtsin väga hinge, nagu ikka...Aga täna olen juba peaaegu inimene ning nii saigi koos Külliga mitu asja ühes korda saadetud.

 4,5 km kepikõndi oli täna nii õige. Noh seenemets jäi ka "kogemata" teepeale ette, aga seened olid kõik ussitanud ja hallitanud, ühe puraviku pistsin ikkagi kotti. Läbi Niidupargi kulgesime kallile Mallele haiglasse külla. Endine Malle on tagasi, positiivne, rõõmus ja roosapõskne. Juba järgmisel nädalal saab koju. Juhuuu! Oli taas üks armas kohtumine! Ka  Maiekesega oli rõõm kohtuda, kes juhtumisi samas osakonnas töötab. Tegin ühe pildi ka haiglas sees, aga selgus et neid ei tohi teha, seega lisan blogisse vaid ühe pildi mille Mallest haigla uske ees jäädvustasin.

 Kolmapäeval sain Eesti Kultuurikapitali stipendiumi kätte, seega läheb uus raamat töösse. Uskuge, see uudis tegi siirast rõõmu. Võite varsti mu uut lapsekest oodata, juhuu!

 Muidu katsume ikka rõõmsad olla, vaatamata eluvitsutustele. Loetud päevad on jäänud uue naeratuseni, ehk siis esmaspäev pole enam mägede taga. Täna hommikul äratas mind armas Liis kellega me polnud päris mitu head aastat kohtunud. 2 tundi lausa kadusid kätte. Liisuke, kallike, võid fotolt piiluda milline ma sinu toodud kollageeni maskiga välja näen. Nii saaks tänavale rahvast hirmutama minna. Ausalt öeldes pole ma maske ega näokreeme kasutaunud, aga vist tuleb hakata. No kui sellised põnevad asjad koju kätte tuuakse siis ju tuleb kasutada, onju Liis? Uute kohtumisteni!

 Sügis on, lehed üha langevad ja langevad. Ainuke asi mis mulle sügises meeldib ongi värvid, muidu ma olen rohkem suve usku. Rajal sai ka erivärvilisi puid jäädvustatud ja isegi koos nendega poseeritud. No lihtsalt võrratud! Kui ikka oled mitu päeva koduselt mööda saatnud, oskad seda ilu rohkem näha ja hinnata. Zorro aga hindab iga päevaga üha rohkem tubast elu, kogu aeg ju sajad ja ööd on juba jahedad. Taas on tulnud tal kassivideote vaatamise periood ja alati on ta ka köögis uudistamas kui ma koju jõuan ning poseerib rõõmsasti. No kuidas saab siis mitte jäädvustada? Pole võimalik!

 Galerii ka siia:
naabrinaine Külli, minu rajakamraad ka :)
salaja tehtud fotod tulevadki kõige ilusamad, salaja tegingi :P
ilus sügis(us)
2 km läbitud...
Püha Loomaaed tuli vastu...
lemmikpuu-kask
võrratu vahtra all...
3 km läbitud...
Niidupargis...
haigla juures...
armas Malle :)
küll Zorro rõõmustas et me koju jõudsime :)
oi kui ilus ma olen! :D 
mask...
kassivideod on mõnnad :)
mõne õhtu eest vaatamsine Zorroga videoid...
...

13. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 10. oktoober 2017

Vihma keeluloitsu on vaja...

uhkes üksinduses...

 Kuigi mulle tegelikult meeldivad vihmased ilmad on asi liiale läinud. Ma ausõna ei taha iga päev ennast vihmamärjana tunda, sest põlved ja randmed annavad tunda, hakkavad lausa valutama kui vihmamärjaks saavad. Reuma algstaadium? Tahaks loota et ei. No igal juhul olen sunnitud, nii raske kui see on, loobuma rajalt kepikõndimist kuni vihm taandub. Aga ma liigun ikka, ilma keppideta. Lihtsalt ei suuda päevast päeva kodus istuda ja oodata millal vihmasadu taandub. Kepikõndida on raske, sest ühe käega tuleb vihmavarju hoida, sest keebid ei ole mulle, kapuuts peas ei seisa jne...tohutult häirivad. Nii ma siis otsustasin nüüd iga päeva mõne tunni lihtsalt kõndida. Vihmavarjuga. Tänagi tegin seda.

 Kui eilne hommik algas kikutohtrile minemisega, siis täna jalutasin kesklinna. Muide, hambaarst Aivo Pilisner on nüüd juba uude kohta kolinud ja mul oli eile au nn ajalugu teha, olles uues majas esimene patsient. Ülejõe Hambaravi asub nüüd Ülejõe Apteegiga ühes majas, sissekäik apteegi nurga tagant ja Pilisneri kabinet asub kohe alumisel korrusel, vasakut kätt. Mul oli aeg küll kinni pandud ja sain kenasti ära käidud kuid uusi patsiente registreerib ta hetkel alles järgmiseks nädalaks. Minge registreeruma, sest ta teeb tõesti head tööd ja hinnad on taskukohased. Saan oma naeratuse tagasi juba esmaspäeval, 16. oktoobril, jee! Kellel huvi mis maksama läheb, küsigu mu fb-s privas, sest ma ei tea kas avalikult avaldada võin. Mina olen igal juhul rahul, viisakas teenindus ka ning toredad abilised tohter Pilisneril ka.

dr Aivo Pilisneri kabinet
ooteruum...

 Täna käisin, lisaks postimajale, Tanja juures kulme tegemas. Ehk siis tegelikult ikka tema tegi ja mina olin nn modell (ohh, uhke sõna!). Tanja ehk Tatjana on töötanud kulmutegijana juba 45 aastat, ta on vilunud ja hea ilutegija. Mulle meedlib, et ta teeb just sellised kulmud nagu klient soovib, mitte ei tee paksusid Brežnevi kulmusid, nagu mõni...Ja hind on ülisoodne, vaid 5 eurot. Mäletan kui olin laps käisin tihti Emaga kaasas kui ta Tanja juures kulme ja silmi värvimas käis, Tanja oli ka tema lemmik, praegu mu 82 aastane Ema enam kulme värvida küll ei lase. ELIA salong, kus ta töötab, asub Pärnus, Rüütli tn 16. Soovitan! Aga enne tasuks ette helistada sest tal on väga palju kliente.

 Inspiratsioon on jalga lasknud, kuid ootan teda koju, sest kirjutamistööd on palju ootamas. Aga ma ei saa sundida, kui inspikas trikke teeb. Ja ma ei ole ka lugemislainel hetkel, kuigi päris suur ports põnevaid raamatuid on öökapil ootamas. Aga küll ma jõuan. Lihtsalt natuke kahju on ajast, mis vahel lihtsalt  möödub. Praegu on kuidagi selline periood, ilmad on vihmased, päevad lühikesed ja magada ka liiga palju ei jaksa. Heh! Ma tean et mõni unistab et saaks kauem magada, aga mina ei taha, tahaks tegutseda, kepikõndida, kirjutada jne...aga mõtted on mujal. Kus? Seda ma ei reeda ;) Ühesõnaga küll kõik paika loksub, ilmselt on mul hetkel eneseotsimise aeg aga see ei kesta igavesti. Lubage mul salaik olla. Lubate ju?

 Veidike fotosüüdistusi ei tee paha, onju?

vihmane Pärnu...
inimtühi Jaansoni rada...
vaid mõni inimene liigub kesklinnas...
jõgi on peaaegu kaldaga triiki...
sügisene rada..
toolid mullas...
värskelt värvitud, paistes, aga õnneks peenikesed...
ELIA salong


10. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma